Mõtlesin välja teema: MINA EI MILLESTKI. Seega kõik järgnev pole pärit mitte minu mõtetest vaid seda on kirjutanud teised inimesed. Need kõik on katked, mis on mulle silma jäänud. Ainus mis mind sellega seob on pealkiri. Mõni neist saab hea ja mõni neist kole. Seega ise kirjutasite – ise lugege. Hapukurgi hooaeg – tedagi 

Arvan minagi, et maailmas on kõik tasakaalus. Hea ja kurjus. Mida annad, seda saad. Ja kõik need muud üldtuntud ütlused tasakaalust. Nõustun mõttega, kuid ainult osaliselt, et kõik see, mis meiega juhtub, on kinni meis endis.
*
Ma ei oleks täna vist üldse kirjutama hakanud, kuid tavapärase õhtuse blogideluure käigus avastasin oma ebameeldivaks üllatuseks, et valla on pääsemas priskemat sorti vihavulkaan. Mitte, et ma nüüd peaksin end võimeliseks loodusjõude taltsutama kuid siiski…Nimetagem seda siis kasvõi lõkke ääres higistamiseks -niiskus on niiskus, loodan, et see tilk pole bensiin.
*
Nii nirud, et peab seitsme vapra meremehe kombel püksirihma ja kirsatalda sööma. Ilmselt pikapeale oleks need Vaiksel ookeanil parvetajad ka üksteist ära söönud, aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Siiski, tuli veel meelde, kuidas heroiinihuvilised üksteisele kirju saadavad – et leotavad marki herovedelikus ja siis kirja adressaat lutsutab marki, et silmad pahupidi.
*
Ega siis midagi, tolmuimeja välja, stepsel sisse ja imema. Aga tutkit, tuba sinist suitsu täis. Kust tuli? Ikka tolmuimejast. Kärssas täiega. Ruttu stepsel seinast välja ja imeja prügiautot ootama. Nüüd tuulutan tuba ja mõtlen, mis nipiga see põrand puhtaks saada. Ilmselt vanaaegsel viisil harja ja kühvliga.
*
Aga sellega ma olen üldiselt nõus, et Jäärale oleks kõrvale vaja kedagi, kes seda tema alustamismaaniat stabiliseeriks ja suudaks seda algset indu jälle üles puhuda, sest tõesti, ma olen võimeline end tahtega sundima asju lõpetama, kuid enamasti on need tahtega lõpetatud asjad mulle peale lõpetamist vastikud, kuni selleni välja, et vahel ma annan toidu peale selle valmissaamist teistele süüa, sest minu enda jaoks on selle valmistamise protsess muutnud selle ebameeldivaks ja vastikuks, maitsest sõltumatult.
*
Kevad hakkab suveks üle minema. Minu jaoks lõpeb kevad siis, kui sirelid ja kastanid on ära õitsenud. Ehk siis praegu.
Lastel algas suvevaheaeg.
*
Kolmas arvas, et temagi peaks uuesti arstile minema, tal on mingi herneke kaela peal. Kunagi käis näitamas, eriti see teda ei vaeva ning arstid pole veel aru saadud, mis see on.
Panime talle kollektiivelt diagnoosi, säästab enda ja arstide aega.
Diagnoos: teda on kaaperdatud ufonautide poolt, nüüd on talle kaela peale nagu koerale kiip istutatud. Ta on nüüd ufonautide tõukoer või midagi sarnast. Lihtne ja loogiline.
Nii et pole siin midagi vaja mitu aastat meditsiinilist koolitust, natuke scifi filme ja me paneme teile ise diagnoosi ! 🙂
Järgmine palun!
*
Eva loodetavasti tuleb suvel veel, siis juba oma armsa tütrega. Elviina lubas järgmisel aastal tulla ja jääda paariks päevaks. Vahva, sest siis õpin ma Elviinalt nii mõndagi. Ta ju on kuldsete kätega, ehtne perenaine, erinevalt minust, kes ma ei koo, keeda ega küpseta siiani nagu peaks.
Igatahes nüüd on paras moment tänada Evat võilillemee eest ja Elviinat isekootud sokkide, armsate linikute ja küpsetiste eest!
*
Sammun tagasi esiust sisaldava majapoole suunas (elik siis teisele poole maja), kui näen, et… nurga tagant lippab mulle vastu mu poeg, paljajalu ja rõõmsameelne. Argh!
Küsin et: “Ise ikka saad aru, millega sa just praegu hakkama said?????”
“Ei. Mis on siis? Sina teed ukse lahti ju?!”
*
Omalt poolt lisaksin ühe idee järgmisel nädalal kõmu tekitamiseks: linnapea võiks nõuda happevihmade ühe põhilise komponendi, divesinikmonooksiidi, keelustamist või vähemalt kasutamise piiramist (20:00 – 8:00). Kõik roheliselt mõtlevad kõlupead oleksid kohe kambas…
*
Ma usun, et kui Pätsi või Laidoneri (muide, mõlemad ju langesid Nõukogude Liidu repressioonide alla – mis häda oleks olnud Pätsi Siberisse saata ja Laidoneri vangi panna, kui nad oleksid nii suured Nõukogude Liidu sõbrad olnud?) käest praegu küsida, kas nad tegid õige otsuse, kui allusid Nõukogude survele, siis nad ütleksid ka praegu, ja eriti praegu, nähes Eestit taas vabana ja õitsvana, et jah, see oli õige otsus. Mitte hea otsus, aga olemasolevatest parem. Selles, et Nõukogude Liit Eesti okupeeris ja punane terror nii palju kurja tegi, oli süüdi ainult Nõukogude Liit.