Päev otsa polnud ma viitsinud arvuti taha istuda. See oli iseenesest nii hea tunne, et nüüd kui siis lõpuks istusin lugesin ahnelt hulga blogisid läbi. Puhkusel inimene saab omale igasugu veidrusi ju lubada.
Samas hakates mõtlema, et mida ma siis nüüd targemaks sain, siis ei miskit.
Ramloff kultiveerib oma vagadust. Kohati tundub see suht võltsina. Kuid mine sa seda tea. Järsku see isegi on vagadus.
Nirti halab, kuidas torust tuleb. Kogu maailm on üks sitameri ja tema LILLEKE seal keskel.
Tiiuspaikka tegeleb uute mõtete ja ideede arendamisega. Uus meem..ehk hakkab toimima.
Hundi ulg pani selle talve surnud 22 osa, mis on iseenesest lahe lugemine, kuid hetkel tahtsin midagi muud.

Asi hakkas juba suht mõttetuks kiskuma, kui avastasin Aarne blogi.
Nagu ikka tegeleb mees konkreetsete asjadega. Täitsa lugupidamist vääriv tegevus minu arust.
Päev oli päästetud.

Mina ise olen mõtteid täis, kuid mul on kuiviktürann kukil. Isegi nii koledasti, et elujõud hakkab kaduma. Ma ei oska veel hetkel sellega midagi teha, kuid loodan, et ma siiski saan paar päevakest eemal oldud, et NATUKE TAASTUDA. See ei ole ju ometi normaalne, et kell 16 päeval tekib tunne, kuidas surm käib õlale koputamas. Sul vajuvad silmad ja kõrvad kinni, isegi nii, et omaenda lapse tegevust ei kuule enam…..