Sammuke ENSV poole jälle…

Vaat see uudis teeb mind nüüd küll murelikuks. Palju on räägitud sellel teemal, et gaasitrass hakkab läbi Läänemere käima ja selle, et see trass kuulub tegelikult ikka Venemaale. Samuti on räägitud sellest, et venelased hakkavad seda ihu ja hingega kaitsma. Seda kõike on juba ette provotseeritud ja Arctic Sea ning sellel olevad “eesti kodanikud” olid samuti suur mängu osa. Ometigi vaatab maailm pealt, kuidas Venemaa järjekindlalt teeb trikke ja sealjuures püüab kangesti näidata seda väikest Eestit terrori kantsina.

Ma usun, et prantslaste jaoks oli see “väike äri”, et mis see üks laev ikka teeb. Sellega ei saa midagi eriti korda saata ja see on nagu piisake meres. Võib olla sellise suure riigi jaoks küll, nagu seda on prantsusmaa või mõni teine euroopa suurriik, siis eesti, läti ja leedu on just nii suured, et selle ühe laevaga saab nendes riikides teha palju pahandust. Lisaks ei tasu unustada, et pool eestit on täis neid venemeelseid kretiine, kes oleks nõus kasvõi enesetähtsuse nimel eesti hõbeseeklite eest maha müüma. Lisaks veel eestlastest heaolu nõutajad, kes tahaks meie praegust valitsust ja ka presidenti saba ning sarvedega ära süüa. Ei tasuks unustada Keskerakonna ja Ühtse venemaa ( võimul olev Putini partei) vahelist sooja ÜKSMEELT.

Jääb ainult loota, et praeguse valitsuse poolt tehtud kriitilised otsused kannavad vilja ja me liigume ikka EURO tsooni, sest siis on raskem meie riigis korraldada sellist majanduslikku kaost nagu loodetakse. Need hädaldajad, kes kraaksuvad, et hetkel on raske, siis peale Eurot tulekut on veel raskem, kuni kogu see olukord ükskord stabiliseerub. Aega võib see võtta päris mitu mitu aastat.

Oleks vaid eestlastel meelekindlust ja tahet riigina püsima jääda.

Mina ei taha ENSV-sse tagasi Mis siis, et ma oskan vene keelt ja mul on palju venelastest tuttavaid, ikkagi ei taha ma seda.

Surm on isiklik asi

Mõned päevad on juba Postimehes ülevad teema eutanaasiast. Sellest, kas peaks selle eestis legaliseerima. Mitu päeva mõtlesin selle üle ja lugesin ka lisaks netist igasuguseid juhtumeid, kus keegi kas oli viimases staadiumis vähihaigele halastanud ja doseerinud veidi kangemat ravi. Või siis oli valudes surevale inimesele vastu tulnud ja lõpetanud tema maised piinad. No lugusid on seinast seina ja karistusi samuti. Samas, kas tee sinna paremasse paika peaks inimese jaoks olema nii piinarikas?

Ma olen näinud inimest, kes oli 4 aastat voodihaige, kes ise ei suutnud süüa, kes ei rääkinud ja kes vaid suutis sosistada. Selgematel hetkedel esitas ta kõigile palve – MA TAHAN SURRA. Lisaks olid tal valud, mille tulemusena ta oigas pooled päevad. Arstid andsid talle eluaega 3-4 kuud, siis kui ta koju saadeti haiglast. Ometi oli ta neli aastat sellises põrgus ja siis, kui ta lõpuks suri siis polnud tema surma ümber kurbust.  Lähedased tundsid kergendust. Kõigil oli kergem olla. Tundus, nagu kadunuke oleks rahulikult naeratanud, sest seni oli tema nägu vaid valugrimassides. Mina arvan, et sellel juhul oleks eutanaasia olnud just see õige lahendus.

Ma usun, et neid lugusid on kõigil. Kas suuremal või vähemal määral. Kuid mingitel juhtudel oleks peaks olema eutanaasia võimalus. Seadusega on seda võimalik reguleerida ja kas siis poleks võimalik koolitada mõnda meditsiinikohtuniku, kes teeb selle otsuse. Ütleb oma viimase sõna. Otsustab eutanaasia lubamise või siis mitte lubamise konkreetse juhtumi puhul.

Üks vastu argument muidugi on.  Eutanaasia legaliseerimisel aga hakkavad siia euroopast haiged tulema, et saada lahti oma maistest piinadest. See on ainus negatiivne punkt minu arvates.

Päevavaled

Istud õhtul vaikselt .. lürbid teed ja nohistad telekat vaadata. Päeva jooksul pole justkui sooja saanud ja nüüd oled mässinud ennast teki sisse, et mõnuga telekat vaadata. Paratamatus on see, et vahepeal mingite seepide vahele tuleb ka reklaami. Vanasti oli seda pähe määrimist palju vähem, kuid viimasel ajal on kõik üks suur määrimine ja mis peamine LAUSVALETAMINE. Igal asjal on aga juures. Jah, see toimib kuid …. ja siis hulk tingimusi.

tavapärane enesetapja teel

Viimane, mille peale ma vihastasin oli see, et Elisa valetab näkku. Valetab oma täisside paketiga. Lubab, et seda saavad kõik. Kus kuradi otsast? Ma olen neile nüüd selle aja jooksul, mis nad seda pakuvad teinud 6 järelpärimist, kuid iga kord vastavad nad mulle ühte moodi. Puuduvad tehnilised võimalused.

Võtame selle, teise või siis ka mõne kolmanda reklaami – ikka valetatakse. Kõik on üks mullimaailm ja need rõõmsad valed milles elatakse on nii harjumuspärased ja tavalised, et mõni ime siis, et inimesd ei pea näkku valetamist enam mitte mingiks probleemiks ja see, et valetatakse on nii tavaline ning harjumuspärane.  Noored ähvardavad teisi relvadega – aga reklaamides on see ju tavaline, miks mitte ka nemad seda teha ei võiks?

Nii me elame, valedes päevast päeva ja varsti ei tea meist enam keegi, mis on tõde jamis on vale… kas peaks? Niikuinii mitte mingit vahet pole, sest meid on valedega ja vassimistega venemaale maha müüdud. Elame õnnelikus kommunismis ja keegi ei kurda.

Vanade inimeste piinakamber

Issand sa näed ja ei mürista! Just mõned hetked tagasi saatsin talve koos oma lume ja külmaga PUHKUSELE.. saate aru jah … P U H K U S E L E ja PUNKT! Ning natuke hiljem tuleb Kaamos ( teate küll see kõige pimedam aeg inimese elus ) ja tahab mingit kümmet läbi kommentaari, millele on taustaks .. error 404. Tore on – täiuslik sinine esmaspäev, peale kohutavat nädalavahetust. Lisaks muidugi veel tõbine titt ja tühine kodumasendus. Keda see huvitab?

9. 25.06.2009 riputasin selle pildi

No jah. Eks me siis vaatame seda asja.. mis on jabur, tüütu ja mõtetu.

1. esimene inimene astus kuule 21.7. 1969 – no seda ma ei mäleta. Tited ei mäleta Ehk sõin peenral maasikaid

2. John Lennon mõrvati 8.12.1980 – Päevikust lugesin, et läksin pinginaabriga sellel päeval riidu, sest tal oli kummaline tuju. Aga järgmine päev sõime koos jäätsit

3. Tshernobõli aatomielekrtijaamas plahvatas 26.4.1986 – Maardu rebasaba ajas eriti kohutavat haisu sellel päeval. Vanemad inimesed arvasid, et see on see aatomiplahvatus. Järsku oligi?

4. Balti kett 23.8. 1989 – seisin ketis. Terve see päev läks selle nahka, siblimist oli palju.

5. Estonia uppus 28.9.1994 – magasin, helistati, ärkasin ja sain teada lõpuks, kohutavad uudised isiklikus plaanis…

6. Diana suri 31.8. 1997 – olin Vormsi saarel ja sain alles hommikul raadiost teada Diana kohta. Aga see suvi oli mõnus

7. saabus aasta 2000 – üks ebameeldivamaid aastavahetusi. TÖÖ ja töö ja veelkord töö.. rohkem pole meeles, eks ma olin selle tööl …

8. toimus terroriakt World Trade Centerile  11.9.2001 -lugesin just arvutis uudiseid ( siis oli Delfi ja lehed olid veel lapsekingades) kui kella 14 ajal ( igatahes lõuna oli läbi, võis ka varem olla ), kui tuli uudis WTC kohta. See oli kohutav … eriti pildid.

9. Michael Jackson suri 25.6. 2009 – eks ma olin kuskil pildistamas. Puhkus oli. Jättis väga ükskõikseks.

10. milline uudis jäi meelde eilsest päevast või mida tegid eile? – tegin tööd ja kütsin ja tegin tööd ja tegin kodustele süüa ja ajasin pubekat kütma.. ja imetlein ilma. v. t fotot.

ilmaimed

Deem jagada ei oska…
Ok A.I.V.O ja Ööhulkur ja Yksikhunt

Kui kordub siis sorry, ma pole kodus eriti viimasel ajal

Tavaline hommik maal…

Tavaline neljapäevahommik. Paljud ütlevad, et kalapäev. Mina ütlen aga, et tavaline hommik maal. Seal, kus enamuse ajast on ikka külm. Kus on vähe venelasi, kes õhu soojaks peeretaks Nimelt kui ma veel Tallinnas elasin, siis käis selline legend ringi, sest Lasnamäel oli alati soojem, kui mujal Tallinnas. Meil aga on jätkuvalt -28. Eile oli vaid -23 aga täna hommikul vaatas kraadiklaasilt vastu juba külmem number.

Nüüd on selle asemel neil Savisaar, kes õhu soojaks peeretab Või siis valetab. Mis seal vahet? Egas polegi….

Ma ei tea, mis teeks need inimesed, kes ei suuda varakult ärgata, kuid meil nii ei saa. Kell 5.30 oli täna äratus. Just sellel põhjusel, et on vaja tuli alla teha katlasse. Eile hommikul sai liiga hilja ärgatud. Alles kell 6 ja siis oli jama lahti. Torud oli suutnud ennast ära külmetada Nii, et vesi ei jõudnud kuidagi köögikraanini…. Egas midagi, ühes korralikus elamises peab olema föön .. see tööstuslik ja naine, kes oskab seda käsitleda, sest muidu oled ilma veeta.

Just selline tore tavaline neljapäevane talvehommik on minul. Kuna aga töö on jänes nagu ikka, siis tuleb saada maja soojaks, et jõuaks ka jänesele järgi joosta.

Ilusat külma ilma teile kõigile! Muidugi mõnusat krõbedat külma kah!

Seksipõhine maailm

Juba teist hommikut on mu toimetamiste kõrval mänginud telekas. Nagu see on peale hommikusi kohustuslikke multikaid ja Reporteri kordust – jääb see kanal2 peale. Sealt aga tulevad kaks seebikat järjest. Ja mõlemas seebikas tõmmatakse meestele kott pähe. Nagu ikka on tegemist ahnete, õelate ja tühiste lirvadega( minu arvates), kes siis meestele sõna otseses mõttes nende tahtmistele ja mõtetele vee peale veava. Vaesed mehed ma ütleks.

Muidugi need vaesed mehed pole ju ise kah eriti puhtad poisid – kes neil käskis tilli igal pool püksist välja kiskuda… Nii ongi, et sellised bitchid saavad selle võimaluse just meeste ajude ( alumiste ajude ma mõtlen ) töövõime tulemusena.

Ok, kui me selle filmidraama kenasti tõstame meie aega, siis … ma olen enam, kui kindel, et pooled mehed on nö. vahele võetud. Neid on selle samase alumise pea mõtlemise tulemusena veetud tapalavale nagu oinaid. Paari aasta pärast aga hakkab naine otsima naiste varjupaika, sest mees on mõistnud kuidas teda reedeti ja tapalavale veeti.  Siis tuleb viha ja pettumus. Seda pettumust muidugi rusikatega väljendada on suhteliselt ajuvaba, kuid tihti ei ole need mehed just teravamad pliiatsid karbis ja nii see läheb.. Alguse on see aga saanud ikka naisest ja sellest hetkest, kui ta mehele silmuse kaela pani öeldes, et ta ootab tema last… mida mees polnud oma pärispeas mõelnud ja millega arvestanud.

Neid pisikesi pettuseid on ju veel, kui naisterahval on kaks või isegi ka kolm partnerit ja siis leiab ta selle nõrgima lüli ( vahel ka tugevaima enda õnnetuseks) kellel see lasso kaela visata ja ta oinana tapalavale vedada.

Kõik saab aga alguse sellest, et mehed ei mõtle eriti nooremas eas, selle pärispeaga vaid alumine pea on see, millel on võim nii tavapärase mõistuse üle, kui ka tegude üle.

Nii saavad mehest kas tuhvlialused ( laste nimel ) või siis kodused terroristid, kes elavad enda reetmist välja igal moel .. aga alguse see saab ikka kõik vaid ühest asjast – seksist.

Eesti haridus on eesti NOKIA

Seni on haridus olnud eesti NOKIA. Just see teadmistepõhine ja kindel pind, mida aastaid ja aastaid on eesti koolides jagatud. Kõik, kes eestist on mujale maailma pidanud minema kooli, on mingil hetkel selleni jõudnud, et eestis sai põhjaliku hariduse. Hariduse, mis pole pelgalt kitsalt ja kuivalt omandatud teadmiste jada.  Täna hakkab aga riigikogu otsustama uut õppekava.

Kui aus olla, siis sellest uuest õppekavast tean ma sama palju, kui siga pühapäevasest päevast. Lapsevanemana aga tundub mulle, et hetkel on see haridus, mida meie keskkooli õppekava ette näeb suht lünklik.

Mäletan  mõne aasta tagust juhtumit, kus keskkoolilõpetajatel oli kohutav kisa käes – matemaatika eksam on põrgulikult raske.  Selleks hetkeks oli minul keskkooli lõpetamisest möödas ligi paarkümmend aastat. Enda proovile panemiseks tegin ma matemaatika kirjaliku eksami ühte versiooni. Täiesti lambist, lihtsalt mälu järgi, mis kunagi enda keskkooli lõpetamisest meeles oli.  Kuna tuttav, kes mulle eksami prooviks andis oli matemaatika õpetaja, siis pärast ta parandas kah need ( räägivad, et tige õpetaja pidi olema)  ja ma sain 78 punkti.

Miks mulle endiselt tundub, et praegused õppekavad on lihtsad ? Lapsi ei utsitata piisavalt teadmisi koguma? Kogu õpetust jagatakse pinnapealselt ja ilma süvenemata?

Ma tahan kangesti loota, et ma eksin. Samas vaadates seda, millised on hetkel inimeste üldised teadmised, siis tuleb tunne, et ma ei eksi….

Igatahes loota jääb, et see uus õppekava on põhjalik ja jätkab meie riigi lipulaevana…

Kellele lapsed on äri?

Ma olen sellest rääkinud, et vanemapalk on hea teenimise võimalus ka siis, kui muidu on kehv majanduslik seis ootamas. Olen rääkinud ka sellest, et neid petuskeeme on mitmeid, kuidas vanemapalka kergitatakse ja suuremat summat riigilt välja meelitatakse. Mul ei ole ABSOLUUTSELT mitte midagi selle tänuväärse ürituse vastu, et äsja lapsed sünnitanud emad saavad 18 kuud vanemapalka, kuid selle vastu on küll, et seda numbrit suuremaks pumbatakse.

Lõpuks on see juriidiliselt JOKK süsteem jõudnud ka riigi teadvusse. Hetkel makstakse vanemapalka suuremates summades, kui kõiki teisi sotsiaaltoetusi kokku. Lisaks veel ka need teise ja kolmanda lapse ( ootel) emad,  kes juba eelmisel aastal nägid, kuidas majandus kukub nagu telliskivi katuselt ja otsustasid, et palganumber näitab seni veel häid numbreid ja ka koondamine pole võimatu … ning läksid lapse saamise teed.

Kohe kindlasti hakkavad nii mõnedki kodanikud mulle siin kohe rääkima ilusaid pateetilisi sõnu lapse saamisest ja planeerimisest … kusjuures, nad ei valeta ju põhimõtteliselt… Kuid siin tuleb küsimus hoopis sellest, kuidas hakkas see aju tööle siis, kui hormoonid möllama hakkasid?  Kuidas otsiti koheselt võimalust selleks, et vanemapalga number oleks suurem või veel suurem?

Järjekordselt jõuan ma selleni, et see juriidiliselt jokk võib tähendada seda, et need kellele lapse 300 eek kuus on oluline rahalisa, võivad sellest ilma jääda, sest mingi Mari leidis võimaluse oma vanemapalka suurendada 3000 eek võrra kuus ja 10 teisel lapsel jääb tänu sellele ehk muusikakoolis käimata …

Kurb aga sellised eestalsed juba kord on … emapiimaga sisse saanud teadmise, et MÕISAKÖIS LAS LOHISEB.

Eestlased relvaga eestlaste vastu

Head uut aastat! Kes tahab muidugi Aga see aasta ei kujune just heaks prognooside järgi. Alustaks sellest, et vaatasin ETV-st filmi “Detsembrikuumus”. Sellised fraasid nagu “kapitalislikud sead” ja “rahva nöörijad” olid selles filmis tavalised. Täpselt samasid meeleolusid aga kohtab hetkel eestis. Kirutakse kapitaliste ( kes siis on pigem palehigis oma väikefirmat päästa püüdvad ettevõtjad) ja sõimatakse nöörijaid ( kes siis on riik ja valitsus ).

Eriti võigas oli selles filmis kaks hetke Esimene neist, kus üks tädi ronis autokasti ja kukkus kaagutama, et töölised jätaks oma töö ning astuks kapitalismile vastu. Teine koht oli see, kus üks punane ahne võimuigatseja tibile rääkis, et varsti on kõik tema ( ma ei tea miks, aga see vend tuletas mulle meelde Savisaart) ning ta saab kõik omale jagades seda temaga.

Miski pole muutunud eestlaste mõtlemises. Ikka sama orja mentaliteet. Ori ei taha muud kui võimu, kuid selle võimuga ei oska ta aga midagi peale hakata, sest ori VASTUTADA ei taha millegi eest. Ikka samad sotsialismiihkajad, kes teistel ajusid pesevad. Kogu film oli justkui üks ühele meie ajast välja kistud.

Ma väga loodan, et praegused noored õpivad sellest ja tee samu vigu. Jätavad asja rahule ja püüavad mõista, et riik ei ole mitte riigiisade ( no Tallinnas on meil see kommunistlik võim lokkamas muidugi ) oma, vaid riik kuulub neile ja nemad vastutavad meie riigi tuleviku eest.

.. korraliku maksahaagi tulemusel …

Mis te lootsite, et aasta viimastel minutitel jätan teile ütlemata … ?? Eriti peale seda, kui hommikul olen turvaliselt W. käest korraliku täie vastu lõugu saanud ja ning maksahaak on kirjas… ( Life is bitch! ) Siis järgneva aja veetnud tehes viimaseid idootlike liigutusi, et haarata bensukast paagitäis kütet ( peaks ennast põlema panema aga tikke pole ) ning lõpuks kaks tundi köögis meeleheitlike pingutusi teinud, sest 12 rooga võiks kella 19-20 laual olla…

Mida ma siis uuelt aastalt ootaks? Ühte kohe kindlasti, et nimesid nimetamata läheks kasvõi mõne hea toreda seaduse alla, mis keeraks teatud kraanid kinni … sitameri my ass :S

Filmiblogijad võiks kah häid filme vaatama hakata Need õudukad ja muud sürrid filmid.. oeh.. midagi hingele oleks vaja…. Kuramus – HAKAKE häid filme vaatama!

Erilise tänu tahaks üle anda fotografidele. Tänud nende kaunite hetkede eest mida aasta jooksul olete jaganud. Mis rohkem, mis vähem superhetked! Viljarile tändu vaidlemise eest! Eriti tahaks aga välja tuua Inga pildid, kes mind mujal rõõmustas ja nüüd vaid oma blogis toredaid hetki pakub. Seega, uuel aastal edasi ja ikka koos nautides hetki! Ärge unustage neid jagamast!

Nii .. teised kapsaussid! Kõik see suur blogijate punt, kes endale vähemalt kord päevas edevuse rüü üll riputab ja siis suurest edevusest tuleb ja meile oma mõtteid jagab …. Tehke järgmine aasta kah nii! Jätkake samas vaimus! Jätkugu Teil seda edevust ja kirjutamise tahtmist!

Head vana aasta lõppu!