“Kodanikuühiskond” hundiseadustega ….
Nu jah, eilsest saati kummitab …
Oudekki kirjutas ” Hurra Eesti kodanikuühiskonnale!!” oodi, kuidas president ei võtnud seadusi vastu, mis olid siis koostatud just silmas pidades pronksööd ja teisi “klenskilisi” ettevõtmisi seadustama.
Iseenesest pole mul eriti midagi selle vastu, et väljaspool eestit elavad inimesed vaatavad kõrvalt meie eluolu, see loob selgema pildi, kuid üks asi jääb tähelepanuta – nimelt see, et meie siin elades näeme paremini, kuidas need ussikesed ehk siis FSB rattakesed uuristavad meie ühiskonnas augukesi. Muidugi need, kes seda näha tahavad ja seda ka vaadata oskavad, sest egas tänapäeva noortel pole kogemust, kuidas KGB kunagi töötas ja seega ei oska nad ka näha asjade taha… kuid FSB käekiri on ju samasugune, kui seda oli KGB käekiri.
Kuna elu on paratamatult nii säädnud, et ma oma töös puutun kokku just eesti inimese selle sisemise olemisega, siis näen ma nii eestlaste, kui ka eestis elavate venelaste seda sisemist olemist. Sedasi kõrvalt vaadates ja mitte seda rahvuslikule pinnale asetades pean ma tunnistama, et vene rahvustest inimeste väärtushinnangud ja see, mida nad hindavad on tihtipeale lugupidamist väärivad. Samas, kui eestlased on nõus kasu saamise eesmärgil tihtipeale isegi oma ema maha müüma. Nad on nõus kõike tegema, et olla “keegi”. See “keegi” on aga võrdustatud sellega, et olla kas – prominentne, rahakas või siis teise eestlase kadeduse objekt.
Eestlaste puhul rääkida kodanikuühiskonnast – see on igatahes naljanumber. Egas ilmaasjata pole tekkinud sellised vanasõnad ” Eestlane on eestlasele hunt” ja ” Eestlase parim söök on teine eestlane”. Praeguses MASU tingimustes on need kaks väljendit eriti tugevalt nähtavad. Siis tekib ka küsimus, et kas see eesti kodanikuühiskond on hundi tõuaretusfarm?
Nüüd võtame selle seaduse.
Sellel ajal, kui eestlased teineteist järvavad söögiks ja hundina luuravad ( eile avastasin nende suitsuandurite teema alt kuskil kommentaariruumis lause ” kas on mingi vihjetelefon kah, kuhu saaks teatada, kellel pole suitsuandurit? Ma hea meelega teataks, sest mul on neid tuttavaid palju, kellel pole..” ) teevad FSB käsilased eestis mis tahavad. Uuristavad auke ja koguvad “komprat” eesti inimeste kohta, et siis õigel hetkel seda lihtsalt ära kasutada. Ise samal ajal üritades võimu haarata. Seda, et üks eestlane elab nii, et tal polegi mingit ahnuse luukere kapis, oleks naiivne loota. Mõni üksik ehk elab, kuid siis pole ta kindlasti “pumba” juures.
No mis siis ikka. Eks tuleb hakata seda riigikogul seda seadust jälle lihvima. Nii, et see meie presidendile “kurku” kinni ei jää. Mõistan ka seda, miks president nii otsustas, kuid seekord ei ole ma temaga nõus. Liiga kergekäeliselt loobus ta ühest üsna vajalikust seadusekimbust. Jääb loota, et ta saab ise oma nahal tundma, mida see tähendab – siis kui näiteks FSB otsustab mõne klakööri omale ära osta, kes siis verbaalselt hakkab väljamõeldud lugudega presidenti sopaga loopima.
… sõjas ja armastuses pidi kõik lubatud olema… mine siis võta kinni, kas seda tehakse armastusest või on kuulutatud sõda ….
Igatahes, ei ole mina vana inimesena rõõmus, et homme võivad jälle need FSB-lased hakata korraldama oma “miitingut” mis võib lõppeda tallinna vanalinna rüüstamisega ja rahulike elanike häirimisega. Annaks jumal, et mõni teie vanainimene enam sellepeale, kui tal kolm akent korraga kividega sisse visatakse ehmatuse kätte ära ei sure. Just nii, nagu see eelmise “pronksöö” ajal juhtus….
Põhimõtteliselt on õigus riigi kodanikul kaitsta põhiseaduslikku korda, kui ta näeb, et selleks volitatud isikud sellega hakkama ei saa. Seega on rahval õigus iseseisvalt maha suruda selliseid “pronksöö” sarnaseid laamendamisi. Selleks tegelikult kohustab ka teine põhimõte – igal inimesel on õigus kaitsta oma vara ning kuna meie kõigi ühine vara on rüüsteobjektiks valitud, on iga eestlase kohustus kaitsta oma vara, oma riiki. Kui keegi minu koju tuleb ja ta seal laamendama hakkab, siis ma annan talle keretäie tappa ja viskan uksest välja. Miks ei rakendata sellist põhimõtet ka riigi, kui kodu suhtes?
Väidetavalt rikutakse sellega rüüstaja inimõigusi
Njah aga kummaline on see ,et keegi selle samase rüüste ohvri inimõigustest ei räägi kusagil ,väidetavalt peavad ohvri seadused olema reguleeritud teiste seaduste järgi .
Jälle seadused mis räägivad teineteise vastu .
Kurja , jalgpallihuluigaanid pistetakse pokri ja saadetakse riigist välja koos Persona non grata klausliga just selle konkreetse isiku , riiki sisenemise kohta . Miks ei suudeta sedasama seadust kasutada poliitiliste laamendajate kohta . Sest poliitilisteks ja kõik need laamendajad ju tituleeriti .
uhh poliitika , haiseb .
Tead, miks see seadus tagasi lükatud sai ? Teeme väikse mõtteeksperimendi…
Oletame, et seadus oleks võetud sellisel kujul vastu ja oletame, et seejärel mõne aja pärast oleks saanud võimule sinu suur sõber Edgar koos oma kambaga. Alustuseks laseb ta kinni panna kõik ajalehed, mis kamba pättustest kirjutavad (“Eesti Vabariiki kahjustavad valeandmed”). Töötuks jäänud ajakirjanikud ja nende toetajad tulevad rahumeelset istumismeeleavaldust tegema Stenbocki maja ette, järsku ilmub nende sisse (maskeeritult) provokaator Virgo ja viskab ühe akna sisse – meeleavalduse korraldajad arreteeritakse… Edgar ise kehitab õlgu – seadus on selline, mida tema teha saab – ise ta “võitles” seaduse vastuvõtmise vastu…
Hirmutav ? Aga “kõva käe” poliitikuid, kes selliseid lükkeid oma vastaste vastu ette võiks võtta ei ole ainult selles kambas…
Ahjaa, mu eelmises kommentaaris olid kõik nimed tinglikud ja ei tähistanud ühtegi konkreetset inimest, eksole. Diskleimerina lihtsalt, eksole.
Sul on 75% õigus. Niisugust seadust on meil kindlasti vaja, kuna viimastel aastatel on riigi julgeolekut kahjustavad aktid sagenenud. No näiteks, kuidas on võimalik tunnistada täiesti süütuteks see nelik, kes on pidevalt välja astunud OTSESTE üleskutsetega, riigikorra kukutamiseks ja mässule. Samal ajal on ehk seadus selles osas siiski pisut segane ja vajab täpsustamist, et mitte võmaldada erapoolikuks kalduvaid lahendusi. Aga kõvemat kätt neis asjades oleks küll kindlasti vaja .
Mis puutub Oudekkisse, siis ega teda muuta pole võimalik. Nii nagu omal ajal Lenin oli veendunud kommunismi võimalikkuses ja Stalin pani kõik, kes selle natukenegi kahtluse alla seadsid, seina äärde, ujub O oma erapoolikus ebakonkreetsuses, et aga kõiki, kes temas kahtlevad, põrmuks lüüa.
Üldiselt nõus – emotsionaalsusel põhinevad seadusepunktid hakkavad piirama ka rahumeelseid meeleavaldajaid, selle vastu aitaks muidugi see, kui Toompea debiilid natukenegi mõtlema hakkaks. Aga seda on vist palju tahta…
Ray, sul on õigus osati, kuid mind häirib ikkagi see, et ka nende marurahvuslastega ei saa midagi teha..
Seega on see teistpidi FSB võim eestis .. salamisi auke puurides ühiskonna alustaladesse….
Imbudes äraostetavate poliitikute paremale käele ja liigutades kõiki nuppe nii nagu nemad tahavad…
Samas, mingi lahendus peaks olema.. Kus see siis on?
Kui me sunnime neid vaikima, kaob meil viimanegi moraalne õigustus kritiseerida totalitaarsusele lähemaid riike nt. dissidentide tagakiusamise pärast…
Ja kõik kiired, lihtsad või mugavad lahendused on seda ainult pealtnäha ning on lõppkokkuvõttes samamoodi põhimõtteliselt põhiseadusliku korra vastased… Mis teha, enamus põhiseaduseid ongi sellised idealistlikud-naivistlikud dokumendid, mille loomise ajal ei mõelda kõige mustemate stsenaariumite peale…
Celticule: vaata ümberringi – need on need inimesed, kes Toompea debiilid võimule valisid (või üldse valimata jätmisega seda võimaldasid). Ainus põhiseaduslik võimalus on teha piisavalt selgitustööd, et seda enam ei juhtuks…
Väärt lugemine:
http://uudisjutt.blogspot.com/2009/06/avastused.html
Peaks isegi ninataga veidi mõtlema panema.
Eestlased ei käi valimas, seega saavad Toompeale igasugused…
Vaadake või tallinna linnavalitsust…
Aga midagi peab saama nende uuristavate ussikestega teha? Kus on siis see lahendus, mis aitaks seda muuta??
Mingi seadus peab olema maradööride ja nende FSB ussikeste ohjeldamiseks?
Eeh, ma vist usun Eestisse rohkem… Aga kui vaadata sinu argumenti, siis mulle jääb mulje, et “kuna eestlane on eestlasele hunt, siis me laseme ennast mingil kolmandal jõul ära kasutada, seega peab kolmandat jõudu meie enda arvelt piirama”.
Mina arvan, et parim vastus “ussikestele” on ehitada sellist ühiskonda, kus kõigil on piisavalt hea olla, et nad ussikestest midagi ei peaks. Miks inimene peaks tahtma muuta midagi, kus tal niigi on okei olla? Seega, ma arvan, et parim võimalus säilitada rahu ning vältida lõhkumisi, on anda sõna võimalikult laiale hulgale inimestest, et me kõik teaksime, mis kellele sobib või mitte ja kuskohal on vaja luua kokkuleppeid. Kuni me ei tea, et kellelgi on probleem, seni me ei saa seda ka lahendada. Minult on näiteks aja jooksul mitmed vene sõbrad küsinud, et “aga nõukogude liidus te olite ju kõik rahul, mis juhtus üheksakümnendate alguses?” – siiralt ja huvitatult. Seleta siis, et ega ikka päris ei olnud, aga oli parem sellest mitte rääkida.
Ma ei tahaks, et me omaenda riigis samasugust viga teeme, et mõningad inimesed peavad paremaks mitte rääkida, mis neile ei sobi. Sest vabas riigis ei ole vaja karta. Kui kõik räägivad, siis mingi klakööri hääl ei paista ka eriti silma. Muide, ma tean suhteliselt hästi, mis tunne on, kui sinu kohta pidevalt lollusi välja mõeldakse ja levitatakse ja kui sa selle vastu midagi ette ei saa võtta… Ainus asi, mida teha saab, ongi iseendale kindlaks jääda, mitte tõestada, et sa pole kaamel, vaid näidata, kes sa oled.
Teisest küljest, kui eestlased olekski kõik loodrid, sitapead, vihkajad, kadedad jne., siis ma ei saaks üldse aru, miks niisugust ühiskonda vägisi, karmide seaduste abil, elus peaks hoidma. Ühiskonnakord on väärtus ikka seepärast, et ta võimaldab üksikisikul end paremini teostada ning samal ajal on kaitsevõrguks kukkumiste puhul.
Ma arvan, et kokkuvõttes on eestis elavad inimesed suhteliselt toredad – sõltumata nende poliitilistest vaadetest. Lihtsalt – andkem aega atra seada, küll inimesed harjuvad sellega, et oma vaateid tuleb väljendada. Ja presidendile kirjutajaid oli omajagu ning ma ei tunne neist paljusid. On kodanikuühiskond.
“Mina arvan, et parim vastus “ussikestele” on ehitada sellist ühiskonda, kus kõigil on piisavalt hea olla, et nad ussikestest midagi ei peaks. Miks inimene peaks tahtma muuta midagi, kus tal niigi on okei olla?”
Kõigil ei saa kunagi piisavalt okei olema, st ehitada võib, aga see ongi see ehtne “tühi töö ja vaimu närmine,” pseudotegevus, -lahendus, mis nõuab pimedat usku sellesse, sest valmis see ehitis tegelikult ei saa. Vähemasti seni, kuni siin riigis on alles 3 inimest.
A antud seaduse tagasilükkamine on positiivne märk, kuigi … ei ole jurist, aga kui me siin pronksnelikust räägime, siis minu arvates selgus ka, et seadus on nõrk ja auklik, aga palun lappige need augud kuidagi teisiti, mõne teise seaduse kaudu kui too tagasilükatud totalitarismi alge, mis looks väga mitmesti tõlgendatavaid kontekste ja kaitseks pigem võimu kui riiki.
Kindlasti on see kuidagi võimalik.
Oudekki – eestlastesse uskumine on hea, kuid kust võtta neid ajusid?
Ok, isegi mina usun nüüd, et eestis on mingi 11 000 mõtlevat inimest ( Tarandi valijad) samas, see on käputäis võrreldes sellega, kes ikkagi tüüri juures asuvad..
Hariduse maha käimine hakkas siis, kui Reps hakkas haridusministeeriumit juhtima.. seega on jäänud vaid see, kuidas õpetaja enda väärtushinnagud paigas on, kas lastele antakse edasi väärtusi või siis .. on kõik lubatud.
Seni on kõik lubatud – õpetaja solvamine meie koolides on lubatud pisiasi…
Kust tuleb see põlvkond, kes teab, mida tohib ja mida mitte?
Arvestades veel sellega, et sellest järeltulevast põlvkonnast on mingi 40% muukeelne… kelle ainus informatsiooniallikas on ORT või RTV…
Probleem ikka õhus – kuidas seda lahendada?
Näeh, käi veel lõunapausil, kohe vastatakse minu eest ära
Toetan ka seda Oudekki mõtet, et ainus lahendus on piisavalt aktiivne ühiskond, kus tekiks avalik diskussioon probleemide osas. Piisava aktiivsuse korral on “ussikestel” väga raske teha selgeks, et nemad esindavad “laia massi” ja “enamust”. Keegi lihtsalt ei jää neid uskuma…
Praegune seis, kus meil on peaagu, et Rahvuse Isad Stenbockis ja mõned vähemalt sama ambitsioonikad Toompeal, kes Teavad, Mida Rahvas tahab… See seis võib kiiresti muutuda selliseks, et pole enam kodaniku asi, mis temast saab, seda otsustab riik.
Kuni ühiskond vaikselt enda ette nohiseb ja ennast välja näitavad ainult mõned üksikud provokaatorid (sest aktiivsuse ülesnäitamine on stigmatiseeritud), kuni rahvas hääletamas (ja enda tuleviku osas otsustamas) käia ei viitsi, võtavad üha enam võimu savisaared ja ansipid, ja seda kiiremini läheneme me idanaabri pool viljeldavale riigikorrale…
Näib, et kokkuvõttes on lugu, nagu ütles R:D.N. ja võttis lühidalt kokku Ninataga: “Eestlased ei käi valimas, seega saavad Toompeale igasugused…”
Ei arva, et me rahvana väga lollid oleksime, küll aga liiga tagasihoidlikud, natuke mugavad (mis ma ikka sinna teha saan mis nad seal üleval Toompeal teevad) ja ‘lubaduste/ülemustekuulekud’ selle asemel et rohkem ISE mõelda ja otsustada. Igal juhul KÄIGEM VALIMAS!!!
See, mida “tohib ja mida mitte”, seda me saame otsustada ja õppida ainult rääkides ja arutades ning suunates kõiki seda tegema. Ma arvan, et küsimus on vähem ajude olemasolus, seega tuleb ajusid lihtsalt kasutada. Eeskuju, avalik kõnelemine kõva häälega, kui mõni haridusminister jälle lollusi teeb. Nagu näha – see töötab. Töötas praegu, töötas elektrišoki relva ja eelmiste kodanikuvabadust piiravate aspektide juures. Kõva häälega rääkimine kipub mõjuma ka reitingutele ja kui “tüüri juures olijad” muust ei hooli, siis langevad populaarsusreitingud panevad isegi Berlusconi hirmunult edasi-tagasi jooksma.
Kõik on lubatud seni, kuni ei ole kedagi, kes tõuseks püsti ja ütleks: “minu arvates see asi ei ole õige”. Muide, massipsühhoosist päästab teinekord isegi üksainus vastuhääl… Sina ju teed seda? Lihtsalt – meid on veel, kes me nii teeme, seda tuleb meeles pidada, muidu läheb raskeks jah.
Wild, ma ei mõelnud, et “kõigil oleks kõike”, vaid, et kõigil oleks vähemalt sellised minimaalsed olud/võimalused, et ta ei oleks valmis ignoreerima seadusi ning haarama molotovide järele, sest seadused ei anna talle nagunii lootust.
Muide, ma tuletan meelde, et konkreetsete lõhkujate suhtes oli 86 kohtuprotsessi, 56 tingimisi karistust, 33 rahalist karistust ja 6 reaalset vanglakaristust, seega ma ei ütleks, et praegune seadusandlus ei luba karistada. Ka konkreetse õhutamise eest lubab, härrade Klenski jt puhul lihtsalt ei suudetud näidata, et vägivald oleks tekkinud nende tegevuse tulemusena. Muide, see aspekt seadusandluses, et kui keegi kollektiivselt surnuks pekstakse, siis on vaja näidata, kes saatusliku hoobi andis, see vajaks küll muutmist, ma arvan.
Kusjuures, lisaks üleskutsele valimas käia – kandideerigem ka ise. Kasvõi alustuseks vallavolikokku
Sest kui Toompeal on “igasugused”, siis tuleks alternatiivi pakkuda? 
Hea meel, et ka Oudekki jutus on seekord rohkem konkreetsust – “ajusid tuleb lihtsalt kasutada.” “avalik kõnelemine kõva häälega.” Ning loomulikult mõte, et alati käia valimas.
Kas pole kummaline, et samal ajal kui enamus kommenteerijaid, kus vähegi võimalik, kiruvad Savisaart, on Keskerakonna reiting pidevalt kõrge ja tõusuteel! Tehkem järeldused, võtkem eeskuju ja ärgem rõõmustagem kui valimas käijaid on natuke üle 50%.
Veel midagi meenus. 30-nendatel oli Vapsidel väga tugev rahva toetus. Räägitagu, mida tahes, aga see erakond oli palju ‘fashismimeelsem’ ja autoritaarsem kui Pätsi oma ning oli tervitatav, et viimane nende ohjamiseks võttis ette radikaalse sammu. Aitas!!
Ära unusta, Ninataga, et suur osa Tarandi valijatest ei valinud tegelikult mitte Tarandit, vaid ei tahtnud oma häält lihtsalt parteile anda.
Sihukene uudis ka: http://www.postimees.ee/?id=137439
Oudekki – mina ei saa aru, mis see siia puutub!?? Kas kommentaare ka vaatasid? Üks neist: “VAENU ÕHUTAMINE JÄTKUB – KELLELE KASULIK???”
Mul kahju, et sa aru ei saa…