Juba ammu pole ma kirjutanud midagi oma kollasest kassist. Peaaegu aasta on sellest, kui viimati oma kassile ülistuslaulu laulsin. Nüüd on aga see vana kõutsijurakas ( kes muidugi on muutunud vahepeal sootuks ) muutunud suureks laiutavaks peletiseks ja oma ÕIGUSI taga nõudvaks kodakondseks.

Foto NAGI's: N-päeva HOMMIKUKS!

Kuidas ta siis on saanud selleks laiutavaks ja endale pidevalt õigusi nõudvaks tegelaseks?

Muidugi oli periood, mis vahel ka nüüd välja lööb, kus pubekas läheb kooli ja klassikaaslased küsivad ta käest, et kas nuga oli nüri, mille peale tal on vaid vastata, et “kass oli nüri”, sest kätel on sellised kraapimisjäljed, nagu keegi oleks tahtnud veene nüsida nürida noaga…

Muidugi jah, see kah veel, et kassi karv läigib nagu moosese pale ja see kõik annab tunnistust sellest, et see vana paks koletis on heas toitumuses, olgu siis söögiks mis iganes. Kas köögis minu noaalt läbi käiv lihatükk, mida ennast sirgu ajades püütakse või siis hoopis aknalaual olevad lilled. Kuigi talle sai eraldi muru kasvatatud, mille ta aga segamini kaevas kannatamatusest oodata ära muru tärkamine ja see osa mille suutsime säilitada, muutis ta peale kolmandat “murunärimist” ülessküntud uudismaaks…

Igatahes, tal läheb hästi. Muidugi jääb loota, et ta ennast nii raskeks ei pugi, et ta mõnda erilist lindu aknataga nähes ei ürita jälle läbi aknaklaasi seda kätte saada ja akent lihtsalt puruks ei hüppa. Lohutus on see, et pakettklaasi ta ehk ei suuda lõhkuda.

Muidugi on erilised lemmikud kõik lilled majas. Juba sellel aastal on ta lõhkunud 2 lillevaasi, sest kuidas sa ometi jätad lilled vaasi? Lilled on rohelised, mis tuleb vaasist kätte saada ja need tuleb ära närida. Isegi, kui ainus võimalus selleks on lillevaasi maha viskamine tükkideks.

Lillepottidega läheb muidugi lihtsamalt. Nendeni ulatub ta lihtsalt ja kõik lilled va. roos tuleb lehtedele teha peale hambajäljed.

Foto NAGI's: L A I S K U S

Seega, meil läheb kenasti, mis siis, et kohati peale mõnda järjekordset pahandust luban ma ta seebiks keeta – kuid siis kui ma pikali viskan ja ta mu seljataha tuleb kõvasti nurru lööma – unustan ma selle, et teda seebiks tahtsin keeta, kuni ta hammastega kuskilt kinni võtab ja meelde tuletab, et ta on kass 🙂

Advertisements