Olen mina allakäinud inimene ….

Tahaks minagi sellest aastasest kirjutamisest kokkuvõtet teha…

Vaatasin omi vanu postitusi üle. Eelmine lahtine oli ajast oktoober 2007 ja järgmine jaanuarist 2008.

Aasta olen ma siin teile kõigile lobisenud küll.  Selles tuleb muidugi süüdistada suurelt jaolt Hundi ulgu, et ma üldse tulin siia mulisema…. Aga see on pikem jutt ja korratud jutt 🙂

Kuid see aeg on olnud lahe, mõnus ja põnev. Ma olen saanud lihtsalt tuulest kantud mõtteid välja loopida, öelda, arutleda ja mis on peamine – MA OLEN LEIDNUD palju häid sõpru, keda ma hindan ja kellest väga lugu pean 🙂

Ootate nüüd, et ma siia nimekirja kirjutaks, et kes need sellised on?    Böö….. unustage ära!

Küll nad ise teavad, kellega koos kartulikoorte söömine on jube lahe tegevus …. või siis need, kellega saab mett jagada või siis arutleda, kas praktiline töö on parem, kui akadeemiline haridus … või siis ka pead kahe käega kinni hoides mõelda, et kas ma olen loll, et ei mõista, miks keegi paneb lahkumisavalduse lauale, sellistes majanduslanguse tingimustes, kui ees ootavad väljakutsed….. või ka arutledes asjade üle, mis tavaliselt nähtamatud.

Kõik nad on toredad ja mõnusad inimesed – tänud Teile!

Vaatasin just oma igapäevatööst aasta kokkuvõtet tehes, et ma olen kohunud aasta jooksul 1276 erineva inimesega ( tegelikult saaks seda nimetada asjaga).  Seda on kohe tunduvalt rohkem, kui eelmine aasta ja ma ka tean, et see arv kasvab. Ajad muutuvad, inimesed koos sellega. Mõneti on see kurb. Mõneti on see paratamatus, sest nii puhastub ühiskond ja muutub konkreetsemaks. Muutub tegudepõhiseks. Enam olemisest üksi ei piisa.

Lugesin eile Mangi aastahoroskoopi ja mõistsin, et maailmas tulevad muutused ei ole midagi head ning ilusat. Keerulised ajad tulevad.  Terad eraldatakse sõkaldest ja vanad ning unustatud väärtused tõusevad uuesti päevakorda. Ei tahaks sõnuda, kuid see on mõneti hea. Need kes suudavad, need kannavad väärtusi edasi ja kes ei suuda, need niikuinii lohisevad sabas… Iseasi on see, palju neid sabas lohisejaid tekib….

Eriline tänu Wildile! Tema diagnoos oli sedavõrd põhjapanev, et veelkord edasi diagnoosides ( kaasates teiste inimeste abi loomulikult ) sain ma teada, et ma mitte üksnes ei ole afaasik vaid mul on veel hulk  “haigusi” mis seni diagnoosimata. Kuna ma aga ennast kõige selle juures hästi tunnen, siis ravi mulle määramine pole asjakohane. Ainus teraapia on edasikirjutamine – seda ma ka teen!

Kokkuvõtvalt – lahe aasta on olnud !

Teeme järgmise sama lahedaks! Üksi pole huvitav, koos teiega on see palju lahedam!