Kell tiksub viimaseid sekundeid ja siis vaikib … kell on kukkunud ja nüüd saabub vaikus…
Isegi leheke elupuus ei liiguta oma lehti, kõik on justkui kaetud vaikiva kokkuleppega …
Aeg see peatus, et mitte olemas olla minu jaoks järgmised 24H ….

sõnad jäid tolmuna teele
tuultele kriipida read
mõruka maitsega keelde
surusid viimased vead

nõnda sa läksidki veele
hõlmade vahele äng
samuti sätiti reele
kord sinu vanade säng

mineku valude kaudu
tuleb me õnnelik kulg
kõigile saetakse laudu
elu on ühtaegu julm

silmisse soolased nired
jäävad kui kallutad pead
mõistad et jääjate mured
endaga lõpuni vead

Advertisements