Eile sai räägitud allergiatest.
Lihtsalt sellepärast, et järjekordselt on ühe tuttava lapsel allergiad välja löönud, laps punetab ja jälle ei söö midagi. Mida iganes süües, lööb aga allergia välja.

Minul oma elus on samuti olnud kokkupuude allergiatega. Siis kui ma veel tallinnas elasin. Minu oma poeg oli astmaatik ( just loe: astmaatik) ja allergik.
Kolm arsti väitsid siis, et astma ei kao kunagi. Ometigi, nüüd on sellest varsti 7 aastat möödas, kui laps pole ühtegi astma rohtu tarvitanud. Samuti pole ka allergiat.

Arutlesime siis, e t miks see nii on, et ühele mõjuvad asjad rohkem, kui teisele.
Ometigi lapsed kasvavad lähestikku ja peaks olema samad võimalused allergiateks.
Muidugi, kui pidada seda väidet tõeseks, et allergiad tulevad õhust, veest ja toitainetest.
Mina võtaks sellest maha õhu ja osaliselt ka vee.
Aga vaataks siis, kahe lapse allergiat, kes elavad kõrvuti majades ja sama veega.
Üks sööb hommikuks kaks viilu keeksi marmelaadiga – keeks on see pika säilisvusajaga keeks ja marmelaad purgist. Teine sööb ema tehtud odrakakku ja sinna kodus tehtud juustu peale.
Mõlemal joogiks tee. Ühel poe must tee, teisel vaarikavarre tee.

Lõunat söövad koos lasteaias.

Õhtusöögiks sööb üks laps: tema menüüs on siis – kiirriis; soome kana koivad ja purgisalat.
teine lastest sööb talumehe käest ostetud sealihast tehtud hakklihapalle, sitaga väetatud põllul kasvatatud kartulid ja porgandisalat.
Magustoiduks on ühele jälle keeks. Teisele aga vahukoor, mis on piimapurgi pealt riisutud.

Kumb lastest on allergiline?

Olgu, linnas ei ole võimalik seda menüüd pakkuda, mis maal. Kus piim ja juurikad on käe-jala juures. Ometigi ostame me usinalt poest igasugu säilitusaintega toiduaineid ja topime seda endale ja lastele sisse. Siis oleme hädas, et miks me oleme allergilised. Põhjus lihtne: me ise teeme seda endale. Veel üks burger kallis laps??

Samuti nagu meie enamus haigusi on peas kinni.

Ok, eks see ole erand, nagu ka minu sapikivid, mis ise ära kadusid. Arstide väite järgi on see võimatu, kuid jah: 9 aasta tagune UH sapist näitab kive, 7 aasta tagune näitab kah veel, kuid 2 aasta vanune ( kolm erinevat UH kabineti Tallinnas ja Tartus ) ei näita mingeid sapikive. Ometigi pole ma mingeid rohtusid söönud vaid hakkasin arutlema, et peaks ehk siis need sapikivid ära lõikama. Ok, ma panen selle kõik inimorganismi anomaaliate arvele. Mul oleks nendest veel jutustada, kuidas mingid asjad on tekkinud ja kadunud. Egas ma muidu teaks, et kõik meie haigused on peas kinni.
Seega, kui keegi hakkab mulle rääkima, et t a on haige siis ütlen talle, et mõelgu õieti.