Vana kooli mehed. Väärikad, austusväärsed ja teadlikud oma kohast siin päikese all.
Jääb muidugi loota, et selle majanduskriisi tingimustes riik selle raha leiab.
Eelmises postituses sai räägitud vastutustundest ja sellest, et inimesed annavad järjest vähem ühiskonnale, kuid nõuavad omale õigusi ja privileege, siis antud teema kohta saab täie tõsidusega väita, et tegemist on vastutustundlike ja väärikate meestega.
Mõlemal on oma elutöö tehtud. Mõlemad on vanad mehed ja elus igasugu asju näinud. Nad on käinud oma teed väärikalt ja tegusalt. Mõlemal on ette näidata saavutused ja teod, milles on sees kogu maailm. Jutt käib tegudest – mitte sõnadest.
Hakkasin just ajudes sobrama ja püüdsin leida hetkel noortest inimestest kedagi sellist, kelle kohta saaks samamoodi öelda – leidsin ühe inimese – Gerd Kanter.
Teised, meile eeskujuks toodavad kodanikud, kellest meedia pasundab ja kelle moodi enamus tahaks olla .. ei kannata minu arvates isegi kriitikat mitte…. näiteks Liis Lass …
Oi jah, oi aegu, oi kombeid …
veebr. 05, 2009 @ 09:00:04
Teiste inimeste raha pole muidugi ilus lugeda, aga neil on enne ka juba midagi kõrvale pandud… noh, et nad ei anna viimast ära…
Ilus žest muidugi, aga kurb on see, et inimene peab oma elutööpreemia annetama selleks, et lappida riigi tegematajätmisi…
Tegelikult n-ö annetab iga kultuuri looja iga päev midagi, sest kultuuri loojalt miskipärast oodatakse, et ta teeks kõike missioonitundest. Miskipärast ei maksa see missioonitunne aga midagi toidupoes.
Ja veel, see, et Sa nooremaid kultuuri loojaid ei tea… see ei tähenda, et neil tegusid poleks…