Ma kohe ei saa, selliste asjade lugemine ajab kopsu täiega üle maksa!!
Kus kurat kasvavad sellised töllid ja emme põllepaelas rippujad?
Üks mees, kui ta tahab ikka kanda mehe nime, peaks suutma teha 25 kätekõverdust. NB! See ei käi nende kohta, kellel on füüsiline puue või mõni tõsisem haigus!!
Narkomaanid on niikuinii surnud inimesed juba ennem. Nendest ei tasu rääkida. Nemad on juba oma surmaotsusele ise vabatahtlikult alla kirjutanud. Seega, nendest pole niikunii ei tasu muus võtmes, kui amööb rääkida.
Kui mu poeg ei suudaks teha 25 kätekõverdust ja peaks sellepeale virisema, siis ma häbeneks oma silmad peast.
pilt virumaa teataja/ õhutõrjujad kätekõverdusi tegemas kompanii ees
Lisaks hakata veel kirjakesi kirjutama, et nendele tehakse liiga…
Tõesti, kui meil peaks minema keeruliseks idanaabriga, mis pole sugugi nii võimatu, kas siis meie nö. “mehed” kirjutavad plakatid inimõigustest ja suurest patsifismist ning astuvad tankidele vastu?? Ning siis virisetakse, et me oleme “kahuriliha”…
Tuletage meelede või lastejuttu – kes teeb, ISE teeb!
dets. 01, 2008 @ 18:35:15
Tanki ees kättekõverduste tegemine mõjub kuidagi õudsemalt või?
dets. 01, 2008 @ 18:40:12
Ja kuidas see seksimine asjasse puutub?
Või lihtsalt käibki nii, et pilt ja jutt sõjaväest ning kui on kartust, et see veel kohta blog.tr.ee topis ei taga, siis sõna “seks” ka pealkirja ja peaks minema küll?
Ei, tegelikult saan aru küll, ise aga pole nii jõhkralt veel pannud. Üritan pealkirja ja sisu vahel mingit seost ka luua või nõnda.
Kätekõverduste asjus räägid täiesti asjalikku juttu.
dets. 01, 2008 @ 19:12:14
Tead, see noorte isaste jutt: Seks teeb mehe..ja annab mõistuse…
Egas ikka ei tee küll, kui selline amööb ollakse, et isegi kätekõverdusi teha ei suuda.
Sedasi on see seotud aga tundub, et sa pole mu vanu postitusi lugenud, kus on sellest pikalt juttu. Just seksi ja sõjaväe võrdluses.
dets. 01, 2008 @ 19:15:40
Ja naine alla D korvi pole mingi naine!
Milliseid norme sa veel inimeselt ootad? Peab olema kindla pikkuse ja kaaluga? Hetero? Ei kanna prille? Teenib xx krooni kuus? Mõtleb just nii, nagu sulle sobib?
Ma saan aru, et sõjaväele on kasulik, kui kogu ühiskond vastab kindlale füüsilisele standardile. Aga sina kui eraisik – misläbi sina sellisele äratundmisele jõudnud oled?
dets. 01, 2008 @ 19:30:12
Ma suudan 10tk..aga need tulevad ka sellised poolikud natuke.
Ja mul on h2bi, ausalt ka.
dets. 01, 2008 @ 19:38:39
Ma nägin paar päeva tagasi telekast intervjuud õiguskantsleriga sel teemal ning seal oli minu meelest vist juhtmõte selles, et kätekõverdusi ei tohiks panna tegema karistuseks või millegi (nt kirja) kättesaamiseks. Aga arv – noh, isegi mina viksin need 25 tk järjest ära, pole probleemi.
dets. 01, 2008 @ 19:42:34
Üks asi on kätekõverdused, teine asi on see, mis kontekstis neid tegema peab. No andke andeks, ma peaksin lausidioodiks meest, kes nõustub kätekõverdusi tegema, et saabunud posti kätte saada, nagu artiklis üks näide oli. Tänapäeval õnneks ei ole võimalik päris pähe istuda, mul endalgi on üks sõber koju saadetud, põhjendades seda lihtsalt sellega, et tal on “probleeme autoriteedile allumisega”.
See põhjendus on muidugi naljanumber – autoriteedile allumisega poleks tal mingit probleemi, ta lihtsalt ei suutnud sõjaväest ühtki autoriteeti leida. See, kui mõni lapilise mundriga jobu arvab, et ta tähtis tegelane on, ei tee teda tegelikult tähtsaks, meest ennast on ka ikka sinna mundri sisse vaja.
dets. 01, 2008 @ 20:42:59
Just Rents, sõjavägi on lasteaiaks muutunud.
Egas neid ” allumatuid” ullikesi pole ju seal mõtet hoida. Las lähevad kodo emme tiivaalla tagasi 🙂
Kui ikka mõni aru ei saa, et see pole lastelaager vaid sõjavägi, siis pole sellistega midagi peale hakata.
dets. 01, 2008 @ 21:37:00
Ei saa vaielda – sõjaväega on tõesti lood kehvad. Hiljuti tuli sõjaväest ühe tuttava poeg – kõik lootsid, et saab ehk meheks! Ei saanud – võttis ainult kaalus juurde.
dets. 01, 2008 @ 21:53:28
Noh, ega kätekõverdused polegi karistused. “Virgutuste” ja “ergutustena” lähevad need kirja. 🙂
Või noh, läheks, kui need kirja läheks.
Kriitikutelt kuuleksin meelsasti alternatiive sõdurite motiveerimiseks, distsipliini hoidmiseks ja muuks selliseks.
dets. 01, 2008 @ 22:06:27
Emmega pole seal midagi pistmist, lihtsalt individuaalsus pole sõjaväes teatavasti moes – aga tänapäeval on inimesed oma õigustega paremini kursis ja teavad näiteks seda, et tegelikult pole kellelgi seaduslikku õigust sundida sind ennast kiilaks ajama. Pealegi on kiilaks ajamine minu meelest ainult vahend identiteedi hävitamiseks – et uus rühmaidentiteet üles ehitada. Kas uus ka alati parem on, on aga omaette küsimus.
dets. 01, 2008 @ 22:28:14
Sõjavägi on organisatsioon, kus kehtib rangelt hierarhiline käsuliin. Nõus?
Subordinatsiooni püstihoidev jõud võib toetuda kahte moodi vundamendile: baas võib olla isand-ori või autoriteet-alluv. On nii või ei ole?
Isand-ori suhe ei vii väikeriigi sõjaväge just eriti kõrgele.
Autoriteet – alluv suhe vajab kõigepealt autoriteeti. Seda ei saa kehtestada käsuga, siis tekib suhe isand – alluv ja kui see alluv veel kogemata oma ajud ka sõjaväkke kaasa on võtnud siis jagab ta väga väledasti ära, et kõva kisa ja püsti-kükki röökimise taga on mütsi hoidmiseks loodud õõnes kera ning öiste jooksuringikäskude ja madratsirallile sundimise taga ei ole siht distsipliinile vaid orjapidaja võimujanu mida loll pea mujal rakendada ei lase.
Sõjaväes peab autoriteeti suutma saavutada samuti seadusi järgides nagu igal pool mujal. Vastasel juhul oleks ju näiteks kasvõi põhiseaduses sees lõik: “Kehtib igal pool, välja arvatud sõjavägi”?
Tegelikult ongi põhiküsimus selles, et käsu andja peab ennekõike teadma, et käsu tagajärgede eest vastutab tema. See lastejutu paraleel on üsna kohane, aga natuke teise nurga all: kui seeru lihtsat käsku täitev soldat murrab jala sis ei ole mitte sõdur laisk , loll ja lohakas, vaid seeru käsk oli läbimõtlematu ja vastutustundetu. Ise tegi – ise andis käsu .
Meil on sõjaväes autoriteetidega kehvasti. Pole mõtet viriseda, et poisid on hädapätakad. Võibolla kõlab uskumatuna, aga enamik noori mehi ei ela oma sõjaväeeelset elu unistades rividrillist või kätekõverdustest poriloigus. Aga kui nad kord juba sõjaväes on siis on (praegu puuduvatel) autoriteetidel KOHUSTUS neist sõdurid vorpida. Kui nad sellega hakkama ei saa, siis kahju küll, nende häbi.
Alati vastutab juht. Mõttetud mehed ajavad oma saamatuse “kehva materjali” või “olude” kaela.
dets. 01, 2008 @ 22:51:51
sa, rents vist hakkad meestegaläbirääkimisi pidama kui asi hapraks läheb: oleks vaja , näe, ehk teed ära…
Kastead, sõjaväes ei olegi igaühe õigusi, on kohustus alluda. teisiti sõjavägi lihtsalt ei funka.
heietada sellest, kes on autoriteet ja esitada oma isiklikke ultimaatumeid võid sa baaris või riigikogus. sõjaväes peaks olema sõjaväeline kord – seda pole, see on viga. mingi joobes (sest kainene ei julge!) piimahabemete mögin isiksuse õigustest on tegelikult oma lõtvuse mage õigustamine. See algab juba koolist – ka seal ei suuda mõned korrale alluda, sestet mamma on poputanud ja papal on sidemed..
Aga kas häbi ei ole, kui jaksad vähem kui 3 last synnitanud naine ? Ju on, ja siis räägitakse isiksuse ahistamisest!
dets. 01, 2008 @ 22:55:50
Vist, võib olla, ehk, ju…. Nii palju tähenduseta sõnu…
Ja ma tean, et sõjaväes ei olegi igaühel õigusi, selle pärast nii paljud sinna minemata jätavadki.
dets. 02, 2008 @ 04:31:37
ma ei tea.. kuule, ninataga, sa arvad minu arvates kõigest täiesti valesti 😀
dets. 02, 2008 @ 07:21:51
Ok Jaan, las ma siis arvan 🙂
Ma ei muretse selle pärast sugugi …
dets. 02, 2008 @ 08:04:20
Ja mitu kätekõverdust peaks üks naine tegema, et olla Tõeline Naine?
dets. 02, 2008 @ 08:58:44
Aga Nirti, palju sa tahaks teha, et ennast hästi tunda?
Naisena peaks midagi muud olema, et ennast naisena tunda 🙂 See hoopis teine teema 🙂
dets. 02, 2008 @ 09:13:35
Mitte ei saa aru.
Mehelikkust mõõdad sa kätekõverdustes, järelikult peaks ka naiselikkust saama mõõta kätekõverdustes.
Või mida üks naine siis peaks olema kui palju võimeline tegema, et tal oleks “mõistus” ja et ta oleks “tõeline naine”? Päevas kümme torti küpsetama? Viisteist korda lahti imema mehel? Mida?
dets. 02, 2008 @ 10:16:07
15 korra lahti imemisega päevas tuleb rohkem see mehe poolne probleem ette. Naine ehk saaks hakkamagi, kuid ühel mehel 15 korraga päevas tekib probleeme.
Siin käidi see tissisuuruse järgi arvestamise variant välja. 😀
dets. 02, 2008 @ 10:34:46
Jah, aga TÕELINE naine suudaks iga mehe sellisesse seisundisse viia, et 15 on käkitegu.
dets. 02, 2008 @ 10:45:07
Seda Rentsi kujutuses sõjaväge on mõnest riigist juba teada ka. Mõnel võitlejal punkari soeng peas, teisel kottpüksid jalas. Tsirkusetrupp mitte lahinguvalmis üksus.
Ega ma teid veel väga hästi tea siin ka, kuid Rents on vist naissoost (vabandust, kui mööda panin). See ju teada jutt ka, et proovi sa kaht naist ühte moodi riidesse saada. Arusaadavalt käib sõjaväe ühtne vorm ja “identiteedi puudumine” üle mõistmisvõimete.
Eks pea nulliks ajamisel on muidugi ka üksikidentiteeti kõrvaldav eesmärk (sõjaväeüksus peaks siiski ühte asja ajama ja toimima kui üks, mitte ajama 35 erinevat asja), kuid on ikka muid põhjuseid ka. Eks sa aja punkarisoenguga mehele kiivrit või gaasimaski pähe. Ja räppari kottpükstes käimist ja seda enam marssimist ei kujuta ma hoopis ette. Tänapäeva võrdõiguslikus maailmas tahab ehk mõni mees kleidis ka rindele minna. No kui tugeva võitleja ühest kleidis ringi jooksvast mehes saab?
Praeguses olukorras tähendaks vaba soenguvõimalus ja -vabadus näiteks seda, et päris tugeval protsendil võitlejatest oleks CCCP-särgid seljas ning pealaele sirbi ja vasara kujutis pügatud. Las neil siis olla oma isiklik identiteet, kellele see siis ikka halba teeb, et nad vene võimu alla minemise võitlust veidi avalikumalt võidelda saavad?
dets. 02, 2008 @ 10:50:43
Mh, Nirti, tead, ehk mõne sellise tõelise naise nime või telefoninumbrit? 🙂
dets. 02, 2008 @ 11:21:38
Õige eesti naine peab suutma minutiga lahti imeda. Ma nutan silmad peast välja, kui mu tütar ei oska minutiga lahti imeda. Iga naine, kellel pole tõsist füüsilist puuet, peab suutma minutiga lahti imeda.
dets. 02, 2008 @ 11:34:55
Vari jutus on iva. Käinuna NLiidu sõjaväes meil küll selliseid muresi polnud. See ei tähenda, et seal kellegile meeldis. Varem käidud – varem tagasi!
Miks ma ei vaata paraade? Sest see lontijate mansa ajab öökima.
dets. 02, 2008 @ 12:25:35
Selge on see, et ükskõik millises organisatsioonis peab olema selline riietus, millega oleks kõige lihtsam töötada ja sõjaväes on oluline ka see, et sa suudaksid välimuse järgi kiiresti aru saada, kes on sinu meeskonnast ja kes mitte (sest ma olen aru saanud, et iga riigi laiguline, mis minu silmale küll väga sarnane tundub, on tegelikult harjunud sõdurisilmale selgelt eristatav, parandage, kui eksin), samuti on selge, et aerosooliga püsti aetud hari kiivri alla ei mahu, aga hari võib olla ka püsti ajamata või 2 cm pikk. Samuti ei pruugi inimene üldse punkar olla, tal võib olla lihtsalt soov siilisoengu asemel 3 cm juukseid omada ja selle keelamise kiivriga põhjendamine on ilmselge demagoogia. Selge, et rühmaidentiteet on vajalik, aga see peaks toetama isiklikku identiteeti, mitte seda alla suruma. Riik esindab ju erinevaid inimesi, nii et ka sõjavägi peaks rõhutama seda, et nii Dima, kes tegeleb rahvatantsuga, kui Martin, kes vabal ajal tantsib balletti, võivad olla ühtviisi head sõdurid (ja balletiseeliku võtame muidugi ära, kui tulistamisaeg on) ja nad on võrdväärsed Eesti kodanikud. Praegu on ju olukord vastupidine, kui nii mõnigi mu tuttav on rääkinud, et rühmaülema igas teises lauses on sõnapaar “kuradima tibla” ja isegi sõduritele kirjutatud käitumisjuhises on (või vähemalt paar aastat tagasi oli) kirjas, et “tänaval ärge alluge punkarite provokatsioonidele”, mis jätab mulje, nagu käiksid viimased sõdureid ahistamas, mis on tõesti alatu laim 😀
Nägin hiljuti möödaminnes kaadrit ühest dokfilmist, kus olid mustanahalised sõdurid, kenasti vormiriietuses, aga enamusel olid rastad ja mõnel paistsid kaelusest või varrukatest tätoveeringud. Mul ei ole õrna aimugi, kas need olid aafriklased või lõuna-ameeriklased, päris sõdurid, palgasõdurid (mis miskipärast mulle kõige tõenäolisem tundus) või mingi terroristlik rühmitus – mu point on ainult selles, et ühtsus paistis juba nende silmavaatest sada korda rohkem silma, kui mõnel teisel üksusel, mida mul on olnud juhus telerist või reaalis näha. Rääkimata sellest, et see taotletud primitiivsus mõjus niimoodi, et ma laseksin vist püksid täis, kui selline seltskond minu poole jookseks. Rühmaidentiteedi tugevnemiseks piisab ühiste vastaste leidmisest, soeng jms on siinkohal marginaalne ja omab ainult märgilist tähendust – eristab “omasid” “võõrastest”.
dets. 02, 2008 @ 12:47:17
Rents, kuidas sa siis aru ei saa ometigi:
Tõeline sõdur ei mõtle ega ütle, vaid viskub maoli mutta, kui vaid ülemus seda soovima peaks. Ja kui ülemus on pervert ja käseb sõdurit, et too tal lahti imeks, siis sõdur karjatab: “SIR YES SIR!” ja langeb kuulekalt põlvini, valmis oma kohust täitma.
Isiksus? Vaba tahe? PIKEM SOENG KUI MILLIMEETER?!
Pfft. Pruugi vähem kanepit, ainult tõsiselt riigivastalised nannipunnid tahavad vaba tahet ja pikemat soengut kui millimeeter.
Teemasse: vanasti aeti internaatkoolides ju ka poistel juuksed lühikesed, samuti ka madrustel jne. Kõik teenis ühte eesmärki – vähendada täide hulka. Tänapäeval seda muret enam ei ole, alles jääb vaid inimese tahte murdmine sellega, et aetakse juuksed maha ja tehakse justkui vormi järgi valatult teistsuguseks.
Eks see sõdurite ühetaolisus ole nende ülemustele ka lihtsam: nimetuid ja isikuta nukke on lihtsam surma saata kui isiksusi.
dets. 02, 2008 @ 16:14:15
Kus tibid kukkusid seletama 😀
Ok, mina olen reservis, kuid te ajate ikka tõelist tibi juttu 😀
Ma vähemalt olen seda sõjaväe asja lähedalt näinud ja tean sellest ikka kah tiba rohkem ..
Aga peris lõbus 😀
Soe soovitus, Tartus on SÕJAKOOL, mine käige korra poistel külas .. te saate sellest elamuse.
Eriti kui selgub, et sõjakooli poisid teavad elust rohkem, kui vaid seda, kuidas rivis seista ja püssi lasta 🙂
Järsku, kui te väga rumalat muljet endast ei jäta, räägivad nad teile ka sellest, mis asi on määrustik ja kord 😀 Mis peamine, milleks neid ühiskonnas vaja peaks olema 🙂
dets. 02, 2008 @ 18:21:19
Ma olen varem ka maininud, et mõned mu sõbrad käivad kõrgemas sõjakoolis. Nii et osade asjadega olen liigagi hästi kursis. Näiteks olen ma vist maininud, kuidas ühel mu tuttaval paluti magistritöö teema ära muuta, sest seda sotsiaalset probleemi, mida ta uurida tahtis, meie kaitseväes ei eksisteerivat. Sina nimetad seda vajalikuks korraks, mina nimetan seda vassimiseks ja politseiriigiks.
P.S. Selleks ei pea sõjakooli minema, et elust rohkem teada, kui püssilaskmine ja rivis seismine. Näiteks on minu tutvusringkonnas noormees, kes arvab, et praeguses ühiskonnas tarbitakse liiga palju – seetõttu ehitab ta endale ise mööbli, vanadest juppidest paneb kokku uue arvuti, hapendab ise kapsaid ja keedab peeti (ma arvasin siiralt, et selliseid inimesi pole enam olemas), parandab elektrisüsteeme, aitas oma isal maja valmis ehitada ja metsas lõunasöögi püüdmine ja tapmine pole talle mingi probleem. Mis sa arvad, mida sõjavägi talle lisaks relvakasutustehnikatele õpetada võiks, mida ta veel ei oska? Sest mulle tundub, et pigem peaks kaitsevägi ta hoopis õpetajaks palkama.
dets. 02, 2008 @ 19:11:07
Ma arvan, et kaitseväel oleks talle õpetada, kuid teiste inimestega koos toimida. Temal oleks samuti neile palju õpetada 🙂
Minagi hapendan oma kapsad ise 😀 Samuti keedan peeti, et salatit teha või borši suppi…
Minu arvuti jookseb kah juppide peal, va. ehk uuemat sorti prose, mis on siiski 4 aastat juba vana.
Samuti pean mina seda LOOMULIKUKS, et vajadusel metsas ise süüa püüda. Jänesel naha üle kõrvade tõmbamine pole ka mulle probleem…
Siin on küsimus ühistöös – just selleks, et mõista seda, kui antakse käsk, siis KÄSK on täitmiseks. Seda enam ei arutata, selle üle ei peeta debatte. KÄSK ON KÄSK!
Iga mees, kes selle ära on õppinud ja teab seda, see ei jää kunagi hätta. Selline lihtne asi, kuid ometi väga raskesti õpitav.
Kaitseväes ei olegi mingeid sotsiaalseid probleeme. Kui neid oleks, oleks see lasteaed, mitte sõjavägi. Neid paar lendu sotsiaaltöötajaid, mida sõjakool on välja andnud, neid saab muudest koolidest parema haridusega. Seega, enamus on juba reservis.
dets. 02, 2008 @ 19:47:48
Ma ei hakka oma sõprade andmeid avaldama, aga räägin mõnest sotsiaalsest probleemist, millega kasvõi mu sugulased/endised klassikaaslased/sõbrad on sõjaväes kokku puutunud:
1)ükskõik, mida su otsene ülemus teeb, sa pead seda kannatama – näiteks olukord, kus reamehed teavad, et nende ülemus kasutab narkootikume ja on tihti purjus, aga nad ei saa kaebama minna, sest neile on valjult selgeks tehtud, et kaebamine on karistatav, ükskõik, kas kaebamiseks on põhjust või mitte.
2)rühma liikmeid õhutatakse omavahelisele füüsilisele vägivallale – või kuidas teisiti tõlgendada seda, kui ühe mehe teo eest saab karistada kogu rühm. See on otsene vihje, et tehke nii, et seda enam ei juhtuks, ükskõik mis vahenditega ning mõned ütlevad seda ka otsesõnu välja.
3)paljudes kohtades hoitakse sõdureid peale kahte kuud lihtsalt tegevusetult, nii et nende päev koosnebki ainult söömisest ja magamisest ning mõnetunnisest mõtestatud tegevusest – sellega naeruvääristab kaitsevägi ise end ajateenijate silmis ning selle maine langeb veelgi. Kui juba on ajateenimine, siis peaks see pakkuma ka midagi kasulikku. Õpetagu kasvõi vene keelt, juhuks kui venelased sisse marsivad ja on vaja neile ruki verh karjuda, aga liigne vaba aeg tekitab alati mässumeelsust.
dets. 02, 2008 @ 20:21:35
Ahjaa, need probleemid on muidugi ainult alguses sotsiaalsed. Me ilmselt kõik mäletame, kuidas võib edasi areneda probleem number kaks – Eestistki ju jõeületamisnäide olemas, aga kuna mind huvitavad rohkem koerad kui sõdurid, tean ühte lugu Poolast, kuhu erinevatest maadest päästekoerad kokku võistlema läksid. Plaan oli siis selline, et sõjavägi laseb õhku ühe vana maja ja inimesed varjuvad rusude vahele, kust koerad “haavatuid” otsima hakkavad. Mingi idioodist sõjaväelane, kes sel päeval ülemus oli, arvas aga, et elu ongi mängufilm ja lasi julma rahuga maja õhku lasta sellal, kui seal inimesed sees olid. Koerad said muidugi väga reaalsetes tingimustes töötada ja ka laibaotsimist harjutada, aga ülemus ise oli siiralt üllatunud, kui oma teo tagajärgi nägi.
Nii et veidi mõistuspäraseid reegleid kuluks ka sõjaväkke ära.
dets. 02, 2008 @ 21:02:53
ninataga – sa oled ajateenistuses läbinud? 😮
Rentsi punktid number 2 ja 3 on igati endalgi kogetud, number 1 aga kõlab täieliku ulmena selles kontekstis, mis kaitseväes oli, kui mina aastakesed tagasi seal olin.
Narkootikumide tarbimine on seadusevastane. Seadusevastast käsku ei tohi täita. Selline olukord, nagu sa kirjeldad, kostab küllalt uskumatuna. Meil oli igal võitlejal Laigna number käepärast (nüüd on sel inspektoripostil küll vist teine mees) ja ma arvan, et oleks selline olukord tegelikult, siis oleks see ammu korda aetud.
dets. 02, 2008 @ 21:13:27
Ehk sai siis minu tuttav käsutäitmise liiga hästi selgeks. Tõeline mees, noh, kui ninataga tsiteerida 😛
dets. 02, 2008 @ 21:27:00
2)rühma liikmeid õhutatakse omavahelisele füüsilisele vägivallale – või kuidas teisiti tõlgendada seda, kui ühe mehe teo eest saab karistada kogu rühm. See on otsene vihje, et tehke nii, et seda enam ei juhtuks, ükskõik mis vahenditega ning mõned ütlevad seda ka otsesõnu välja.
See ei ole vägivallale õhutamine. Kui sina oleks tööline, kes peab autol rattad kinni keerama ja ei keera, ning auto sõidab seega kraavi, siis ei anta seda töömeest kohtusse vaid firma. Nii on ka selle rühmatööga. See õhutamine jääb sinna 90 nendate algusse.
Seega, isegi laps pole tark sündides, eesti riiki on olnud 15 aastat. Sõjakoolist on tulnud vaid vist üle 7 lennu haritud sõjaväelasi….
Ajad on muutunud, kõik areneb ja seda ka sõjaväes.
Esimene teema on JAMA KUUBIS… Haige vasika unenägu. Ära isegi hakka rääkima, et peale 90 ndate algust max kuni 1993 võis midagi sellist olla…
kolmas teema – sellega on raske. See sõltub sellest, mida inimesed ise teha tahavad.
Xipe Totec ma ei saanud ajateenistust läbida eesti kaitseväes, ma olen selleks lihtlabaselt LIIGA VANA 😛
Aga ma olen töötanud eesti kaitseväes mingi aja 🙂
dets. 02, 2008 @ 21:32:03
mh, su blogis näeb see ümara suuga smaili välja umbes nagu naeratav smaili. Jääb peaaegu mulje, et ma naeran su ajateenistuse üle.
Rentsi arusaamu jagasin ma ajateenistuse alguses küllalt laialt isegi. Sai mult isegi rühmaülem ükskord pika kirja asjadest, mis mu meelest sõjaväes valesti on ja mida parandades asi paremini toimiks. Tegevusetult passimist ja kogu üksuse karistamist ühe võitleja tegevuse eest oli üksjagu. Kaitseväe meditsiin oli täiesti huumor omaette. Sai isegi küllalt keerutamata öeldud see sama asi, et tarvis on etteotsa juhte, kes vääriks autoriteeti ja kelle järel läheks sõtta ning praegu ma neid meie üksuses ei näe. Tagantjärele ma väga uhke ei ole selle kirja üle.
Sest tagantjärele tunne sellest, kui hea selle kõige läbimine endale oli väga mitmes mõttes, vaatamata kõigele passimisele ja jaburustele (või ehk isegi nende pärast), on sellised mõtted täiesti ümber pööranud ja teinekord leian end jälle mõttelt, et oleks küllalt huvitav noorteaeg uuesti läbida. Kaitseväe (naisterahvad ja muidu viisakad inimesed vabandavad mu sõnakasutust) nuss on sõltuvusttekitav. See tunne tsiviilisikule ülemõistuslikult ebaõiglasest situatsioonist, mille najal oma vaimset ja füüsilist taluvust ning jõudu kasvatada, on päris hea. Samas on mõned ajateenistust läbinud inimesed selle jutu peale mind ka masohistiks nimetanud.
Praegu tunnen siiralt, et kui võitleksin kätekõverduste tegemise ebaõigluse vastu ja kogu selle režiimi vastu, siis sügaval sisimas oleks see ikka sellepärast, et ma pole selle talumiseks piisavalt tugev. Enesearendamist pean ammu tähtsaks ja nõnda võtsin ka sõjaväge. Filosofeerimine ja mässamine sõjaväe ebaõigluse ja vigasuse üle ja vastu hakkas tunduma lihtsalt pingutustest viilimise vahendina, mis laseb ennast edasi mitte nõrgaks pidada.
dets. 02, 2008 @ 21:37:16
Kuule, sa oled vist tõesti liiga vana 😀
dets. 02, 2008 @ 23:33:30
õiguskantsleri mõte oli see, et pange seadusse kirja ometigi, või muidu ma pean ära keelama. siuke mulje jäi mulle, samuti jäi selline mulje kol-ltn Riho Terrasele, kes nyyd kaitseministeeriumi kantsleriks sai (ja tema on tegelt täitsa ajudega inimene, eks).
dets. 02, 2008 @ 23:45:28
muide: juuste maha ajamisel on paar praktilist väärtust kah: täid ei pääse kolooniatena ringi aelema, juuksed ei jää kuulipildujalindi ega relva rihma vahele, peahaava saab korralikult siduda ja puhastada ilma enne keerulist lõikamistööd ette võtmata.
mul on kaitseliitlasena iga kord tykk jama, et oma poolde selga juuksed korralikult ära kinnitada, nii et krae peale ei ulatuks (et ma vormi kandmise korda ei rikuks) ja relva kandmist ei segaks (kui rihma ja selja vahele jäävad, on valus ja ebamugav ja see võib maksta mõnikord mõne väärtusliku sekundi).
vormi kandmise kord annab muide täiesti seadusliku aluse juukseid lõigata, kui ma asjadest õieti aru saan. kehtib ju ometi kogu tegevteenistusele (kaader + ajateenistus + vabatahtlik reserv ehk Kaitseliit, kellele tehakse mõned erandid).
dets. 03, 2008 @ 00:03:04
Kas ma saan õigesti aru, et kui ma lähen vabatahtlikuna kaitseväkke, pean ka mina hoolitsema selle eest, et juuksed kraele ei ulatuks või need ära lõikama (kuigi ma olen naine)?