Ma olen enam, kui kindel, et pooled lugesid seda lugu. Kes luges ja ehk eestlaslikult vaikselt parastas kaas… teine luges ja vangutas pead – näed ei oska elada, kolmandad lugesid ja õigustasid ennast .. mul on vaja homme minna Madonna ( mis iganes kontserdile või tuurile) ja mille eest ma siis need 2 õlut ostan… Kuigi jah, keegi teine mainis just nende õlude kohta…

Foto NAGI's: d e v a l v e e r u b ???

Siis taplevad kõik suure suuga minu blogis ja räägivad, et riigiisad ei tee midagi ära. Siin tahan ma küsida, et kas te ise teete midagi ära? Kas teie ulatate abikäe, kui keegi seda küsib või nohisete ehk Tõnissonlikult omale ninaalla ja vigisete, et oleks ma seda teadnud, oleks lausa kodust ära läinud…

Ausõna, mul oli täna häbi, kui ma sain ühe kirja, kus mind tänati peaaegu mitte millegi eest. Samas, hetk ei olnud just kõige parem kah, kuid nö. miinimumprogrammi alusel ikka midagi leidsin… Kuid neid kiibitsejaid oli seal uurimas ja uudistamas ikka käinud. Isegi kommentaaridest saab seda ju lugeda.

Mida me siis räägime sellest, et riik ei anna ? Riik ja riigiisad on just samasugused inimesed nagu kõik need, kes seda lugu lugemas käisid.  Vaikselt enda ette nohisevad ja küüned kramplikult enda poole…

Kui oli eelmise aasta lõpus vaja aidata ühte ülbet joodikut, kellele soojak osta.. siis oli neid, kellele oli see “pühadese ja hingele” antud raha olemas… Teadagi, mis sellest asjast sai… Kas selleks, et kedagi aidata on vaja eestlasel oodata, et ta kuhugi päris “põhja” välja jõuaks???

Kurb ja kole ma ütleks…

Advertisements