Vastutustunne – huvitav, paju on neid inimesi, kes seda veel mäletavad?

Lugesin hommikusest postimehest artiklit, kuidas 13 noormeest said karistada, kuna jalutasid omavoliliselt väeosast minema.
Seal järel olid juba kommentaarid, mis õigustasid noormeeste tegu.
Siinkohal tekkis mul küsimus, et kui näiteks, arst opereerib ja tal tuleb tuju minna selle asemel õlut jooma ning ta lahkub haiglast ( saavad ajateenijad ju samuti palka: kuni 3500 eek kuus+prii ülalpidamine+tasuta riietus + prii söök) ning saadab haiged kus kurat? Kas siis needsamased kommentaatorid õigustavad samuti sellist teguviisi?
Või ok, võtame natuke siis kinnisema süsteemi. Tuletõrjuja läheb hüppesse. Nende palk on väiksem, võrreldav ajateenijate omaga. Lihtsalt läheb tuletõrjuja selle asemel, et olla valves komandos ja jalutab pruudiga linnapeal. Maja läheb põlema ja kui neid tuletõrjujad oleks täpselt sama palju, siis poleks kedagi saata tuld kustutama. Need kes siis väejooksikuid õigustavad, võiks samuti õigustada siinkohal tuletõrjujaid.

Mina arvan, et see on isikliku vastutustunde küsimus.
Kui sind on määratud/valitud/ oled ise valinud midagi tegema siis tuleb seda teha just nii, et sa selle eest ka vastutad.
Kas seda on siis palju tahetud? Vastutada enda tegude eest?
Ajateenijate puhul tekib küsimus: riik andis sulle tasuta keskhariduse, tal nimelt on see kohustus. Kas sinul on siis raske oma elus leida aega 8 kuud, et anda riigile tagasi see osa, mis riigile kuulub? 11 kuu puhul saab ju lisaks veel riigilt midagi – autojuhi load, mingi eri väljaõppe ( gaasidest, metsatööst, maastikust, geodeesiast), mis pole samuti odav lõbu.
Lisaks kõigele veel juurde – SEE ON SINU RIIK JA SINU KODUMAA.

*konkreetne tekst pole blog.tr.ee blogijatest kirjutatud, see on üldine ja ei ole isikustatud.

Advertisements