Tunnistan ausalt, et viimase nädala olen tegelenud lihtsalt mittemillegi tegemisega. Loen neid neetud nõmedaid blogisid, ajan sinna juurde täielikku iba ja olen uhke peale selle. Nagu, et siis puhkus. Aga minu aasta otsa oodatud vaikus kõigis kanalites hakkab täna südaööl ja lõppeb homme südaööl.

Foto NAGI's: ä i k e s e v a r i

See üks ööpäev vaikust eetris teeb olemisest kuidagi mõnusaks. Tekitab pettekujutluse, et keegi siis ei teagi. Ja need kes teavad, need teavad ikka valesti.  Eile oli juba asjast tulenev telefonikõne. Inimene pani lihtsalt kahe päevaga puuse. Muidugi ta ei tea, et eeter vaikib siis. Lihtsalt pole ühtegi kanalit, mis toimiks.

Ülehomme hakkab töö. Siis lõpetan ma kõikide lollakate blogide lugemise ära ja elan jälle töö lainel. Ausõna – mõneti ma ootan seda, sest tean, et selle järgi tuleb uus puhkus, mis sedakorda on isegi hullem, kui senine … kuid sellele ma ei mõtle.  Plaanilised opid ei ole just need puhkused, mida tahaks kogu aeg kogeda.

Kui keegi tahab teada, et mis opp, siis pakun välja ma sellise lahenduse, et ta ennast hästi tunneks – ajuoperatsioon, et siirdada mulle paar ajurakku 😀  Muutun ma siis veel lollimaks või saan targemaks – eks seda on siis näha.

Eks see sõltub, kui palju viitsib üks tilliõrritajast anoreksik blogida või kui palju sitta suudavad inimesed enda ümber külvata 😛 Millesse mul tuleb tahes tahtmata sisse astuda, sest nemad ju ometi kutsuvad mind seda vaatama ( see raapen ongi ju mu töö ) ja siis õigustavad ennast, et see ongi tavapärane… Niisugune just ongi elu…

Advertisements