Tunnistagem endale eestlased – me oleme õelad. Mina olen kah. Ausõna rõõmustasin südamest selle üle, et Elmar Sepp ehk saab oma altkäemaksu küsimise eest karistada lõpuks. Kuid see on elu paratamatu osa hetkel, et enamus võimul olijaid ahnusest situvad seda mainet, mis peaks olema eesti väärikuse alus.

mileedi-20

Ometigi tahtsin ma hoopis rääkida pisiõelustest. Sellistest, mis esmapilgul tunduvad tühised, kuid millel on kurvad tagajärjed. See nädal kuidagi juhtus, et sattusin selliseid asju nägema.

Üks veidi totuke naine, kelle mees on joodik – on sattunud oma natuke kiiva suhtumise pärast ühe ennast paremaks pidava perekonna mõnituste ohvriks. Muidugi pole selles totus naises midagi sellist, mis sunniks suhtlema, sest ta ise teeb selle võimatuks. Ometigi, kasvab tema peres 6 poole aastane laps. Laps, kes saab õue siis, kui valla sotsiaaltöötajad tulevad seda nõudma. Laps, kes on suurema osa aastast “haige”. Korra õue pääsedes – peale seda on ta haige mitu kuud. Kuid ometigi ei leia mina, et peaks olema selle pere suhtes õel. Nad ei kerja ja üritavad endaga hakkama saada. Pisiõelusena aga tehakse nende puukuuri uks lahti .. et sees olevad puud saaks märjaks. Kui lukk ette pannakse, siis lõhutakse luku aasad ära… või kangutatakse tagant seinast mõni laud lahti. Puud saavad märjaks. Puid kulub rohkem ja tekib ülekütmine….. Siinkohal jään mina nüüd vait.

Teine lugu on kohaliku lauda traktoristist. Mees, kellel olid load, kuid need on ära võetud. Nüüd kimab ta lauda traktoriga niisama ringi. Väikestel külavahe teedel aga üritab sõiduautosid teelt välja puksida. Laseb neil poolenisti mööda sõita ja siis keerab ette. Sõiduautod leiavad tee põllule… Mis neil muud üle jääb .. enamus teab, et tegemist on “hulluga”. Eks meestel on varitsemist ja isegi rääkides, et omakohut ei ole vaja, kahtlustan, et mingi hetk ta lihtsalt saab keretäie. Samas, kaua sa jõuad neid naiste autosid teele tagasi sikutada. Kui ikka mitu naist sõiduautodega põldu künnavad.

Selliseid pisiõelusi tehakse. Neid peetakse tavaliseks ja isegi mitte mainimist väärivaks. Ometigi on seda kõike igal pool nii palju. Minul tekib küsimus – MIKS?? See palju räägitud enesemääratlemise vajadus? Mitte riik ja rahvas – vaid üksikisiku tähtsus? Kangesti tahaks öelda, et mis kuradi üksikisik – õpi vastutama enda eest ja siis vaatame, kuidas sinu enesemääratlus ja enesetähtsus kokku klapivad.