Eilne Värske ekpress.

Ma lausa sundisin ennast jälle niikaua üleval olema, kuigi parema meelega oleks nurru lasknud.

Pidin ära vaatama nö. kuuma teema – eesti pangandusanalüüs ja siis maailmapangandus.

Siis tuli teema, millest kuulda tahtsin. Räägiti inimesega, kes on olnud Afganistaani missioonil. Kaotanud seal jala ja nüüd – peab õigeks, et riik tema eest hoolitseks.

Ma mõistan teda, kuid sellisel ülevoolaval emotsionaalsel moel, ei suuda vist keegi sellist asja inimesteni viia.

Minu jaoks jäi mõte kõlama, mis iseloomustaks paremini kas vene või ameerika sõdurit. Eestlased aga ajavad oma asju tasakesi ja rahulikult.

Ärge arvake, et ma sean selle sõduri sõnu kahtluse alla. Nii see kõik just hetkel ongi, kuid sellisel moel ei saa asju ajada.

Ometigi saadeti just riigikokku eelnõu, kus üritatakse lahendust leida sellele probleemile, et kindlustused kindlustaks ka neid mehi, kes käivad missioonidel.

See on pikk ja raske teema, mida ühe Värske ekspressi saade ei suuda iial selgeks ja sirgeks vedada.

No muidugi lõpetuseks olid selles saates hulk naemasid ja tibinaid, seega edasisest pole mul õrna aimugi. Las see jääda kollasele ajakirjandusele.

Advertisements