Selline oli uudis:

Harju maakohus keelas oma tänase otsusega Kadri Kõusaare mängufilmi «Magnus» avaldamise ja levitamise Eestis, Euroopa Liidu liikmesriikides ja mujal seitsmeks aastaks alates tänasest.

Mõtlen mina siin natuke ja pean endaga nõu, et kas üks inimene on ikka nii tähtis, et tema pärast tuleks keelata terve filmi näitamine?
Püüdsin ennast asetada samasse olukorda ja jõudsin järeldusele, et minul poleks sellest sooja ega külma.
Hakkasin siis arutlema, kes võib olla see “maagiline” isik, kelle pärast kohus keelaks filmi näitamise. Tundes veidike Kadrit siis püüdsin seda välja mõelda. Arvan, et ma jõudsin ka vastuseni. Tavainimese pärast poleks mitte ükski kohus seda otsust ju ka teinud.

Kahju muidugi, et ma pole seda filmi ise näinud, kuid ma tean õnneks inimest, kellel see olemas on DVD-l. Nüüd hakkas mind see film veel rohkem huvitama. Ma usun, et lähemal ajal ma üritan selle filmi ära vaadata ja siis ka ma tean kas ma nuputasin õige inimese välja.

Aga sellele kodanikule tahaks ma öelda: SAA OMA KOMPLEKSIDEST ÜLE. Kindlasti võiks see inimene oma enesetähtsusega midagi ette võtta. Igatahes see kodanik on minu silmis kaotanud igasuguse lugupidamise. Ma arvan, et enamik eesti inimesi jõuab peagi arusaamisele, kes on see maagiline kodanik ja ta on endale täielikult vee peale tõmmanud.
Täiendused:
Võtsin selle teksti ennem maha, kuna hgakkasin mõtlema, ega ole selle filmi ümber toimuv tühipaljas reklaam. Filmi ma ise ei ole näinud. Mine võta nüüd kinni. Ka see võib ju põhjuseks olla. Inimesed ei saa ju nii rumalad olla, et hakkavad filmi kohtusse andma, ise teadmata et see toob suurema avalikkuse huvi välja. Mine võta sa kinni. Issanda loomaaed on ju imelikult imeline.