Tasulist Eesti Ekspressi osa ma ei lugenud. Lugesin aga sellele vastulauset kirjutanud inimese jutu läbi.  Kui aus olla, siis meedia trikkides on alati sellised konksud juures, mis ei pruugi objektiivselt antud olukorda kajastada. Selles pole kah midagi uut.  Kuid sellised teerullina materdaval moel meie piimast üle sõita – see on vastik lausa mõlemalt poolelt. Tahaks nii EE artikli kirjutajale, kui sellele raamatu autorile ja kaasautorile öelda – jätke see piim rahule! Piima joovad need, kes seda juues ennast hästi tunnevad.

Mina olin detsembrist kuni mai alguseni nohus. Lehm oli lihtsalt kinni. Jõin seda poe piimapesu vett ( see 3,5% piim on kah tõeline saast ) ja vaevlesin nohus. Hakkas kodulehm piima andma ja nädal, mul nohu läinud.  Ok, selline asi ei sobi kõigile.  Sobib neile, kelle organism on selline, et saab nii… ja eks minu piimaga ravimise juured on minu 6 kuuselt põetud kahe poolses kopsupõletikus, kus minu raviks ja elama jäämiseks kasutati lehmapiima.

Inimesed on erinevad, kuid kirjutada raamatuid teemal PIIM pole hea .. no kuulge, kellele on ja kellele pole… aga sedasi eksponeerida, seda teemat – ma ei tea … ma arvan, et sellised asjad jäägu ikka iga inimese sisetunde otsustada.

Selle peale PROOSIT! Minu hommikune klaas piima sai otsa. Vaja varsti uuele järgi minna..

http://www.mil.ee/~fotek/gallery/view_photo.php?set_albumName=album1093&id=aaa

Kuid kõik see ei õigusta seda, mis Tallinna koolides toimub.  Ja selle koolindusega alles hulluks hakkab minema.

Nüüd sellest, millest ta oma juttu alustab – kutsub missivenna koju??!!??  See on teema, millega meie riigil alles tuleb tegelema hakata. Eesti mehed ( rõhk sõnal MEHED!! – neid naistena halisevaid isaseid jagub meil kah juba liiga palju) elavad 99% sissepoole. Seega, kõik need 8-9 korda missil käinud mehed on adrenaliinisõltlased. Kui missid otsa saavad mis siis saab? Kui isegi need, kes on 1-2 korda käinud tulevad sellest ühest tsüklist välja 2-3 aastat. Sedagi siis, kui koduste toetus on ennastohverdav. See raha, mida seal teenitakse on paljude puhul kes seal juba mitmes kord on täiesti TÄHTSUSETU.  Ma muidugi ei räägi logistikutest, kelle jaoks see on puhkelaager ja sinna pääsevad vaid valitud ( seal käikase aasta pooleteiseste vahedega puhkamas lihtsalt ).  “Põllul” käinud meeste jaoks on see kodus istumine aga sama, mis võiduajamise hobusele panna jalad rakkesse, suurauad pähe ja teda pidevalt tallis kinni hoida. Nii nad käivad. Tulevad ja lähevad. Nad ei suuda enam loobuda. Esiteks see, et neil on kodus igav.  See vana ütlus, et kui sõduril pole midagi teha, siis hakkab ta lollusi tegema – see töötab täiega.  Teiseks, see sisemine pinge milles ta need pool aastat elab – selle puudumine mõjub psühhikale.  Pärast aga tagasi tulles … kui ta on kodus, saavad pered selle kõik kaela.. kes rohkemal, kes vähemal määral. Ei tasu ju unustada, et eesti mehed elavad sissepoole.

Nii ongi – mehed räägivad naistele juttu sellest, et raha on vaja… ja milline mees ei tahaks, et ta naine elab koos lastega hästi .. samas on see aga pinnapealne osa. Teine pool sellest aga teab, et see adrenaliin mida seal neelatakse pole võrreldav millegi muuga. ( Mina tean seda seletuse järgi, seepärast ka kirjeldada ei oska – ma tean selle tulemust ja seda, kui piinarikas on sellest välja tulemine)

Tagasi selle Delfi artikli juurde tulla – kõige absurdsem oli pakkumine SÕDURILE – tule meil on 50 vaba töökohta!! Jah, kulla sõdur, sa oled teeninud seda riiki ja nüüd ole hea mees ja viska kõik üle parda! Kõik sinu higi ja vaevaga teenitud sõduriaastad, mis sa oled rabelenud võõral maal, et meie oma riik ja oma maailm püsti seisaks ning turvaline püsiks – viska minema! Tule viska minu tallis sõnnikut! See endast andmine, et kui kunagi vana oled ja riik sinule hakkab pensionit maksma ja laseks sinu varem valu ja vaevata pensionile..  ning maksaks mingi väikse % sinu pensionile lisaks, selle truuduse ja ustavuse eest – viska see ÄRA! Ära kindlusta enda ega ka oma pere vanaduspäevi ja mõtle vaid sellele, kuidas lihtsamalt hakkama saada. Mis peamine – KUULA NAIST. ( Tundub, et ta klassivend on omale vähemalt targa naise võtnud )

Nu jah, mis siin ikka targutada. Kui muudes eesti valdkondades ja ka ministeeriumites on jõutud niikaugele, et tekib kerge palgasurve juba – siis kaitseministeeriumis jäävad need palgad selliseks nagu nad on. Veel päris pikaks ajaks. Rääkimata muidugi sellest, et pintsaklipslased ohvitserid riisuvad koort ja logistika keerutab liivast köit. Kuid ei saa siinkohal mainimata jätta, et peale seda kui kõik tegijad ohvitserid puksiti välja meie kaitseväest ( Kunnas, Roosimägi näiteks), kellel oli mingi ettekujutus asjadest ja nende olemusest.

Oma peas olen ma mõelnud, et kas Mart Laar suudab sellest segadusest mingi lahenduse välja mõelda?  Kuidas peatada meeste minek “somaalia turvafirmasse”, kuidas saada need mehed kellel on kogemus ja oskused paika psühholoogiliselt peale missioone, kuidas tagada seda, et haritud ja koolitatud oskustega mehed ei jookseks laiali… ning vana kaardivägi lihtsalt käega ei lööks ja minema ei kõmbiks..

Kordaks siis veelkord – Jüri Pino on ajakirjanik, kelle kõiki kirjutisi ma hindan, neist lugu pean, mõistan ja alati loen. Isegi, kui ma pole sellega nõus, mida ta kirjutab – naudin ma tema keelekasutust ja seda siirast vahetut mõtet, millest ta parasjagu kirjutab.  Nüüd see kõige olulisem fakt – kui ta on just oma Ponilikul kirjalainel ja pritsib oma kirjapulgast tuld ning tõrva aga ta teeb seda otsekoheselt ja ausalt ( minu aastate jooksul tekkinud arusaama kohaselt ei oskagi ta kirjutades valetada, kasvõi ridade vahel lendab tõde ringi) siis on ta SITAPEA.  See pole kah tekkinud ei tea kust ja ei tea millest – sellel sõnal on taust, mida peaks teadma Karl-Martin, Juku-Kalle ja Jüri ning mina.  Lihtsalt tookord oli see minu jaoks nii mõnusalt tagurpidi, et need asjad ei unune iial.

Seega siiras lugupidamine Jüri vastu, kui ajakirjaniku ja inimese vastu aga samas mõnusalt sõbralik suhtumine sellesse, et Poni on sitapea … just selliselt vastuoluliselt ..  nii, et Poni – prae nüüüd omas rasvas

Sellega on lugu lõpetatud! Kui sa Poni  veel imestust avaldad, siis ma räägin välja AVALIKULT, mida te tookord Juku-Kalle, Karl-Martiniga kokku keerasite

Siinkohal olgu öeldud, et Juku-Kallest ja Karl-Martinist  pean kah lugu, kui lahedatest ja toredatest inimestest. ( et pärast poleks ka sellest mingit jama ..)

Hetkel tundub mulle, et pigem see meedia üritab rahvale kohta kätte näidata, hammustades selleda kätt, mis neid tegelikult toidab. Mõnitades inimese vaba tahet uskuda sellesse, millesse inimene tahab.  Tembeldades sealjuures neid, kes  on valinud omale vaba valiku uskuda muud,  kui seda  on määratud tervisenormid – lauslollideks. Ebaeetiliste normide uskujateks ja hea veel, et mitte variserideks… ( Tänane Janek Mäggi artikkel )

Minul on isiklik kogemus normidest kõrvalekalletega ( iga kordne vaidlus anestesioloogiga, et mulle on vaja 2 kordset narkoosi, sest tavapärane ei pane haigutama kah mitte – ja pärast jälle JUBEDAD vabandused, peale  oppi) ja siin esitan ka mina hoopis meie ajakirjanikele küsimuse,  et kas nemad on kõik nii ühesugused tavalised hallid inimesed, kellele on kogu elu 100% normides? Isegi nende aju? sest kui nad ei suuda mõelda 2 sammu ette, et miks pidi inimene, kes on kogu elu puhas olnud just nüüd ennem viimaseid võistlusi tegema sellise triki? Miks nad ei utsita selle poriga loopimise asemel meie teadlasi TÜ ja mujal, et nad teeks analüüse  ja uuriks ning tõestaks, et see on keha füsioloogiline kõrvalekalle.. Kuna paar arsti on juba selle teema ette võtnud, peaks see meie riiklik asi olema. Selle asemel tegelevad meie TAVALISED HALLID KIRJATSURAD pasa loopimisega nende pihta, kes ei usu seda WADA jura ja Veerpalu tümitamisega, sest ta ometi on juba kahes proovis põrunud.. mis iseenesest nagu ma olen aru saanud Dr. Jaan Suurkülast, et üks kana kaka, sest sellistele asjadele normide määramine on nagu tähdedelt kullatolmu püüdmine..

Igatahes, kui seni olid meie meedia maastikul sellised pisikesed tõrvatilgad, siis nüüd on see kõik nagu üks pasalaviin, millel on oma juhtoinaad, kellel võrdub spordist aru saamine teleka ees krõpse närides lolli jutu ajamisega..

Kuramuse kirjatsurad, tegelege millegi kasulikuga ja jätke inimene, kes on öelnud, et ta pole tarvitanud midagi keelatut RAHULE! Parem võtke söetablette, saate oma verbaalsest pasanteeriast lahti …

päris hetked

Õnneks midagi maailmas on muutmatu. Mõned asjad on päris ja näilisuse ja ajakulgemisega pole sellel mitte midagi tegemist. Need ülesse puhutud mullid, kukuvad varem või hiljem kokku. Need, mis on ajast tekkinud ja siiralt seisnud ajas ja ruumis, need ei purune ja peavad ka vastu sellele, et säilib lugupidamine ning päris tõeline olemine.

Miks ma seda hetkel kirjutan? Meenus lugedes blogisid jälle “väikse kärbse” onu Andry, kellega kunagi vaidluse sees ( oi, meil olid ikka täiesti vastakud arusaamad maailmast) jõudsime aga ühes asjas kindlale seisukohale – aja ja surma ees on kõik inimesed võrdsed.   Keeruline mõista .. sest nooruses arvame me kõik, et me oleme ajatud.. igipõlised ja igavesed..  ajame taga näilisust ja oleme selle üle uhked … päris asjad on aga hoopis seal, kus me neid näha ei oska… alles siis, kui kuskil kellegi mõni mull lõhkenud ja potsatust võib kilomeetrite taha kuulda, mõistetakse lihtsaid tõsiasju..  kasvõi seda, et aja ja surma ees oleme me kõik VÕRDSED.

See siis üks näide pildist, mille ma talle müüsin ( nuh äri ei toimunud, kuid käed sai löödud). Nüüd on see ja paljud teised pildid Andry omad.  Kuhugi peatus aeg. Aeg, millel on kulg ja see kulgeb kuhugi … ja peatub mõnede jaoks ootamatutes hetkedes.. teised jäävad aga lolli näoga ( nagu mina) passima ja mõtlema, et kuhu siis nüüd?

Tänud Andry kummalistele ja tihti omapärastele ideedele..  neid hetki oli lahe kogeda!

Täna suri ka mu sõbranna ema… ja jälle seisan ma kuskil teelahkmel totaka näoga ja ei oska kuidagi kuhugi edasi minna..

Õnneks on ajakulg peale minu viimast postitust liikunud positiivses võtmes. Valimised said läbi ja see hirm, mis valdas ehk paljusid, et nüüd siis läheb “sitaratas” käima ja Reform koos Keskiga teeb valitsuse ning Eesti elust saab tõeliselt ehe peldik, koos Võsapetsi ja muude ” karvaste ja sulelistega” … õnneks ei täitunud. Viriseda võib ju alati ja needa ning kiruda, kuid vähemalt sellel seltskonnal, kes hetkel peaks hakkama meie riiki kuhugi poole vedama on taskud ammu täis ja rahva raha ehk ikka oma tasku ei topita.  Kaks “noorpoliitikut” pääsesid kah piruka juurde. Näis siis, mis sealt tulema hakkab.. egas kõik on maailmas võimalik…

Ainus mida mainida tahaks, siis see rääkiv sardell on endiselt üle selles valitsuses – aga seda minu arust… nu las ta siis räägib. Midagi muud ta ju teha ei oska..

Ilm on vast hetkel see, mis muretsema paneb. Järsku soojaks minnes tekivad uputused ja see teeb murelikuks.  Siin hetkel valitseva 60 cm paksuse lumekihiga .. njaa, paat on õnneks välja vaadatud.

Tomatitaimed on mul juba 20 cm pikkused. Peagi peagi on esimesed õied tulemas. Kui kõik kenasti kasvab, siis peaks õnnestuma mai lõpus juba esimesed tomatid saama   Mida saab parimat veel olla?

Seksist ma ei kirjutanud – kui keegi nüüd pettus, siis on see tema isiklik mure. Kevad pole mulle pähe löönud ja vist ei löö kah … ehk siis VANADEL INIMESTEL POLE SEKSIJUTTE

Üldse kogu see idioodikari kes seal võimu juures on juba passinud kogu eesti iseseisvuse aja, võiks lõpuks minema kobida ja lasta ometi ka teistel tööd teha. Noored, kes saaks ja suudaks ei saa aga võimule lähedale minna, sest see kamp paksuks söönud tagumentidega vanureid istub ees. Samas igasugused poliitbroilerid nagu Simsonid ja Repsid, kellel IQ tundub, et tihti võrdub jalanumbriga ( mõnel ka sünnitatud laste arvuga ), kes on kuulekad käsutäitjad ja ise ei mõtle, neid upitatakse ja säititatakse. Hea ohutu kanakari, kellele öelda ja nad teevad.

Eestlane kogu oma tuimuse ja ükskõiksuse juures aga istub ja vahib seda pealt. Nagu see kõik peaks just nii olema. Laseb enda ajud ära osta sandikopika eest ja on uhke peale selle.

Kohati ma kuulen, kuidas üks kohaliku tähtsusega broiler käib vanade inimeste ajusid pesemas. Oma töö pärast ei saa ma midagi öelda ega kommenteerida, kuid peale seda, kui olen autosse istunud, siis sülitan pool tundi vandesõnu suust välja.  Nii labane ja hävituslik on see kõik.

Midagi aga ei muutu. Nooremad, kellel veel mõistus peas ei räägi oma vanade vanematega. Nad ei viitsi neid kuulata ja neile seletada, et kõik see jama mida aetakse on pettus ja tühi mull. Vana inimest peab veendma ja neile fakte näitama. Detsembris tuli mul ikka korduvalt ja korduvalt seletada, et kohalik poliitkana ajas jama ning kõige turvalisem on EESTI KROONIL olla pangas, mis vahetatakse automaatselt euroks ringi. Ei devalveeri keegi tema raha. Poolt raha ei võeta ära jne.

Nii see langeb ja lõpuks jõuame selleni, nagu ühes “heas ammerika filmis”, et mandumisega jõuame selleni, et keegi midagi ei oska ja neid haritud “sotsiolooge” , “projektijuhte” ja teisi “juhuabisid” jookseb meil varsti ringi rohkem, kui midagi muud ja töötegijaid ei olegi. Need kes teevad tööd ja tahaks ka riiki aidata, need aga aetakse töölt minema, sest nii on inimene ebastabiilsem…

Ausalt öeldes ootan mina nüüd avalikku vabandust selle eest, et üks inimene, kes on valitud riigis sellisele positsioonile nagu seda on Hr. Savisaar suhtub eestlastesse selliselt nagu nad oleks mitte keegid. Mina tunnen ennast igati 100% solvatuna. Sellise taseme poliitik peaks ikka mõtlema, mida ta suust välja ajab ja mida ta rahva kohta ütleb. Ma tõeliselt kaalun seda, et kogun kokku inimesed, kes ennast sellest lausest solvatuna tunnevad ja me läheme kohtusse – AVALIKU VABANDUSE saamiseks. Vaevalt muidu Hr. Savisaar seda teeb ja kas isegi mõistab, kuidas ta on solvanud inimesi.

Mina tõesti tahaks teada, kas Hr. Savisaar on Venemaa mõjuagent või mitte. Peaks olema jõulurahu, kuid see ei anna õigust inimestesse nagu loomadesse suhtuda.

Igatahes, see vastus näitas selgelt, et Hr. Savisaar väitega – keegi ei usu seda – muudab mingi osa eesti inimeste usu ja arvamuse tühiseks. Seletused on lapsikud ja vastused on olematud.  Kõik see paneb uskuma järjest rohkem, et see venemaa asi ei ole puhas ja selle taga on rohkem, kui meile räägitakse. Kindlasti palju rohkem, kui Hr. Savisaar üldse mainida julgeb.

Sellegi poolest tahan ma vabandust!

1. Kas sulle meeldivad jõulud? Kui ei, siis miks? Kui jah, siis miks?

2. Ideaalsed jõulud? Kuidas ja kellega koos tahaksid need veeta?

3. Milline on su esimene jõulumälestus?

4. Kas sa kartsid lapsena jõuluvana?

5. Parim jõulumälestus?

6. Lemmikjõulutoit?

7. Kus veedad sellel aastal jõulud?

8. Kas sul on mingeid jõulutraditsioone?

http://apps.facebook.com/zumablitz

9. Sinu jõulukingisoov?

Nikkor AF-S 50 f1,4 g

10. Parim kink, mida oled jõuluks saanud?

pildistatud kiiluga ( et oleks selge)

11. Kes ei peaks sellel aastal kinki saama?

12. Mida soovid oma blogikülastajatele?

Edasi ei anna.

Ausõna, kedagi teist kiusama ei hakka..