Ok, kõigepealt lepime kokku, et ma olen vana muld. Ärge hakake vaidelma, sest nii ma hetkel ennast tunnen. Põhjus selleks on aga väga proosaline. Alguse sai sellest, kui helistasin oma klassiõele ja vanale pinginaabrile, et kuule tee omale msn-i konto ja saame lihtsamalt suhelda. Teadagi MASU ja TÄPE ning muud vidinad, et hoiame sedasi kokku. Selle peale vastas tema, et ei saa, sest laps on tal arvuti hõivanud ja tema ei hakka teda kuhugi ajama. No jah, teadagi küll need pubekad.

Moosisin teda veel edasi, et kuule nii ikka ei ole aus, et siis muretse omale kah arvuti ja tema keerutas ja seletas. Lõpuks lajatas omamoodi argumendiga, et issand, siis peab ju kahte arvutit viima viiruste saades hooldusse. Sügasin siis ikka päris mitu aega kukalt ja jätsin selle moosimise katki.
Mõtlema aga pani mind hoopis see, kui mulle üks puudega ( 25 aastane ) rääkis, et tema ei kujutaks oma elu ilma arvutita ettegi enam. Ema, kes on tal üle 50 aastane käib kah igasuguseid retsepte arvutist otsimas. Samas rääkis see 25 aastane mulle, et temast poole nooremad, ei kasuta arvutit, sest sellega pole midagi teha. Meie ühised tuttavad, kes peaks TÄIESTI normaalsed inimesed olema. Hakkasin siis ringi vaatama, et kuidagi kangesti sedamoodi on need lood küll, et arvuti kasutamine käib rohkem hariduse järgi. Need, kellele on seda haridust ja haritust antud natuke rohkem, nende jaoks on oluline ka see, et saaks netis suhelda. Oluline, et informatsioon oleks kättesaadav ja järjepidev. Samuti ka elementarsed netiohud on teada. Muidugi minu ealised, need on tõrksad. Nende jaoks on arvuti nagu monstrum. Koletis, kes neile kallale võiks tulla… Kui nad muidugi ise ei tegele parasjagu sellise tööga, mis nõuaks arvuti kasutamist. Siis suudavad nad lehed ikka läbi lugeda ja kasutavad isegi meilboxe. Samuti on nad teadlikud sellest, et arvutiga saab igasugust infot leida, kui seda otsida.
Samas, neid kes ei saa sellega hakkama ja ei tahagi saada, neid on ikka paras jagu. Mina muidugi ei kujutaks hommikuid ette ilma lehte lugemata ( elasin nii aasta ja uskuge, see oli minu jaoks paras piin). Samuti harjumuslikud blogid ja ning fotokeskkonnad.
Miks ma seda mõtlema hakkasin on see, et viimased kaks päeva olen sisustanud oma vaba aega netis mängides. Kusjuures, väga hea ja rahulik tegevus, ei pea üldse rohkem mõtlema, kui kaks millimeetrit korraga….
Huvitav, kas teispoolsuses kah on olemas internett ja arvuti kasutamise võimalus?