Ma usun, et mingi teatud osa inimestest on juba rõõmust hakanud käsi kokku hõõruma…lootuses, et ma olen juba surnud. Sedakorda, see rõõm ja lootus olid veel asjatud…..

Aga selle viimaste päevade pinge peale ei ole viitsinud… Kuid nüüd kui see kõik läbi mõtlesin ikka lehti lugeda….

Peale seda kõike, lugeda lehest, et nüüd hakkab raha sadama ( pooled eestlased on aga laisad – isegi väga laisad) on natuke nõme. Ma kuulsin neid kahinaid juba ka tööd tehes, ikka sellel moel – see on minu päästenöör .. mind valitakse saatesse ja siis me saame rikkaks….

Selle asemel, et püüda leida omale eesti riigis tööd – on vastus ühene – kus ma saan siin 20 000 palgaga tööd? Vihjad, et no leia siis väiksema palgaga töö, siis põlatakse see ära… miks peaks üldse siis tööd tegema…

Nii kasvavad võlad, tekib masendus ja ükskõiksus… ometi pakutakse tööd… 9 000 eek eest kuus kõrvaltänavas…. Lootuses, et homme hakkab taevamannt sadama… ja võlad kasvavad…

Advertisements