Täna on tuul edelast. Ammu pole olnud edelatuult.
Kaks suve tagasi, siis kui kõik kuivas, siis edelatuule puhudes oli kindel, et on kuiv ja kuivaks jääb.
Miks ma seda tuulesuunda nii täpselt tean- seepärast, et siis puhub tuul mul täpselt hommikul aknast sisse ja paitab mind mõnusalt.
Seega hea lennuilm.
KES LENDAMA TULEB?

Aga mitte sellest ei tahnud ma rääkida.
Tegelikult tuli mul meelede, et ma pole ammu sõnagi rääkinud oma kassist.
Meie kõutsike on suureks kasvanud. Hääl on tal juba mehine.
Ühel öösel äratas ta mu kella 3 ajal selliste helidega ülesse, et ma olin ehmatusest kange.
Istus teine avatud akna kõrval aknalaual ja “jutustas” mingi teise kassiga, tehes sellist häält, nagu ta oleks jõehobu.

( nagu ikka tehakse böö ja näidatakse keelt )

Muretsesin oma kassile kaelarihma. Meie külas on inimene, kes ütles, et muidu ei tohi kassid õues käia, kui kaelarihm puudub. Tegelikult on see punkt küll valla heakorraeeskirjades sees, kuid natuke teisel moel. Igatahes, muretsesin rihma, sest muidu on kombeks sellel inimesel kõiki loomi jalaga-luuaga-kividega lüüa-loopida, siis sellisel juhul, on tema tegu karistav, kuna kassil on kaelarihm. TA EI OLE HULKUV. Teadupärast on kassi jahiala 15 ruutkilomeetrit.
Kuna aga heakorraeeskirajs on kirjas, looma tavapärasel liikumisalal ( see siis 15 ruutkilomeetrit) võib ta liikuda, sest on kiibistatud ja kaelarihmastatud.
Samas, on meie kassile tekkinud kombeks kellegi kaisus magada. Nüüd on ta mu pubeka voodi avastanud. Ma ei tea, kas seal on tegemist sellega, et mõlemad on samamoodi pubekaeas… või millegi muuga. Poiss tassib teist ringi küll kaelas, küll käepeal.. no mida iganes. Kass lööb nurru ja on rahul. Samas vahel tuleb ja poeb mulle kaissu ja nuiab pai ja hellitusi.

Mida iganes – mina tõusen madalstardist nüüd lendu kohe kohe ja …..

Advertisements