Viimased päevad olen nagu valus ringi käinud. Aega pole olnud ja muud tegemised on võtnud kogu aja…

Eile aga oli eriti masendav päev. Ma olen siiani jahmunud ja ärritunud.
Eile õnnestus mul oma töö pärast maha sõita palju kilomeetreid ja näha nii mõndagi.
Kuid kella kolme ajal olin just jõudnud ühte väikealeviku põhja-eestis. Kuna päev oli palav, siis janu hakkas mind kimbutama. Egas midagi, pöörasin kohaliku poe ette. Juba ette mõeldes samuti, et auto on päikese käes ja see jahedus, mille ma olen sinna konditsioneeriga suutnud tekitada kaob õige pea. Autost välja astudes nägin kõrval olevas autos tagaistmel tite turvatooli. Lõin oma autoukse kinni ja lasin signa peale, kui kuulsin kõrval autost häälitsust.
Uuesti sellesse autosse vaadates nägin ma , et selles autos on umbes 3 kuune tita ka turvatoolis sees. Laps oli selline rahulik ja naeratas omaette. Ma muidugi ei näinud, et see auto oleks just minu ees sinna jõudnud, kuid egas ma kah ei vaadanud eriti hoolikalt. Minu loogika ütles, et JOOKSIS kiiresti poodi, et midagi osta ja tuleb KOHE.
Läksin siis kiiresti poodi, sest mul oli vaja ka edasi liikuda peagi.
Poes oli järjekorras oma 5 inimest, kuid neist polnud ühtegi naist ja ka mitte ühtegi nooremat meesterahvast, kellele võiks auto ja laps kuuluda.

Käisin mina siis poes ära, ostsin omale kiiresti juua ja veel ühe jäätise, sest kuumus piinas…
Läksin auto juurde tagasi ja istusin autosse. Otse loomulikult oli auto seest juba kuumaks läinud.
Siis vaatasin kõrval auto poole ja minu EHMATUSEKS, oli see sama auto, mis ennem ja samuti PISIKE tita oli seal autos.

( pilt on illustratiivne)

Minul on hele auto, mitte päris valge, kuid ikkagi hele. Kõrval olev auto oli aga must.
Nüüd tabas mina paanika, sest poes käimisele olin mina juba kulutanud oma 20 minutit.
Poes ma eeldatavat ema ei näinud ja see pisike tita oli autos ( tumedas autos) olnud juba vähemalt 20 minutit.
Haarasin mobiili, et helistata politseisse – kuid siis vaatasin otse ja nägin, et poe kõrval on juuksur. Juuksuri uks oli lahti. Seadsin kiirelt sammud mina siis juuksuri ukse poole, lootuses, e t leian sealt ema. Ise arutledes, et kui ema on seal, siis saan ta kätte, politseisse helistades aga käheb veel politseil aega, ennem kui ta kohale jõuab.
Astusin juuksuri uksest sisse, seal oli kaks naist, üks noor, kellele tehti just soengut ja teine, vanem – arvatavasti juuksur.
Küsisin kõva häälega, et kas keegi pole mitte oma last autosse jätnud, mille peale noorem pööras pea ja ütles, et tema auto on küll ukse-ees ja laps magab autos. Selle peale vanem naine – juuksur – tõmbas käed välgu kiirusel noorema naise juustest eemale ja jäi lolli näoga passima…
Mina – impulsiivne nagu ma olen – röögatasin: KAS SA TAHAD OMA LAST ÄRA TAPPA???

Peale seda oli tükk vaikust ja siis ütles juuksur, et tema on oma tööpäeva lõpetanud. Noor ema ei saanud sinnani aru, mis ta oli teinud. Istus ja vaatas totakal näol peeglisse. Astusin kaks sammu, haarasin peegi laualat autovõtmed ja tormasin välja. Ise lootes muidugi, et see on ikka õige võti.
Oli – auto ukse tõmbasin hooga lahti, nii et oleks peaaegu oma autole kriimud peale vedanud.
Tita oli rõõmsa näoga, kuid natuke uimane. Õnneks reageeris ta minu peale rõõmsate lalinatega.
Selle aja peale oli juuksur samuti välja tulnud ja tema järgi tuli lapseema. Katsusin last, kelle pealagi oli täiesti kuum. Juuksur tuli ja võttis tite omale sülle.

Ema kukkus seletama, et puude vari oli auto peal ja ta ei osanud ette näha, et päike hakkab auto peale paistma…
Juuksur vaatas talle otsa ja ütles, et ta vastutustundetu ja ta räägib sellest tüdruku emaga.
Siis pööras juuksur minu poole ja ütles : “Aitäh.” Tundsin, et see tuli südamest.
Istusin oma autosse. Tahtsin võtta jäätist – kuid see oli sulanud. Võtsin selle siis ettevaatlikult ja viisin poe juures olevasse prügikasti.
Joogist, mis oli pärit külmkapist oli saanud soe solk.

Ohkasin ja panin autole hääled sisse ja sõitsin minema..
Tahavaate peeglist nägin, kuidas juuksur ja ema midagi auto juures elavalt seletasid…