Täna mõistsin, kui väsinud olen ma halisevatest inimestest.
Enamik inimesi käib ringi ja HALISEB lõputult millegi üle. Mitte millegagi ei olda rahul, kõik on “täitsa pe*ses”, enamik asju sakib sajaga jne jne jne.
Tahaks küsida inimesed mis teil viga on? Mida kuramuse pärast, te ennast nii tõsiselt võtate?
Mida kuramuse pärast, te seda elu üldse enda ümber nii neetult tõsiselt võtate?
Keegi saatis teid sinnasamusesse – so what? See on saatja probleem, mitte teie oma. Ainult TEIE ise saate selle ENDA probleemiks teha.
Liikluses rabelete, näitate rusikat ja tuututate. Ok, teil on kiire. Kuid uskuge mind, te ei jõua kiiremini edasi, kui te seda kõike ka teete.

( portaalist ETV24)

Tore, tahate ennast välja elada vahetpidamata kõige ja kõigi peal. USKUGE, Teil on ränk probleem oma isiksusega. Kohati ringi liikudes jääb mulje, et ühtegi ilma psühholoogilise probleemita kodanikku pole eestis enam olemas. Moesõnaks on muutunud – käisin oma psühhiaatrile kurtmas – lahe, eks nemad tahavad kah raha saada, kuid hoopis targem oleks ehk paar tundi mitte mõelda sellele, kui tähtis ja ilus te olete. Samuti võibolla ei oleks mures oma edukuse ja suutlikuse pärast.

Ühesõnaga, mul on SIIBER halisevatest inimestest.
Maailm on selleks piisavalt huvitav ja tore paik, kui seda õieti ja ilma selle kohutava tõsimeelsuseta elada.

Advertisements