Täna hommikul Wildi lugedes ( ta vist on hetkel ainus, keda ma ka loen just lugemise pärast – nagu kohalik ajaleht või nii – uudised reaalsusest) meenus mulle üks pisikene seik, mis viis mind jälle vana tuttava arutluseni – Karda väikeseid sissetulekuid, mitte suuri väljaminekuid.

virumaateataja.ee

Teet Suur/virumaateataja.ee

Põhjuse andis selleks üks söögikoht, mida olen mina külastanud nende 3 avamispäevast saati.  Siis ei teadnud neid veel peaaegu keegi, vaid rekkajuhid olid teinud seal oma tavapärast peatust ja proovinud ära need söögid. Nii jõudis see kõlakas minu kõrvu. Läbi ühe kohaliku rekkamehe, et sealne söök on IMEHEA.

Läksin tookord proovima ja siiani ei kahetse seda hetke.

Esimese nende töötamise aasta lõpuks oli neil nii palju tööd olnud, et oktoobris kurtis tookord veel just kooli lõpetanud Artur ( perepoeg ) mulle, et ta on surmani väsinud. Siis tegid nad kõike vaid oma perega.

Kui nad hakkasid seda maja ehitama, siis oli kahtlus, et kas … kas tulevad ka siis toime? Kuid paar nädalat tagasi Arturi ja Dianaga rääkides kurtsid mõlemad sama – nad on jube väsinud, kuigi neil on töötajad, kes teevad hulga sellist tööd ära, mida nad alguses ise tegid.

Üks asi on aga endiseks jäänud – nende küpsetatud liha on superhea! Ma olen nii mõnegi tuttava sinna viinud ja endiselt need kes maitsevad nende sööki – kiidavad seda.

Ühesõnaga – alustasid nad algkapitaliga 10 000 eek, nüüdseks on neil maja, mille maksumus võib koos sisutusega olla umbes 2 miljonit. Võibolla isegi rohkem, sest mina ei oska seda nii hinnta – selleks peaks olema maakler.

Nad ei ole kunagi kartnud suuri väljaminekuid – kuid on saanud selle kuhjaga tasa. Saavad endiselt, sest isegi noored inimesed teevad tööd nii, et neil on VÄSIMUS TÖÖST kallal.

Tihti tahaks mõnelt kolm päeva järjest pidu pannud noorelt inimeselt küsida – millal sina viimati tegid tööd nii, et sa olid TÖÖ TEGEMISEST väsinud???

Siis pasundame, et meil on majanduslangus ja ei tea mis veel… järsku hakkaks tööd tegema ja oma peaga mõtlema??? Maas istuda ja halada, et riik võtab raha ära ning surra sinna kõrvale – seda suudab iga loll, kuid enda heaks tuleks kah midagi ära teha ehk?