ÜKS SÜDAMEST TULEV ULG …

Lisa kommentaar

Ma kohe ei saa, ma olen sunnitud Hundi ulule vastama….

Hundi ulg ütles…
Hea Ninataga,
tänud selle ja mitmegi varasema postituse eest. Mistahes ajenditel oled neid kirjutanud, mind on need igati edasi aidanud. Vaatamata sellele, et pole kippunud kommenteerima.
kolmapäev, September 10, 2008

Kuna ma ei saa kuidagi Hundi uluga muud moodi kontakti, siis kirjutan talle vastuse siin. Lihtsalt seepärast, et ma julgen ka endale otsa vaadata.
Ma tean, et enamik peab mind õelaks, tigedaks ja mida iganes. Eks ma nende jaoks seda olengi, sest peeglina on nii lõbus ringi liikuda. Siis inimesed loevad ja peegeldavad….kes siis ennast sellest peeglist näeb.

( minu kujutlus lugupeetud Hundi ulust )

Vastuseks aga Hundi ulule, miks ma olen neid postitusi teinud, et see, et selle karvase kooriku all on isegi kuskil imepisike inimene olemas…. Selline, kes omab peale peegeldamise ka kõike muud, mis tavapäraselt inimesest inimese teeb.
Muidugi eks see kõik ole mu enda luulu, et ma kah inimene olen, kuid siinkohal tuleb mulle meelde äsja lapsele loetud jutuke Kaunitar ja koletis ….
Kuid kunagi ei saa olla milleski kindel. Seega võib olla on see luul või hoopis miski muu….
Asjalikuma poole pealt – ma ise olen kah sunnitud ühe inimese pärast nüüd ühe valla sotsiaaltöötajaga suhtlema. Kogemused siin eriti ei aita. Lihtsalt olen mina kah asja suhtes nagu kassipoeg vette visatud… Upun või ujun….
Siiani olen suutnud selles asjas veepeal püsida, kuid mine tea, millal see muutuda võib ….
Ok, ma olin juba liiga inimlik ehk….
Nüüd jääb üle vaid peeglit sättida ja homme hommikul uue jõuga edasi ….

EESTLUS, HARIDUS JA REHEPAPPLUS

Lisa kommentaar

Otsustasin uuesti lugeda Kivirähu ” Rehepappi”.
Lihtsalt kohati hakkavad inimesed mulle tunduma just sellisena, nagu seal on kirjeldatud. Ahnete, rumalate ja saamahimulistena.
Kõik mis nende taskuid ei täida, ei ole hea, õige ja sobilik. Selline luurav ahnus – sööme naabri peiedel silmad peast välja – oksendame ja sööme edasi. Sulaste ja popside pidev kadedus peremeeste aadressil ja meeletu mõisniku halvustamine. Mõisniku tagant varastamine ja las mõisaköis lohiseb…
Kui seda kõike laiemalt vaadata, siis egas tänapäeval on ju olukord samasugune.
Mõisa( riigi) köis las lohiseb. Riiki siunavad kõik, hommikust õhtuni. Alles ma lugesin, et mingi tibi oksendas verbaalselt koolihariduse täis jälle. Tasuta antakse ja ikka viriseti nagu oleks tehtud lausülekohut. Raamatud rasked ja töövihikud üle.
Siis tekib alati tahtmine öelda – miks kuramus sa siis tasuta koolis käid? Mine kooli, kus maksad selle eest ja õpi seal.

Kõik tahavad saada – anna mulle, mul on selleks õigus! Kõigi jaoks on justkui elementaarne see, et selle rahakopika eest, peaks riik olema nende teenija 24h ( kusjuures kiirabi ja politsei ning päästeteenistuse näol ta ju seda ongi) ööpäevas. Igaüks tahaks omale kahmata suurema palakese riigipirukast istumise alla ja kui seda ei saa teha, siis kiunutakse nagu siga aiavahel.
Ma olen mõnikord mõnele eriti kiunuvale tegelasele öelnud, et tehku oma riik ja valitsegu siis seda.
Mõnikord on heameel tõdeda, et õnneks on meil tänapäeval ka “rehepeppe”, kes näevad asjade taha. Ma loodan, et ma nüüd Ramloffile liiga ei tee, et teda sellise rehepapiga võrdlen, kuid ometigi mingid parraleelid ehk kannatab välja. Sellised inimesed kannavad ka vastutuse välja. Oma riigi ja ka enda tegude eest. Kui palju on meie riigis siis neid, kes kannavad vastutuse enda ja oma riigi ees välja? Mina ei tea, kas ma kannan riigi ees, kuid enda eest ehk suudan kuidagi moodi.
Kollid, libahundid ja kratid – kõik on ju ka tänapäeval olemas. Muidugi, kui palju me sellest omale üldse aru anname, et vahel meie teod on sellised kratilikud, kollilikud või libahundi omad…
Vaevalt, et suurem osa sellest omale üldse aru annab… Kas üldse peaks aru andma?
Nii me elame – eestlased – justkui Rehepapist välja astunud….
Loed raamatut ja tunned, kuidas see kõik muutub justkui sulades tänapäevaseks eestluseks….
Kivirähk suutis omale otsa vaadata ja selle ka kirja panna…
Igatahes uuesti lugedes lahe kogemus…..
Etendust tahaks kah näha 🙂