KAS SA TEAD MIDA SU LAPS PRAEGU TEEB??

Lisa kommentaar

Täna on Eesti ekspressi päev. Lugesin minagi jälle ja leidsin sealt ühe loo, millest ma ei saa rääkimata jätta. Lisaks kisab teine lugu sabas… seda lugesin Postimehest ja siin hakkab minul tekkima tunne, et tahtlik ajakirjanduslik mainekujundus tuleb samuti teha kriminaalkorras karistatavaks.
Kangesti tahaks küsida, et kus kasvavad sellised lapsed? Millised on nende vanemad? Mis minu jaoks kõige jubedam – üks ema kakleb keset linna pargis???!!!
Alustaks noortest tüdrukutest. Minu tibi on pidanud juba tundma “üksi olemise rõõme”, sest ta on keeldunud “koos huntidega” ulumast. Samuti ei ole ta olnud jõhkrusega loomade vastu nõus ja saanud teiste tüdrukute käest juustest sikutada ning lükkamise osaliseks. Mis teha, mul on ebardlik laps, peab endast lugu ja ka teistest elusolenditest….

Samas tekib küsimus, kuidas aga 17-20 aastased endale aru ei anna oma tegudest? Mida on vanemad valesti teinud, et sellised lapsed üldse meie ühiskonnas olemas on? Süüdistame eluraskusi, loeme raha teiste taskus aga kas me vaatame peeglisse? Mida me oma lastele lubame ja kuidas me lubame? Kõik see mis seal toimus tüdrukutekambas on alguse saanud kodust…
Samuti on ühsikondlikku häbiposti tõmmatud noor poiss, kes tegi autoga avarii. Mille tagajärjel hukkus kolm inimest. Nüüd süüdistatakse kohtunikku leebes karistuses. Kuid kas siinkohal ei tuleks mitte karistadanoort last vaid isa-ema, kes lapse üksi lubasid autoga sõitma? Siinkohal on poisile see karistus piisav, kuid vanemad oleks pidanud saama reaalse karistuse – lapse kasvatamatuse eest!

AJAKIRJANIKE KRETINISM JÄTKUB

Lisa kommentaar

Tõsine lugu tundub – juba mitmes päev jahutakse kultuurkapitali rahadest ja lõppu ei paista.
Kõik räägivad ja seletavad ja ikka tundub, et kõigile on veel vähe sellest teemast….
Mida sellega saavutatakse, seda et kultuurkapital hakkab pidurdama jälle iga rahaküsimise ees…
Just näitlejate osas. Kes sellest kaotab? Ikka meie – vaatajad. Ometigi ei anna endale aru seesamane ajakirjanikust vaataja, et seda seebimulli puhudes puhub ta selle lõhki …
Nüüd on meil siis edaspidi oodata hulka raamatuid eesti “kirjanikelt” just sellised I&I taolised, kes vallutavad meie poeletid järjekordse sopalaandungiga ja siis on kauplustel häda, sest keegi ei osta nende soppa – kuid letil nad seisavad.
Siis hakkab uus trall kultuurkapitali ümber, et kuidas sai nii suurele hulgale “kirjanikele” antud raha ja need oinad isegi üllitasid oma “teosed”…. ( minu arust võiks need sopakirjutajad pidada blogi, mitte “luuletada” jama kokku)
Seega igipõline ring, keegi pole rahul ja keegi on happy ometigi pole ikka midagi lugeda….ning kalavad laval jne jne..
Peaks olema kultuuritarbija kapital kah juba, et säästa kultuuritarbijad sellest jamandusest ja ajakirjanike kadedusest. Mis muud see olla saab, kui mingi ajakirjanik sai vastu nina kultuurkapitalilt ja siis keerati hulk tolmu ülesse. Igatahes, tuleks aastateks keelata ajakirjanikel kultuurkapitalilt raha saamine, sest nad ei ole seda väärt. Sellel lihtsal põhjusel, et õelusest käivad tolmu ülesse keerutamas.

ENDA NINA TAGA!!!

2 kommentaari

Peaks veidi seletama, et asi oleks selge.
Kolasin netis ja leidsin hulgalt igalt poolt Nipitirisid. Istusin ja mõtlesin selle üle natuke ja leidsin, et Parem oleks siiski midagi muud, muidu nihutatakse liigutatakse mind siia ja ning sinna. Paljud kes kasutavad Nipitiri nime, saavad ebapädeva sõimu osaliseks. Seega suurest lugupidamisest vanaema Weatherwax vastu otsustasin ma oma nime muuta Ninataga’ks. Sellel lihtsal põhjusel, et tahaks tõesti suuta teada, kus ma ise olen, kui see pole nipiga küsimus, kui seisan peeglite vahel. Paljudele ei ütle see seletus kah just eriti midagi, kuid mulle omale ütleb see palju ja neile, kes teavad, millisest raamatusarjast käib jutt.
Ninatagasid ei leidnud ma just palju ja tuleb tõde tunnistada, need mis olemas, on nii mõned minu poolt produtseeritud.
Seega kulla kaasvõitlejad/blogijad – edaspidi olen ma enda nina taga.

( vanaema weatherwax)

UUS MEEM – AARNE LEIUTIS!

Lisa kommentaar

Heh, Aarne tegi järjekordselt hea äratuse. Tõestas mulle, et terve mõistus on olemas ja pole kuhugi kadunud. Kaua sa ikka üks silm vidukil ja teine magab arvuti ees passid….
See pani aga minu peas ka lambikese põlema ja mõtlema, et näed kui hea meem oleks! Kõik kirjutavad sellest, millest nad muidu ei kirjuta. Või siis õigemini põhjusest, miks nad sellest ei kirjuta….
Teeks proovi??

Seks – miks peaks mina sellest kirjutama, kui eesti algupäraseid seksijutte on igal pool. Isegi kõige rõvedam nendest on blog.tr.ee kaudu kättesaadav. Pean siis silmas I&I blogi.
Arvutid ja kõik sellega seonduv – ma ei ole mingi IT guru. Oma masinaga saan hakkama ja kasutajana on mul kohati tuld ja tõrva sülitada Vista aadressil, kuid see ei pane veel kirjutama.
Kultuuripeod ( FOLK, ÕLLESUMMER jne) – Ma ei käi seal lihtsalt. Tavapäraselt on mul IRL-is inimestest nii siiber, et neid veel suurte kogustena kohata väljaspool tööaega – pole vaja.
Autod – Mul lihtsalt on nii kipakas automaitse, et sellest ei saa ometi kõva häälega rääkida.
Pereelust – Ma ei pea seda hea tooni väljenduseks. Lastest jah vahel siit ja sealt nurgast, kuid pereelust … see pole ikka õige asi.

Mina kannaks selle edasi Kukupaile ja Hundiulule – MILLEST TEIE EI KIRJUTA ja MIKS?

KULTUURSED SEAD JA RULLNOKLUS

1 kommentaar

( siin peaks olema rullnoka pilt, kuid blogspot.com jamab)

Täna oleks aeg jälle ühtedeks Kikkkõrva uudisteks, kuid ma ei oska seda kuidagi sõnastada. Pigem on probleem selles, et kui ma selle loo sellisel lihtsal moel letti löön, siis võib ühel hulgal inimestel tekkida äratundmisrõõm ja samas pole ka raisakotkad I&I kaugel, seega jääb see hetkel sõnastuse taha kinni. Muidu mine neid neid raisakotkaid tea.

Ometigi tahaks mõnest asjast siiski rääkida. Ja rääkida sellest, et väärt kirjandust, muusikat ja kultuuri üldisemalt ei hinnata eestlaste poolt just eriti. On olemas teatud koolkond inimesi, kes pidevalt käivad teatris ja kontsertitel. Ma ei pea silmas neid Folke ja suvetuure. Ma pean silmas tõeliselt häid kontserte. Kui küsida ehitusmehena Soomes tööd tegevalt ja 5cm paksuse kuldketiga rullnokalt, et millal sa viimati teatris käisid, sisi kuuleb 99,99% juhtudes vastuseks, et kooliajal klassiga. Siis hakatakse rääkima mingist Padari suvetuurist ja “kultuurist” sellel suvetuuril, mis oli tasemel… Ometigi sain täna Postimehest lugeda, et Viiralti “Põrgu” osteti alghinnaga. Hea, et üldse ära osteti. Meie “uusrikastel” puudub ju siiani igasugune kultuur ning tegemist on rullnokluse tedmistega kultuurist.

Seega pole vist palju öeldud, et keskmine eestlane on kultuuritu mats. Kes teab kultuurist samapalju, kui siga pühapäevasest päevast. Samas, eks nendel, kes tahaks seda kultuuri tarbida jääb rahakott selle jaoks liiga õhukeseks. Samas, kas peaks kõik olema kõigi jaoks? Miks peaks rullnokk käima teatris? Järsku tahaks ta seal ka õlut libistama hakata ja jalgu lauale toppida….
Nagu ma aru sain Viljandi folki kajastavatest kirjutistest, on folk täiesti alla käinud ja see on muutunud noorte seksi ja joomapeoks… Kahju muidugi, kuid eks seegi näita ühiskonna taandarengut… tagasi ahviks?

NÄITLEJA POLE MINGI MÜÜRILADUJA

10 kommentaari

Kaks päeva käib juba Postimehes trall ümber näitlejate. Kangesti piilutakse nende rahakotti ja loetakse raha. Alguse sai see minu meelest Äripäevast, kuid see selleks.
Siinkohal paneb mind imestama jälle see eestlaste teise eestlase õgimise oskus või ka popsikadedus – teised saavad ja mina mitte.
Ma ei tea, kas enamik eestlasi kujutab ette, et näitlejad on nagu ameerika näitlejad, et kirjutavad ette, mis-kuidas-missmoodi, et sellest üldse probleem tekkis? Eesti näitlejad on kõige ohustatum liik töötegijaid eestis. Nende palgad on kasinad ja töö on parajalt koletu. Iga sendi eest peab eesti näitleja andma endast kaks korda rohkem, kui seda annab tavaline müüriladuja-ehitusmees. Suvisel ajal on näitlejad mõtlevad müüriladujad – talvel soojaotsivad müüriladujad. Palk aga sealjuures on neil kaks korda väiksem.

( Panso pöörab selle ajakirjanduse jama peale hausas tesit külge)

Need reisid mida ajakirjandus on laiali paisanud ja millest rääkinud, on minu arust olnud igale näitlejale väga oluline. See oleks ju kohutav, kui sa hakkaks jaapanlast kehastades hoopis hiinlase moodi olema, sest sul puudub informatsioon tegelikkuse kohta.
Ükskõik, kas näitleja lihtsalt käib ja vaatab kultuuriväärtusi või sööb kuskil kaugel maal, millel on omamoodi söömiskultuur, siis kõik selle imeb ta endasse nagu käsn ja ta saab seda kasutada siis, kui ta oma tööd teeb.
Siitkohalt tuleb aga minu arvates selle asja point – NÄITLEJAD MAKASVAD LAVAL HEAD TÖÖD TEHES SELLE KULUTUSE MEILE TAGASI OMA TÖÖGA.
Seega, mina ei pea seda valeks, kui näitlejad saavad reisida. Noored näitlejad teenivad vähe. Nad ei suuda omale neid reise ise iial lubada. Selleks ongi kultuurkapital loodud, et inimesed kelle tegevus on rahvale kultuuriväärtuste jagamine – olgu see siis kirjalikul, muusikalisel või näitlemise teel – saaksid olla ka normaalse inimese moodi.
Kui disainerid tahaksid rännata mööda maailma ja küsiksid seda raha kultuurkapitalist, siis tekiks ka minul küsimus MIKS – kuid näitlejate puhul ma ei näe seda probleemi.
See kõik on muidugi vaid minu vaatenurk, kuid hallikarva eestlasel puudub enamusel vajadus kultuuriväärtuste järgi. Tavapäraselt teeb pudel viina kogu nende kultuuri või siis “kultuuriliselt” liha grillimine ja sinna juurde maksimum võimsusel muusika kuulamine.
Ühe pisikese vihje tekitab veel nördimust. Rääkis ajakirjanik, et Draamateari näitleja käis Jaapanis ja kultuurkapital toetas teda 9000 eekiga. Olgu – kohati leiab odavaid reise, kuid usun, et need on harvad juhused. 9000 saab alla poole lennikipiletist Jaapanisse!!!! Seega, omal tuli tal sinna lisa veel 3×9000 juba lennupileti jaoks. Jaapanisse teadupärast autoga ei sõida….
Millest me siis ometi räägime???

LOLL JA KÜÜRAKAS EESTLANE ???

2 kommentaari

Minu vanaema ütles ikka – lolli ja küürakat parandab ikka vaid haud. Ahnus lööb mõistusest üle, siis muutub inimene lolliks ja küürakaks.
Võtame raha ära kaitsekulutustelt ja anname näiteks haiglatele. Kohati tekib küsimus, et kamoon – miks nii? Vähendame missioone ja kärbime kaitsekulutuste eelarvet.
Vaenlast pole ju kuskil. See eest on meil hulgalt rullnokki, kes ennast ja teisi nii kaine, kui ka purjus peaga surnuks sõidavad. Süüdi on ju siis ikka ka kõik teised, kes ei osanud neid rullnokki kasvatada. Meil vanematel on vaid teistele ja riigile näpuga näitamise kohustus.
Vahel ajab see marru, et lugemisoskusega HARITUD inimesed ajavad sellist juttu.
Viimastel nädalatel on palju kajastatud vene meedias käsitletud eesti teemasid. Kuidas eestlased on natsid ja pahad. Loomulikult olemegi pahad, sest me ei ole nõus tunnistama, et mingit okupatsiooni ei olnud. Euroopa riigid räägivad, et Stalin ja Hitler olid mõlemad okupantlike riikide juhid, siis venelastel jääb siinkohal veel õigust ülegi. Nende jaoks polnud mingi mure 1940 aastal eesti riiki sisse marssida ja see riik omaks tunnistada. Eestlus ja eestimeelsus on ju kõik jama? Kas nii? Ometigi sõimleme ja oleme pahased „tibladele“, kes arvavad et nad on suured vabastajad ja käituvad nagu laastajad rotid. Siis aga hakkame rääkima, et kaitsekulutusi pole vaja kärpida. Kus on see loogika? Tahate, et uued rottide hordid saabuksid venemaalt ja laastaks uuesti meie pisikese maa?? Ok, linnavurle oma kivikarbis ja tarbijamentaliteedis ei saa sellest aru, et see maa mida hakkaks siis venelase jalg astuma on nende piima-leiva-maasikamaa. Selleni arusaam ei jõua. Ikka piirdutakse vaid oma pisikese rahakoti ja aialapiga. Kuni mammona püsib oma tagumendi all kinni, seni on kõik korras. Vahitakse vaid ahnel pilgul ringi ja vaadatakse, kust saaks veel kokku krabada.
Tänases Postimehes on jutt Asso Kommeriga. Mehega, kellel siis juba mõistusesse küündis, et ilma kaitsevõimeta on eesti tühine koht, kui toimus jäägri kriis vastavate KESKERAKONDLIKE jõudude jõupingutustega.
Samuti kirjutab Leo Kunnas , et ilma kaitsekulutusteta on meie eesti meeste tegevus Iraagis ja Afganistanis olnud mõttetu.
Kaks meest, kellel on olnud sirge selg ja kindel teadmine, et eesti peab vabaks jääma. Iseseisva riigina.
Tundub, et eestlaste mõistusesse ei jõua see jälle ennem, kui ühel heal päeval astuvad meie piiri vaibaks vene karud ja siis on halinat ning hädakisa.
Vaadake meie kuritegude registrit!! Vene rahvusest inimene läheb ja võtab seda, mis talle pähe tuleb. Nad on kodumaata ja juurteta rändrotid, kes situvad suurema osa viljast täis ja ühe osa söövad. Miks on eesti inimese mälu nii lühike? Kõik see võib korduda ja olen enam kui kindel, et oleks juba kordunud, kui eesti poleks NATO liikmeriik. Siiani kiristab see vene karu piiri taga hambaid ja neab seda päeva, kui andis eestile võimaluse iseseisvaks riigiks saada. Võtame või lähimineviku. Mis toimub Gruusias? HARITUD KODANIKUD, kes lehti ja kirjandust loevad, peaks ju ka ajalooga tuttavad olema. Kuidas siis ei mõista see haritud EESTLANE, et see kõik on meie eesti riigi jaoks oht.
Muidugi hakkab kala ikka mädanema peast. Hetkel on eesti riiki juhtimas endised komsomolitöötajad, kes on harjunud saama ning mitte vastu andma.
Nüüd oleme me Savisaare aktiivse töö tulemusena jõudnud selleni, et riik on laenurahadest viidud majandusseisakuni ja ennem, kui sellest jamast välja tuleme, peaks veidi rihma pingutama. Pingutama aga peaks selliste kohtade peal nagu ehitus ja arendus. Samuti peaks külmutama tulumaksu miinimumi. See 1% tavalise töötegija palgast on 70-100 krooni. Ma arvan, et selle raha suurust ei tunne just eriti keegi. See on kolm kannu õlut umbes. Jätad joomata ehk? Selle asemel tunned, et saad riigi heaolu ning oma tervise nimel midagi ära teha. Ei joonud seda kolme kannu õlut ja ei läinud purjus peaga autoga sõitma ning on vähem liiklusohvreid… Haiglad vajavad vähem raha lisaks jne.jne.
Kõik suured asjad saavad alguse pisikestest asjadest. Nii on lood ka sellega. Mõtleks natuke ka laiemalt, ilma omakasuta ja ahnuseta?

MIDA SA KAMMID, KUI SASS ON OTSAS

Lisa kommentaar


Täna hommikul lehte lugedes avastasin, et on leiutatud uus alkoholi reklaamimise võimalus. Kirjuta aga artikkel ja olemas see ongi. Ripub netis 24h ja kõik lapsed ning ullikesed saavad seda lugeda, ilma et alkoholireklaamiseadus neile kaela sajaks.
Räägi sellest, et millegile pole reklaami tehtud ja reklaam on kohe olemas.
Olgu, ma ei vaidle – kirjatükk ise on naljakas stiilis ja väga hästi kirjutatud – kuid kerkib ülesse küsimus, kuidas saab teha sellisel moel reklaami? Ajalehe toimetused on suvel janusse suremas ja kuidagi muidu ei tule seda “kirjavaimu” peale, kui pole seda vana head märjukest libistada. Siis tuldigi mõttele, et kirjutame õlle kohta artikli ja küsime natuke “natuuras” tasu – õllesõbrad rahul ja meie oleme oma joogipoolise reklaami kätte saanud.

Olgu, et asi selge oleks siis siia ka veidike seadust. Eks igaüks lugegu ise, kas on seadust rikutud või pole seda tehtud.

§ 13. Lahja alkohoolse joogi reklaam

(1) Lahja alkohoolse joogi reklaam on keelatud:
1) televisioonis või raadios kella 7-st kuni kella 20-ni;
2) lasteaia, kooli või mõne teise haridusasutuse, laste- või noortekeskuse hoones, hoonel või nende vahetus läheduses;
3) staadionil ja statsionaarsel spordiareenil, võimlas või mõnes teises sportimiseks ettenähtud hoones, hoonel või rajatisel;
4) haigla või mõne teise tervishoiuasutuse hoones, hoonel või nende territooriumil;
5) trükiväljaandes, mis on suunatud peamiselt lastele või noortele või trükise leheküljel, kus avaldatakse peamiselt lastele või noortele suunatud teavet;
6) kino-, muuseumi-, teatri- või kontserdihoones, välja arvatud nendes asuvas alkohoolse joogi müügikohas.

(2) Lahja alkohoolse joogi reklaam ei tohi sisaldada:
1) viiteid või pildimaterjali filmi-, televisiooni-, popmuusika-, meelelahutus-, spordi- või teiste avaliku elu tegelaste kohta või joonis- või nukufilmide tegelaste kujutisi;
2) informatsiooni, sündmusi või tegevust, mis võiks jätta mulje, et alkohoolse joogi tarbimine on tähtis mõnel elualal heade tulemuste saavutamiseks.

(3) Keelatud on lahja alkohoolse joogi reklaamina käsitletav lahja alkohoolse joogiga seotud eseme või trükise müük või tasuta jagamine lastele või noortele.

(4) Kohalikul omavalitsusel on õigus määratleda piirkond, mida loetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2-4 nimetatud rajatiste lähedal asuvaks.

FEMINIST või RAHULDAMATA NAINE??

3 kommentaari

Heh, pikalt mõtlesin millest kirjutada. Enamus teemasid, mis mind hetkel valdavalt käsist ja jalust seovad, siia kirja panna ei saa. Tsensuur – teadagi – salasilm ei maga 😀
Nii ma siis tujjutan üldistel teemadel.
Ühe tuttavaga on viimasel ajal kõva vaidlus olnud – feministid kui sellised. Mida siis ikkagi feministid tahavad. Võimu tahavad – tahavad saada samasuguseid õigusi kui meestel.
Rääkides nüüd palgast, siis tõelistel töötegijatel ( need kes kirjutuslauataga istuvad ja sittagi ei tee, neid ma hetkel arvesse ei võta) on palgad alati selle järgi, kes suudab rohkem – kes on parem tegija. Siin ei loe sugu ja nahavärv ning silmade asend näos….
Tegelikult on asi võimus. Naised tahavad saada samasugust võimu, kui seda on meestel. Ok, saavad selle võimu ja edasi? Kas naised hakkavad siis meeste eest vastutama?
Islamimaades on naine omad – asi. Paljud mehed omavad mitut naist ja VASTUTAVAD ka nende eest. Mina isiklikult sellist suhtumist ei õigusta, kuid ikkagi … see on räige versioon meie kristlikust maailmakäsitlusest.

Mida siis ikkagi feministid tahavad ( mulle on nendest mulje jäänud, kui rahuldamatutest naistest) ? Tahavad omale seda riista saada, mis on meestel? Või pole nad rahul, et nad ei ole mehed? Ok, kui pole rahul, siis mingu ja lasku ennast meesteks lõigata. Minu arust on see küüniline. Naised tahavad pääseda sinna kus mehed, kuid siis kui nad selle saanud on ning meeste käest vastu lõugu saavad, siis on nad jälle naised? Selline sujuvalt tahtmise järgi?
Ikkagi on see kummaline – nagu ka see miks ei võiks olla mail-men vaid peab olema mail-person?
Seega, naised otsigu oma koht ülesse ja kui nad seal püsida ei suuda, siis ärgu ka virisegu, kui vastu hambaid meestelt saavad. Nõrgema soo reeglid siin ei kehti.

INIMENE – LOODUSE POOLT KROONITUD

Lisa kommentaar

Tegelikult seekord kirjutaks veidike ette kah juttu.
Oma rännakutel olen seda inimese ja looduse suhet näinud siin-seal. Kohati on häda olnud selles, et mul pole arvutit kaasas olnud ja kohati on häda seal, et ma lihtsalt ei saa niisama pilti teha…
Nagu seekord, kui nägin suht külmal päeval, kuid mingi mees käis veehoidlas vesiroose murdmas.
Palju igasugust lahedat on silma jäänud, kuid …
Siit aga siis minu seekordne saak

( tekib küsimus, kes kelle kaardilugeja??)

Lähed ujuma ja ei saa minna – perekond parte on ees. Kuidas sa viskad ennast nende sisse kõhuli? Ei viska ju – ootad ja ajad eemale…

( pardiplaaz)

( kui kartma hakkad ja eemale – oled ju suurem )

( tassime endale “KROONI” kohale )

Lõpuks aga suuruse vahe – see on minu pubeka pildistatud. Tema arvates oli see suur – väga suur putukas. Pisipiiga kartis seda SUURT putukat – Kiil on kauniduses….


Selline oli minu seekordne fotojaht – järgmist nädalat kirjas pole, seega on ainus võimalus vaid pilte teha, mis silma ette jäävad….
Aa õige… Fotojahi logo:

Nüüd siis veel ka see koht, kus kõik asuvad – või vähemalt peaksid kokku jõudma…

Older Entries