Ma kohe ei saa, kui pean teile rääkima oma öisest voodikaaslasest. Tobe see natuke tundub, kuid seda omapära ei saa ma vaid omale jätta…

Meil pole kunagi riidu teki pärast, et keegi kisub kellegilt ära teki… Mu voodikaaslane magab parema meelega tekil ilma tekita ..
Mina asetan viimasel ajal pea õrnalt tema seljale, mis on soe ja pehme ja veidi karvane, kuid meeletult turvaline ja mõnus….
Teki alla ronib ta tavaliselt varahommikuti, siis on te ergas ja asjalik…. Kuid egas ta seal kaua püsi, varsti lahkub ta teki alt, et oma toimetustele minna….
Me ei riidle just tihti, kuid vahel siiski olen ta peale pahane, eriti hilisõhtutel, kui ta majas ringi toimetab, siis kui mina magada tahan….
Ainus kurb asi on see, et vahel ta veab voodisse kaasa mõne riideeseme. See teeb pahaseks ja vahel mõne karvase tegelase mis on omastatud mu pisipiiga voodist kaasa…

Ja hommikused ärkamised, ta on avastanud mooduse, et selle asemel, et mind sakutada varvastest, on minu äratamiseks parem moodus – põsepaitused 😀

Igatahes, minu kallis kassike Garr on mu parim voodikaaslane – soe, turvaline ja üldse mitte isekas 🙂 Mis teha, mul on kevadpuhkus – mees peab vaikust ennem tormi ja kass on parim kaaslane :)))) Ka voodikaaslane ;);)

Advertisements