Ettevaatust! – ma kuulsin teie jutuajamist pealt!

5 kommentaari

Kikitasin täna jälle kõrvu.
Seekord kuulsin järjekorras oodates pangas, kuidas kaks vene naist omavahel rääkisid eestist. Vanust võis neil olla kuskil 40 ringis. Seega mitte just väga noored ja samas peaksid nagu olema terve elu eestis elanud.

Rääkisid nemad siis sellest gaasitrassist ja sellest, et venelastel ei lubata uuringuid teha. Samuti sellest, et soomlased ja eestlased on ühe mütsi alla koondunud. Igatahes oli see pikk jutt…
Siinkohal tooks ma aga siis selle osa mis mind kummastas sellest jutust.

Punapäine vene daam: ” Ma ei mõista seda, et muidu ei saa eestalsed soomlastega üldse läbi, kui aga on vaja venemaa vastu olla, siis leiavad nad kohe ühise keele.” ( vabandan, ma lihtsustan veidi juttu, sest seda teksti vene keeles oleks muidu väga palju)
Tumedapäine vene daam ( tundub aholli moodi veidi) : ” Eestlane ja soomlane on pursui, elavad venemaa heatahtlikusest ja venemaa rikkusest, kuid ise ei taha midagi selle eest vastu anda. Ma kuulsin sugulaste käest, et eesti ja soome mõlemad on venemaale kõvasti võlgu kivisöe eest. Mäletad seda Mishat, kes töötas kaevanduses. Tema kaevandas eesti jaoks kivisütt ja siis neid koondati, sest eesti jäi kõik kaevandatud kivisöe eest võlgu. Misha kaotas töö, ei suutnud peret enam toita ja näed, leidis sellise õnnetu lõpu. “
Punapäine vene daam: ” Vot seda Putin ju ütles, et eestlased tuleks kõik seinaäärde panna ja maha lasta.”
Tumedapäine vene daam: ” Tasem tasem, muidu keegi veel kuuleb su juttu ja siis pannakse sind kah kinni, eestis on ju iga kolmas salaagent. Öösel tulevad need mustade maskidega mehed sealt eripolitseist ja viivad minema. Mäletad, kuidas Kostja ja Annuska poeg viidi öösel minema, peale seda, kui ta Nashi laagris käis. Siis saadeti riigireetmise eest vangi. Seal sisi lõid eestlased ta maha.”

Rohkem ma enam kõrvu kikitada ei saanud, sest mul oli vaja sellest kuulmiskohast kaugemale liikuda.
Igatahes, mul oli peale sellise jutu kuulamist raskusi rahulikuks jäämisega. Ma oleks tahnud minna ja need naisterahvad läbi sõimata. Neile puust ette teha ja punaseks värvida.

Selliseid peab siis eestimaa pind taluma…

NÕIASÕNAD – eestluse olemus – HEAD ISU!

10 kommentaari

Tegelikult mul on kõrini sellest ajaveeb2008, arvajatest ja sellest, et vaid irooniaga saan kirjutada blogi.
Tegelikult tahaks ma kirjutada sellest, mida mu pikad kõrvad kuulevad, mida mu luuravad rebasesilmad näevad ja mida ma enda ümber tajun…
Tahaks kirjutada sellest, kuidas hommikused multikad TV3 pole üldse lastepärased ja harivad, kuidas ilves on kadunud oma pesapigast, kuidas põder oma EMT reklaaminägu teeb ja kõigist neist kevadistest tuultest ning mõtetest mida tunnen….
Mu pubekas leidis ülesse mingi blog.tr.ee top100. Mina ise ei teadnud, et midagi sellist olemas. Avastasin, et ma olen seal esimeseks kukkunud. Siis hakkasid paljude pahased hääled arusaadavad tunduma. Ma olen nende usinad eesmärgid ja püüdlused lõhkunud. Paha mina, kuidas ma ei lase elada… Kuigi mulle tundub arusaamatu, kuidas millegi sellise nimel saab elada. Muidugi aga see olen mina, kes ei saagi sellest aru saama. Ma lihtsalt olen nii tüber.

Samuti olen kuulnud nii palju huvitavat, kuidas arvatakse koolilõpust, ülikoolidest ja mida peetakse oluliseks.

Ometigi ei ole kuidagi hetkel selliste asjade jaoks jõudu. Võhm ja vaimujõud on kadunud selle ajaveeb2008 arvajate “rookimisele”. Paha mina, tahan maailma paremaks kohaks muuta. Oman OMENDA MÕTET ja suudan seda ka väljendada.
Nüüd on enamik mind kindlasti juba lootusetuks arvanud, sest minusugusega pole midagi teha.
Veel enam, ma olen see idioot, kes teab SÕNA jõust paljugi. Mul on veel lollim omadus olemas, ma vastutan kah nende sõnade eest.
Kohutav inimene, kas pole???

Njah, Terry Pratchett‘lt pole kah midagi ilmunud viimasel ajal. Eriti nõiajutte.
Carlos Castaneda on kõik mis olemas, on eesti keelede tõlgitud ja läbi loetud.
Kivirähk pole samuti ühtegi uut raamatut eestlastest kirjutanud. Nõiasõnad oleme juba ju selgeks saanud.

Ma istun nüüd natuke vaikselt ja mõtlen asja üle järgi, eks ma siis kirjutan midagi, kui kired on vaibunud.

Haa, Tartusse ma ei tule, muidu saan nurgataga peksa kah veel. Vaevalt minusugust patukotti nähagi tahetakse…järsku kuulen veel midagi sellist, millest pärast kirjutada….

Tegelikult tahaks ma istuda kännul ja vilepilli puhuda.

Nüüd lähen ma hoopis tööle. Aga ärge seda lootke, et ma arvutit tööl lahti ei tee 😉