Õpetaja vana muld ümber sai ta aeg
Lausus sõnu nii kui kuld sügavaid kui kaev
Oli kõhn ja vaikne mees tasane ja karm
Tuli põles silmades hinges põles arm

1.09 27

Õpetaja - suure algustähega

Teenis tõde lihtsat suurt julges olla see
Kes ta oli selleks jäi aus ja vaba mees
Rääkis otse selget keelt priiusest ei muust
Paljud viha pidasid kui kuulsid tema suust

Vabana võid käia püstipäi
Vabana võid olla nii kui näib
Vabana võid käia püstipäi
See kes oled nüüd sa julge olla nii

Õpetaja vana muld ümber sai ta aeg
Lausus sõnu nii kui kuld sügavaid kui kaev
Rääkis otse selget keelt priiusest ei muust
Paljud viha pidasid kui kuulsid tema suust

( Henry Laks “Õpetaja”)

Potsatas minugi postkasti palve kirjutada minu õpetaja. Kuigi esimesena meenus mulle hoopis pildil olev õpetaja – minu lapsepõlve unistuste õpetaja mida mul ei olnud…

Aga kammides läbi eile oma mälestusi meenusid mulle mõned hetked.. Inimesed, kes on mõjutanud minu elu ja saatust – kuid mitte niipalju, kui pildil olev õpetaja Tiina. Tema pole mulle ühtegi koolitundi andnud, kuid selle eest on tema poolt õpetatud elukool olnud suurem, kui kooliaegsed õpetajate õpetused kokku….

2.10 17

Õpetaja Helgi Tiks

Kooliajast seevastu meenuvad mulle sellised inimesed nagu Edith Asveit ja Helgi Tiks… Samas negatiivse poole pealt on meeles hoopis ehedamalt õpetaja Lõoke mis on nagu moos, mis kandub läbi mingite aastate. Minu meelest oli õpetaja Lõoke tõeline õpetajate häbiplekk – inimene, kes ei oleks iial tohtinud töötada õpetajana…

2.10 20

Prl. Lõoke

Selle õpetaja Lõokesega on selline kummaline lugu, et kui teised õpetajad ei pidanud nende suhtes lugupidamise välja teenimiseks mitte midagi muud tegema, kui vaid mind õpteama ning sealjuures jääma objektivseks ning ausaks. Siis õpetaja Lõokene see vastu üritas oma lugupidamist teenida nagu keskkooliplikake, kes käis ringi pirtsutas ja avaldas oma negatiivseid ning positiivseid arvamusi õpilaste suhtes – teenides nii teatud õpilaste positiivse suhtumise ja teiste negatiivse põlguse. Kõige kurvem selle juures oli see, et ta oli eesti keele õpetaja mulle mingid aastad ja nendest aastatest jäi minu eesti keele teadmistesse kohutav auk. Lihtsalt ma ei suutnud tema õpetatut vastu võtta. Muidugi ääretult suur tänu Edith Asveidile, kes seda kahe aasta jooksul tekkinud auku üritas siis pooleteise aastaga lappida nii, et ma suutsin ikkagi rahuldaval tasemel põhikooli lõpetada.  Põhitõed suutis Edith mulle selgeks teha, et siis ise edasi areneda polnud enam tahtmise korral probleem. Igatahes SUUR AITÄH Edithile selle eest veel ka nüüd. Muidugi see, et ma üldse kirjutada armastan on põhjustatud Helgi Tiks-i kunagisest lapsepõlves öeldud lausest 🙂

2.10 21

nüüd Direktor Edith Asveit

Teised õpetajad on tulnud … üks õpetaja on veel jätnud jälje E. Täks. Tema õpetas mulle, et rutiin ei olegi alati halb. Teised õpetajad on läinud … nagu Vladimir Petrovitš Kasteronov, kes jättis mulle jälje teadmisest, kuidas inimeste mõtlemine on kokku pandud ja miks nad mõnikord nii kummaliselt toimivad.

Sellised on minu mälestused.  Muidugi tuleb lisada, et Edith Asveit on inimene, kes seisab alati kõigi oma õpilaste eest emalõvina. Ta on tugev juht ja see teeb temast vast koos töötades raske isiksuse, kuid see on hind, mis loob väga võimsa kollektiivi.

Ma võiks oma kooliaega helgeks nimetada, kui poleks olnud seda 2 aastat, mis tuli mul prl. Lõokesega suhelda….

Ah jaa, paluti viidata www.opetajakuu.ee .. teeme seda siis 🙂