Lugesin täna hommikul uudist, mille võib järjekordselt liigitada kategooria alla ” ameerika sotsioloogid uurisid ja leidsid” …

No jah, ma tean, et paljudel inimestel on hirmud. Üks levinumaid hirme on see, et mida teised minust arvavad. Kuigi see mulle kõikse naljakamana minu enda jaoks tundub, tean ma ka seda, kui laialt see on levinud. Sinna juurde kuuluvad nooremas eas inimestel, et “issand, kuidas ma välja näen, mul on üks punn APPI!” Selliseid minu jaoks naljakaid ja natuke tobedaid hirme on palju ja enamgi veel. Kuid mulle tundub see hirmude toitmine enesetähtsuse ülistamisena. No ma ei saa sinna midagi parata, isegi siis, kui see tundub küüniline. Eks elu on vahel ka küüniline.

Samas tean ka seda, et on inimesi, kes loevad netist haiguste kohta ja püüavad ennast siis “diagnoosida”, et kas mul järsku on see haigus. Kuna mina elan põhimõttel, et kõik haigused saavad alguse valest mõtlemisest ning valest suhtumisest ( elu ja praktika on mulle seda korduvalt tõestanud) siis vaidlused arstidega on olnud mul elu jooksul päris tõsised. Eriti see viimane, kui nende poolt diagnoositud sapikivi muutus olematuks. Siiani nad ei usu seda. Kuna aga kõik on ilusasti UH näha kronoloogiliselt, siis nad vangutavad pead ja otsivad lahendusi, et see polnud sapikivi jne.

Minul on üks hirm aga ma üritan seda hirmu mitte toita. See on ka hetkel vaid ajaline ja see saab mööda teatud aja möödudes. Hirm on see, mis teeb haigeks ja vahel ka veel haigemaks. Seega, ma püüan oma hirmule otsa vaadata, et see ära läheks. See on küüniline, ma tean.

Tagasi tulles selle uudise juurde, siis tavapäraselt terve mõtlemisega inimesed ei kujuta omale igasugu asju ette ja nad ei ole ka haiged.  Isegi, kui nad on haiged siis lähevad nad arsti juurde. Ei hakka omale lisaks haigusi välja mõtlema. Netis otsimas käies, et mis mul ikka viga võiks olla – see tundub mulle jaburana. Isegi mingite sümtomite ilmudes ei hakka ma otsima haigust, mille külge seda pookida.

Ikkagi ma arvan, et kõik on enesetähtsuses kinni. Kui inimene mingit muud tähelepanu ei saa, siis otsib ta võimalusi, kuidas seda saada ja lihtsam viis on … ennast haigeks teha. Küüniline, kuid aus.  Kui inimene ikka pikalt otsib, siis ta ka lõpuks mõne haiguse saab.

NB! Siinkohal jätaks haiged lapsed välja, sest see on minu jaoks hoopis teine teema.

Advertisements