Üks väike tüdruk sai oma ristiisa käest oma esimese fotoka. Vaatas see pisike tüdruk seda fotokat ja ei osanud sellega midagi peale hakata. Vanust oli sellel tüdrukul siis 11 aastat. Ei osanud see tüdruk siis ka mitte midagi sellega peale hakata. Fotokaks oli vene ime Smena 8a.

lomography.com

lomography.com

Tollel ajal see pisike tüdruk veel taskuraha ei saanud, kuid ristiisa tõi talle tema esimesed 3 mustvalget filmi kah ja õpetas kuidas fotokat kasutada. Tüdruk keksis kogu aeg ringi fotokas kaelas. Pildistas igasuguseid asju ja katsetas kõiki asju pildistada.

Ühel päeval, kui ristiisa polnud veel vanaemaga riidu läinud, võttis ristiisa täis pildistatud filmid, ilmutas ära ja tegi neist pildid. Suur oli pisikese piiga mure, kui ta tulemust nägi – esimesest kolmest filmist tuli vaid 20 ilusat pilti. Pisikene piiga nuttis selle peale kibedaid pisaraid, sest kõik see mida ta oli näinud oli ometi nii ilus, kuidas see pildile ei hakanud. Ristiisa tõi aga piigale uued filmid, seekord juba oli neid 5 filmi. Piiga pildistas ka need täis ja nendest tuli välja üle 100 ilusa pildi. Ristiisa oli rahul. Kiitis pisikest tüdrukut ja arvas, et pisike tüdruk võiks sellega usinamalt tegelema hakata. Aeg oli edasi läinud. Pisike piiga oli siis natuke vanemaks saanud. Ta oli siis juba 13 aastane. Kuid tavalise 13 aastase tüdruku asemel, kes tahab pidusid, mukkimist ja kleidikesi, tahtis see tüdruk fotokaga ringi ronida. Kuid selleks ajaks, kui suur soov oli ringi rännata – oli vanaema ja ristiisa vahelt must kass läbi jooksnud. Pisikesel piigal polnud selleks raha, et osta filme. Isegi kui filmideks sai kopikad kokku kogutud, siis ilmutada polnud seda kuidagi võimalik. Ammugi mitte siis pilte teha.

Tüdrukuke leidis lahenduse. Kunagi oli ju tore koht – Pioneeridemajas oli fotoring! Nii, siis vastu vanaema tahtmist ja lubamist, läks tüdruk ikkagi fotoringi.

See oli nagu võlumaa…. Kõike sai seal teada. Tüdrukuke õppis fotograafiast nii palju asju. Kolm aastat oli see unenägu. Kõik trennist ja koolist vaba aeg kulus pildistamisele. Kuigi fotoringi juhendaja rääkis, et tüdruk peaks omale parema fotoka muretsema, ikkagi polnud tüdrukul seda võimalust. Kevadisel näitusel aga võitis üks noore piiga foto auhinna. See tekitas hea tunde. Ta sai karbi slaidifilmi. Selles oli 10 filmi.

Nii tuli suvi ja noor neiu pildistas usinalt edasi. Seekord slaidifotosid. Kuna seal, kus ta elas läheduses ka üks vana mees, kes oli terve elu pildistanud, hakkas neiuke tema käest juhendust saama, kuidas pildistada.

Kuid siis vihastas vanaema ja ühel hommikul polnud enam tüdrukul fotokat. Vanaema viskas selle puruks. Järgi jäid vaid tükid. Kogu fotoka majas olemise aja jooksul oli vanaema olnud vihane ja tige, et on fotokas, mis võtab tüdruku aega. Tüdruk lubas omale , et kunagi ostab ta omale fotoka! Valas tundide viisi kurbi pisaraid.

Ometigi sai tüdruk paar kuud kurvastada, kui talle kinkis vana mees, kelle juures ta käis õpetust saamas fotoka. Oma vana fotoka! Zenit E

Nüüd pildistas tüdruk edasi. Talvel suri see vana mees kes talle kinkis fotoka ära. See oli kurb, sest tüdrukul oli nii palju veel teadmata. Tuli sügis ja vanaema keelas ka tüdrukul fotoringi minna. Liiga suureks oli tüdruk kasvanud, et ilma vanaema teadmata kuskil temast eemal midagi teha, seda enam veel rõõmu tunda.

Kui tüdruk keskkooli lõpetas, siis pusis vanaema üks kord fotoka kallal ja pärast seda oli fotoka sees, üks asi katki.  Nii oli tüdruk lõigatud fotodest ära. Kooli valides ei lasknud vanema teda minna ka fotokooli, vaid saatis hoopis muud asja õppima.

Aastad läksid. Tüdrukust sai naine, ema … ta muutus vanemaks. Siis kui ta oli juba vanem, siis võttis uuesti kätte ja hakkas pildistama. Mõned kuud tagasi ostis vanem naine omale fotoka. Ta tundis sellest samasugust rõõmu nagu see pisike tüdruk oma esimest fotokat saades. Tõeline rõõm. Tõeline vabadustunne!

Kuid seekord ei tule see õnneliku lõpuga lugu. See, keda vanem naine oma elus oluliseks peab, tunneb vastumeelsust selle vastu, et vanem naine on rõõmus pildistades ja vihastas ta peale. Selle asemel, et tunda rõõmu sellest, et keegi tunneb tema rõõmu – lõhuti selle vanema naise rõõm, mis oli samasugune nagu pisikese tüdruku rõõm. Järgi jäid vaid pisarad.

Ainus mida vanem naine ei kannata on see, kui keegi on pahane tema rõõmu peale. Seega vanem naine ei pildista enam. Nüüd müüb ta oma äsja ostetud fotoka maha ja ei tee enam surmani ühtegi pilti.

Head asjad ongi hetkeks.

Fotode aeg sai otsa.

Advertisements