Täna hommikul lõbustas mind ühe noore mehe kirjutis Postimehes.
Selline lapsikult süütu ja siiras – kuid väheke eluvõõras.
Tekst mis mind aga itsitama ajs oli järgmine:

“Lapsed, eriti väikelapsed, vajavad pidevat järelevalvet, et vältida õnnetusi ja traumasid. Iga trauma võib endaga kaasa tuua eluaegse tüsistuse, mida enam patukahetsusega hetkelise lohakuse pärast ei kompenseeri. Õnnetuseks ei ole vaja muud aega kui vaid väike hetk.”

Egas ta midagi valesti öelnud, kuid siis on oma nüansid.
Tallinnas peaks muidugi istuma lastel kogu aeg sabas, kuid maal oma hoovis, kas ikka peaks?
Keskkond kus laps on kasvanud on ju samasugune kui ruum kus ta elab.
Igatahes, muheleda sain ma mõnuga. Mõte õige, kuid kas peaks just nii konkreetne olema – just PIDEVA JÄRELVALVE suhtes?
Igatahes lõbustav ja muhelema ajav 🙂
Eriti veel see, et hulk noori tibisid asusid kirjutajat kosima 🙂
Noor ilus poiss – veel lisaks ajab sellist “asjalikku” juttu 🙂

Advertisements