Nii kummaline, kui see ka mõnele linnainimesele tunduda võib – nii see ongi! Kui päris aus olla, siis mind ärritab see sõda piima ümber. Meil eestis on viimastel aastatel järjest rohkem neid kellel on laktoosi talumatus. Kindel on ka see, et sellised asjad ei kuku taevast ja selle põhjuseks on raseduse või ka siis imiku eas tekkinud nihked organismis. Kas siis mingite ainete üle või ala kogus organismis.  Ok, see selleks, kuid see pole teema, mida peaks käsitlema needias ja sellisel moel. Põhjus on lihtne – meil on liiga palju lolle emmesid, kes ei suuda seda infot adekvaatselt võtta.

Tasulist Eesti Ekspressi osa ma ei lugenud. Lugesin aga sellele vastulauset kirjutanud inimese jutu läbi.  Kui aus olla, siis meedia trikkides on alati sellised konksud juures, mis ei pruugi objektiivselt antud olukorda kajastada. Selles pole kah midagi uut.  Kuid sellised teerullina materdaval moel meie piimast üle sõita – see on vastik lausa mõlemalt poolelt. Tahaks nii EE artikli kirjutajale, kui sellele raamatu autorile ja kaasautorile öelda – jätke see piim rahule! Piima joovad need, kes seda juues ennast hästi tunnevad.

Mina olin detsembrist kuni mai alguseni nohus. Lehm oli lihtsalt kinni. Jõin seda poe piimapesu vett ( see 3,5% piim on kah tõeline saast ) ja vaevlesin nohus. Hakkas kodulehm piima andma ja nädal, mul nohu läinud.  Ok, selline asi ei sobi kõigile.  Sobib neile, kelle organism on selline, et saab nii… ja eks minu piimaga ravimise juured on minu 6 kuuselt põetud kahe poolses kopsupõletikus, kus minu raviks ja elama jäämiseks kasutati lehmapiima.

Inimesed on erinevad, kuid kirjutada raamatuid teemal PIIM pole hea .. no kuulge, kellele on ja kellele pole… aga sedasi eksponeerida, seda teemat – ma ei tea … ma arvan, et sellised asjad jäägu ikka iga inimese sisetunde otsustada.

Selle peale PROOSIT! Minu hommikune klaas piima sai otsa. Vaja varsti uuele järgi minna..