Õpetaja õpeta, et saaksin olla õpilane…
Niih, mul on jäänud veel neli päeva puhkuseni. Tunnen, kuidas “kumm” on täiesti tühi ja pea on kõigest paks otsas. Siis läheb veel aruandlusele 2 päeva ja siis saan ehk 10 päeva puhata.

Vaatan, kuidas siin inimesed ükshaaval puhkama lähevad ja sealjuures ka pikalt puhata saavad. Tunnen, kuidas kadeduseuss mind närima hakkab … ja silmad vidukile veab…
Õnneks on see pisikene emotsioon mis üle läheb. Suve teises pooles ootavad mind hoopis rasked asjad ees…
Sellele mõeldes, mõtlen, et leiaks õpetaja, sellise õpetaja, kellele suudan olla õpilane. Õpetaja, kelle jaoks pole õpetamine enesetähtsuse pidev haipimine, kes pole nagu laulev metsis posti otsas, kes on lugupidamist vääriv ( justkui hundi ulg ) ja samal ajal valmis kuulama ka minu kentsakaid mõtteid…
Siis jõudsin ma selleni, et kui ma leiaks õpetaja, siis ühte pole siiani ükski õpetaja suutnud. Mida iganes versioonis hakata minuga võidu rääkima, kui SEE, TEINE ja KOLMAS ta on .. ja läheb asi metsa…. Tuleb enesetähtsus ja tulevad variserlikud suhtumised ning lõppkokkuvõttes pole ma suutnud ennast sellest kõigest läbi närida. Mul on vaja õpetajat mitte, mitte kaasahalajat.

Igatahes, tänasel vihmasel päeval ( millele lisandub konditsioneeriga autos sõitmisest peavalu)
kraabin oma kodinad kokku ja “killavoor” asub jälle teele…

Hommikused kordussõnad :
Meeldiv, kannatlik, halastamatu ja kaval….

Advertisements