Naine – sihikindel ja oma eesmärgile pühendunud….
Ei kohku tagasi mitte millegi eest. Tapmine ei ole tema jaoks mingi probleem. Ometigi jääb tunne, et ta tapab hellalt ja halastusest. Kuid tal on üks siht, ta teab, et see ebaõiglus ja jõhkrus mis on toime pandud, tuleb tal endast välja tagasi anda neile, kes selle temani tõid…
Ometigi kas see on jõhkrus ja julmus? Ehk on julmemad hoopis teistsugused inimesed – need kes räägivad halastusest ja leebusest? Mis on siis jõhkrus ja mis on lihtsalt halastamatus?

Kill Bill – Pruudi kättemaks vol. 1
Kill Bill – Pruudi kättemaks vol.2

Stuudio: Miramax (2003)

Lavastaja: Quentin Tarantino

Riik: USA

Osades:
Uma Thurman
David Carradine
Michael Madsen
Lucy Liu
Daryl Hannah

Ma olen kuulnud, et inimesed ütlevad – see on Jaapani filmide hale USA versioon.
Mina ei arva sellest nii, sest Tarantino on selle filmi teinud. Jaapani filmides on kõik tseenid kättemaksu ja jõhkrusega ülesse ehitatud, siis Kill Billis on kõik verised tseenid halastussurmad.
Ma olen seda filmi vaadanud korduvalt plaadilt ( varsti on sellel plaadil auk sees ) ja iga kord näen ma ikka rohkem ja rohkem seda halastus surma.
Räägitakse juba ammu, et tehakse sellele filmile järg. Tavaliselt on nii, et esimene film on hea ja teine juba kisub kiiva, kuid kas ka Tarantinoga nii on?
Igatahes, iga hetk sellest filmist paneb õiglust tunnetama. Ma ei armasta õudusfilme ja mitte eriti ka veriseid filme, kuid see film pole lihtsalt jõhker – see on lihtne ja tavapärane surm. Veidi verine, kuid ei midagi erilist. Tekib tunne, et iga liigutus on õige ja just peab selline olema.

Ma juba ootan järgmist osa 🙂 Kasvõi selleks, et tunnetada õiglust, mida tavapärases maailmas väheks kipub jääma.

Advertisements