Tundub, et üks huvitav asi on teoksil.

Eelmisel aastal koristasime nende inimeste sodi, kellel lihtsalt laiskus või siis ka mugavus ( loen mugavuseks siinkohal ka sujuvalt selle, et hoiti raha kokku ) ei lubanud oma rämpsu kaugemale viia, kui lähima metsaalla.

Foto NAGI's: Sõit kevadtöödele ;)

Mis sa hädaga teed, maja peab ju pealt läikima.  See, et sisu mäda – seda ei vaata ju keegi.

Ok, olgu sellega kuidas on – uued kummid on metsaall ja jääb loota, et nüüd ei lähe enam 20 aastat, et seda jälle korjama minnakse. See, et need kes loobivad seda ka koristavad – seda ei tasu ikka loota.

Sellel aastal aga tundub, et on midagi sama huvitavat plaanis.

Juba pikka aega tundub mulle kohati kommentaare lugedes teiste blogides, et inimesed mõtlevad täpselt nii palju, et mitte ninali kukkuda. Kõik muu on aga täiesti välistatud….

Üks mõte mul on ja seda mõtet ma vahel ka mõtlen.

[Ok Wild – ma tunnistan, et samasugune üks mõte on mul Savisaare teemal – kuid need põhjused on sügaval.  Teiste asjade puhul on mul ikka tihtipeale kaks mõtet ;)]

Nüüd on aga mingi hulk inimesi tulnud välja mõttega – Teeme Ära Minu Eesti – et korraldada mõttetalgud.

Minu arust paremat ideed ei saagi olla, kuid leida võimalus kutsuda kokku inimesed, kes võtavad arutada teemad, mis muret teeb eesti inimesele, mis oleks koos selgeks vaieldud ja seda ka pärast ka kokkuvõtvalt RIIGIISADELE ette on võimalik paberil panna.

Ma ei tea ise veel sellest asjast sugugi palju, kuid selle vähese põhjal tundub mulle, et see võib olla võimalus kaasta eesti inimesed enda elu üle MÕTLEMA. Seda maist vara oleme me nüüd korjanud – korjaks natuke vaimuvara?

Üks murelik mõte sellega seoses mul on – et see jääb harituma ja noorema elanikkonna teemaks. Vanemad inimesed ja töölisklass ei viitsi selle asjaga tegeleda….

Advertisements