Täna sai veidi jälle eestimaa ilu naudeldud.
Rõhutaks siis eriti, et järgnevad on kõrvalt kuulatud jutud.

Keskealine perekond, ema, osa ja kaks last vanuses umbes 7-12 aastat. Istuvad ja närviad liha, sinnajuurde aga mäluvad teisi eestlasi. Kuna vihma sajab ja üritusel liigub palju igasuguseid inimesi, siis kelledel on vihmavari ja kelledel pole. Vihma sajab, perekond istub katuseall, sööb liha ja räägib: “Kas mõned inimesed on lollid, et ei võta sellisele üritusele kaasa vihmavarju. Näed nüüd jooksevad mööda laata ringi, tilguvad vihmamärgadena ja pärast neist mööda minnes võib oma valged riided niimoodi ära rikkuda.”

Noor, kuskil 25-30 naine ( pealinnlikult hoolitsetud) koos mehe ja umbes 3-4 aastase lapsega.
” Miks peavad laadad toimuma kuskil pärapõrgus ja sellise sopa sees. Normaalsed inimesed ei käi sellistes kohtades. Laadad peaksid olema keset suurt linna ja seal võiks see matsikari, kes ringi jookseb ka veidi haritud saada”
MINU REPLIIK: Mida sa “kultuuritooja” siis ronisid sinna kolkasse. Kas selleks, et tüüpiliselt eestlaslikult midagi närida oleks?

Kolm naisterahvast, vanuses 40-55 ja räägivad omavahel. ( laadal loositakse pileti ostnute vahel hulga auhindu)
” No mida sa vahid oma käepaela numbrit, sina niikuinii ei võida. Ma tean küll, kuidas neid organiseeritakse. Kõik auhinnad on juba sõpradele ära jagatud. Sina niikuinii see pole.”
Teine “tädi” ” Üldse lollitatakse rahvast selliste asjadega kohale. Siit pole midagi osta kah, kõik on mitu korda kallim, kui poes.”
Kolmas ” Siin on kindlasti palju vargaid. Vaata kuhu tahad, igal pool on kõik selliste varganägudega.”

Minu repliik: Kui aus olla, hakkas mul omal imelik seda kõike kirja panna. Omapoolt tahaks hoopis öelda, et kogu laadamelu oli tore. Seal oli palju omapärast ja huvitavat. Nägin ammuseid tallinna tuttavaid, kes suviti ikka igal pool tuuritavad ja suviseid “kassiasju” ajavad. Vihm segas kaarte, kuid tegi seda päris omapäraselt.

Öelge mulle veel keegi selle peale, et mida mu kõrv kinni püüdis, et eestlase parim toit pole teine eestlane. Ma saaks veel oma kolm neli erilist kikkõrva uudist samast kategooriast kirja panna.
Positiivset seekord midagi kõrv kinni ei püüdnud. Üks suur üldine virisemine, halvustamine, parastamine ja õlutsemine oli igas nurgas.