Lugesin täna Strandbergi blogi ja kohe vihastasin. Tegelikult vihastasin juba eile, sest mul on tunne, et eestlased ei ole kuidagi oma riiki väärt.

Foto NAGI's: ... tule lähme turnime tornides..

Meil on vaja veel kokku tõmmata. See oli tegelikult juba selge aastal 2004. Siis rääkis tollane sotsiaalminister Marko Pomerants pikalt ja laialt sellest, et eesti elanikkond vananeb ja alates 2009 -2010 aastast läheb keeruliseks. Tööealised on vähenenud kriitilise piirini ja noored veel ei tööta. Tuleb koguda riigireserve. Neid tuleb koguda kohe suurem hulk, sest isegi siis, kui pole majandus raskes seisus, on meil pensionäre rohkem, kui tööealisi. Mis tehti 2005? Siis kui tuli Savisaare ja tema käpiku Ansipi valitsus? Anti kohe hoolega pensionidele lisa. Selle asemel, et säilitada. Tõsteti sotsiaalsfääri kulusid ikka kõvasti. .. kõrgem võim eesti riigis on ragval – my ass…

Nüüd on riik seisus, kus kogu riigieelarvest läheb 48 miljardit sotsiaalsfääri. Võrdlus kaitseministeeriumiga, kes saab 5,4 miljardit. Teised ministeeriumid kõiguvad, kuid meil on veel vaja leida lahendus 6 miljardi kokkuhoiuks.

Üks mu tutav arvutas eile, et kui see raha leida, siis kust. Valik on teistest ministeeriumidest võtta ja see tähendaks tööealistele veel oma 20-30% palgakärbet, lisaks hulk koondamisi. Või siis seda, et me hakkame ka erakorralise meditsiini eest ise maksma.Või kaob meil tuletõrje ja kiirabi. Piirile pole kedagi saata jne. Kaitsevägi, meie hetke stabiilsuse alus – kõik muutub olematuks. Riigimetsad võetakse maha ja tehakse rahaks.

Pensionidest tuleks aga kärpida umbes 127 -130 eeki iga pensionäri kohta. 100 eeki kärpimine annaks kah juba suure hulga juurde. Kuid mis te siis arvate? Kes on eestis valijad? Ikka pensionärid, sest enamik noori inimesi peab seda sama mõttetuks, kui ajateenistust.  Mis teha – eestis on kõrgem võim rahvas- aga kui rahvas on loll ja ahne nagu oli? Kelle käes siis võim on? Ahnuse ja lolluse käes?

Kurb saatus peaks mainima.

See pisiasi, et võim eeldab ka vastutust läheb ikka igal üksikisikul kaduma. Olgu ta siis riigikogulane, müüja või kontoriametnik.