Kaks päeva käib juba Postimehes trall ümber näitlejate. Kangesti piilutakse nende rahakotti ja loetakse raha. Alguse sai see minu meelest Äripäevast, kuid see selleks.
Siinkohal paneb mind imestama jälle see eestlaste teise eestlase õgimise oskus või ka popsikadedus – teised saavad ja mina mitte.
Ma ei tea, kas enamik eestlasi kujutab ette, et näitlejad on nagu ameerika näitlejad, et kirjutavad ette, mis-kuidas-missmoodi, et sellest üldse probleem tekkis? Eesti näitlejad on kõige ohustatum liik töötegijaid eestis. Nende palgad on kasinad ja töö on parajalt koletu. Iga sendi eest peab eesti näitleja andma endast kaks korda rohkem, kui seda annab tavaline müüriladuja-ehitusmees. Suvisel ajal on näitlejad mõtlevad müüriladujad – talvel soojaotsivad müüriladujad. Palk aga sealjuures on neil kaks korda väiksem.

( Panso pöörab selle ajakirjanduse jama peale hausas tesit külge)

Need reisid mida ajakirjandus on laiali paisanud ja millest rääkinud, on minu arust olnud igale näitlejale väga oluline. See oleks ju kohutav, kui sa hakkaks jaapanlast kehastades hoopis hiinlase moodi olema, sest sul puudub informatsioon tegelikkuse kohta.
Ükskõik, kas näitleja lihtsalt käib ja vaatab kultuuriväärtusi või sööb kuskil kaugel maal, millel on omamoodi söömiskultuur, siis kõik selle imeb ta endasse nagu käsn ja ta saab seda kasutada siis, kui ta oma tööd teeb.
Siitkohalt tuleb aga minu arvates selle asja point – NÄITLEJAD MAKASVAD LAVAL HEAD TÖÖD TEHES SELLE KULUTUSE MEILE TAGASI OMA TÖÖGA.
Seega, mina ei pea seda valeks, kui näitlejad saavad reisida. Noored näitlejad teenivad vähe. Nad ei suuda omale neid reise ise iial lubada. Selleks ongi kultuurkapital loodud, et inimesed kelle tegevus on rahvale kultuuriväärtuste jagamine – olgu see siis kirjalikul, muusikalisel või näitlemise teel – saaksid olla ka normaalse inimese moodi.
Kui disainerid tahaksid rännata mööda maailma ja küsiksid seda raha kultuurkapitalist, siis tekiks ka minul küsimus MIKS – kuid näitlejate puhul ma ei näe seda probleemi.
See kõik on muidugi vaid minu vaatenurk, kuid hallikarva eestlasel puudub enamusel vajadus kultuuriväärtuste järgi. Tavapäraselt teeb pudel viina kogu nende kultuuri või siis “kultuuriliselt” liha grillimine ja sinna juurde maksimum võimsusel muusika kuulamine.
Ühe pisikese vihje tekitab veel nördimust. Rääkis ajakirjanik, et Draamateari näitleja käis Jaapanis ja kultuurkapital toetas teda 9000 eekiga. Olgu – kohati leiab odavaid reise, kuid usun, et need on harvad juhused. 9000 saab alla poole lennikipiletist Jaapanisse!!!! Seega, omal tuli tal sinna lisa veel 3×9000 juba lennupileti jaoks. Jaapanisse teadupärast autoga ei sõida….
Millest me siis ometi räägime???

Advertisements