.. korraliku maksahaagi tulemusel …

13 kommentaari

Mis te lootsite, et aasta viimastel minutitel jätan teile ütlemata … ?? Eriti peale seda, kui hommikul olen turvaliselt W. käest korraliku täie vastu lõugu saanud ja ning maksahaak on kirjas… ( Life is bitch! ) Siis järgneva aja veetnud tehes viimaseid idootlike liigutusi, et haarata bensukast paagitäis kütet ( peaks ennast põlema panema aga tikke pole ) ning lõpuks kaks tundi köögis meeleheitlike pingutusi teinud, sest 12 rooga võiks kella 19-20 laual olla…

Mida ma siis uuelt aastalt ootaks? Ühte kohe kindlasti, et nimesid nimetamata läheks kasvõi mõne hea toreda seaduse alla, mis keeraks teatud kraanid kinni … sitameri my ass :S

Filmiblogijad võiks kah häid filme vaatama hakata 😀 Need õudukad ja muud sürrid filmid.. oeh.. midagi hingele oleks vaja…. Kuramus – HAKAKE häid filme vaatama!

Erilise tänu tahaks üle anda fotografidele. Tänud nende kaunite hetkede eest mida aasta jooksul olete jaganud. Mis rohkem, mis vähem superhetked! Viljarile tändu vaidlemise eest! Eriti tahaks aga välja tuua Inga pildid, kes mind mujal rõõmustas ja nüüd vaid oma blogis toredaid hetki pakub. Seega, uuel aastal edasi ja ikka koos nautides hetki! Ärge unustage neid jagamast!

Nii .. teised kapsaussid! Kõik see suur blogijate punt, kes endale vähemalt kord päevas edevuse rüü üll riputab ja siis suurest edevusest tuleb ja meile oma mõtteid jagab …. Tehke järgmine aasta kah nii! Jätkake samas vaimus! Jätkugu Teil seda edevust ja kirjutamise tahtmist!

Head vana aasta lõppu!

Möku, pugeja ja tegija ehk blogiaasta värki

2 kommentaari

Ma võtaks kah selle aasta kokku. Aasta jooksul olen lugenud nii palju blogisid, et paha hakkab. Niipalju erinevaid mõtteid ja ütlemisi. Läbi aasta on punase joonena aga ikka käinud kolm sõpra – möku, pugeja ja tegija. Võiks ju nüüd lahterdama hakata, et keegi saaks tunda mõnusat eneserahulduse kõditust kuklal või minna vihast rohleliseks… siis peate selle lõpuni lugema – seal on vastus …

Foto NAGI's: kes on pildil?

autor: w.

Kuid teemad mis ikka ja jälle meie rahulikku eestimaa taevast muserdama ja ähvardama tulevad on homondus, sõjandus ning lollus.

Tundub, et teatud kodanikel hakkas kapis igav ja neil on vaja kogu oma edevust maailmale jagada.  Ma olen enam, kui kindel, et te keegi ei ärka hommikul teadmisega, et tahate Agole või Lisettele midagi sitasti öelda. Mina kah ei taha – nad on seni, kui nad tavapärast/igapäevast juttu ajavad lihtsalt ühed kodanikud. Kuni nad ei võta teemat ülesse, et nad on milleski erilised…siis kargab taskust rusikas välja ja miski minu sees hakkab urisema … vahel ka tigedalt haukuma. Maailm pole ikka loodud nii, et jõed tagurpidi voolaks ja õunad juurdte vahel kasvaks…

Sõjandus käib meil alla.  Just nagu tavapärane muu ühiskond. Kes suudab kõvemini kisada ja rohkem särki rebida – see on tegija. Teod iseenesest pole enam olulised ja vastutus on see mida keegi enam võtta ei taha. Käsk on sotsiaalne küsimus .. aga käsu andmiseks peab aju kah olema ning seda ka vahel kaasas kandma. Kellel rohkem seepi, see suudab rohkem pugeda ja onupojapoliitika on see, mis lokkab täiel rinnal nagu niitmata heinamaa. Vikatid on läinud erru või loobunud sellest ning leidnud muu väljundi.

Lollus ruulib. Mida lollim on idee, seda rohkem on järgijaid. Muidugi on sellel kah põhjus. Selles üldises lollis ja pullis massis terake arukust paistab erilise tähena. Siis kõik keskpärasus ujub pinnale nagu vaht, mis muudab selle eriti tähtsaks ja samas tühiseks.

Kui nüüd aasta teod kokku võtta igasugune blogiturundus saaks minu käest aasta MÖKU tiitli. Mõned asjad mis on väärtusega kaotavad selles üldises vahus oma tähtsuse, kuigi peaks tugevamalt esindatud olema. ( vihje Photopointi blogile)

Meemid saaksid aga minu käest aasta pugeja tiitli. Need on sellised poeme sulle seebiga ja seebita värk. Saadame sõbrale edasi ja teeme moos moos ja veelkord koos moos… imal värk.

Aasta tegija tegija tiitlile aga oli mul kaks kandidaati. Fotojaht ja avastame blogipidajat teema. Peale pikka kaalumist jäi minu isiklike hinnangute alusel siis peale FOTOJAHT.  Põhjus on lihtne – seal on oluline mis sa ise oled mitte see, mida sinust arvatakse. Tegu maksab ja üks pilt räägib rohkem, kui tuhat sõna.

Kokkuvõtvalt tuleb mul siiski öelda, et ühe asja üle on mul eriti hea meel – Hundiulg on tagasi.

Enne viimast hetke…

1 kommentaar

Täna õhtul saan ma oma polli kinni panna. Siis mingiks kellaks peaks olema selgunud, kellest on saanud Eesti kolmas Superstaar. Kuna see minu poll on kangesti kiskunud Birgiti poole, siis võib karta, et Ott on see, kes võidab … kiluvad tibid ja kolmenoodi igapäevamuusika…

Eelmisel korral suutis aga Birgit korrata minu jaoks seda, et ajas mul külmavärinad selga mööda jooksma. Lootsin salamisi, et just Birgit seda suudab ja ta suutis Garry Moore looga…

Ott on olnud super häälega ilus poiss. Selline mesine ja moosine tegelane. Täiesti igati nõus sellega, et Otil on läbi aegade üks paremaid hääli meeste hulgas olnud. Samuti on ta vokaalselt tugev.

Birgitil on aga minu arust üle aastate ( viimased on  Silvi Vrait ja Mare Väljataga) üks paremaid jazzi, bluusi ja mis kõige tähtsam ROCKI hääli.  Birgit võib mida iganes laulda. Valik on seinast seina. Mis tema eeliseks on veel, et tal on lavaline loomulikkus, mida paraku Otil pole. Ott peab seda õppima hakkama.

Igatahes, mõlemad on omas elemendis väga tugevad. Minul on oma lemmik. Minu telefon heliseb nagu ikka vaid ühele ( on seda algusest saati teinud muuseas).

Kolmekroonine heategu …

11 kommentaari

Räägime me siin jõuluaajast … sellest, et peame inimesi meeles ja poetame kodututele suppi ning teeme ohdigi-tohtigi…  Peale seda, kui oleme meile sobiva “heateo” teinud ja ennast ilusasti enda silmis suureks ning kenaks kujutnud … istume autosse ja sõidame koos oma sügava rahuloluga kodu poole…. Tundes ennast jumalana ja õilsana, sest meie kolme kroonine heategu on tehtud….

Foto NAGI's: k õ r v e t a t u d ...

Kuid teeääres seisab veoauto mille juht üritab peatada teepeal autosid. Põhjus lihtne, toimus avarii ja tema üks tulekustuti ei suuda kustutada tulekahju. Kuid autod sõidavad mööda… üks, teine, kolmas, neljas, viies, kuues …. kahekümnes …. alles kahekümneviies auto peatub, otsib oma autost välja tulekustuti, kuid siis on juba hilja.. auto on lausleekides… Need kaks, kes jäid leekidesse … nende jaoks on hilja…

Iga kord sellist asja kuuldes tahaks karjuda kõva häälega – KURADI KRETIINID! Nii raske on silmad lahti teha ja ajusid kaasas kanda? Räägitud hoolimisest ja empaativõimest saab TOLM … empaatiat kasutatakse siis, kui inimestel on sobilik .. hoolitakse vastavalt sellele, kuidas on poliitiliselt korrektne … Või tõesti on nii raske vajutada pidurile, kui nähakse teel paanikas inimest, kes üritab abi leida …

Ma loodan, et need 24 autot, mis mööda sõites kinni ei pidanud on need, kes kohtuvad veel sellel aastal õnnetusega, et tunda mida tähendab see, kui kaasinimesed lihtsalt mööda vaatavad ….

Seega, ilusaid pühasid Teile kõigile … tehke rohkem oma kolme krooniseid heategusid … ja ärge oodake, et Teid keegi aitaks rohkemaga, kui kolme krooniga…

Kolm musketäri TÄNA

Lisa kommentaar

NB! Lisan, et Birgit suutis täna Gary Moore looga minu seljalt Külmavärinad välja meelitada!

Täna õhtul läheb keeruliseks. Selle aasta kolm parimat hakkavad üksteiselt mõõtu võtma. Kes on see, kes läheb täna koju? See on iga ajakirjaniku huulil, kes selles mängus kaasa lööb. Kuna ma tean, et täna õhtul oleks postituse tegemine väga raske, siis teen selle ennem. Teen selle järgi, kuidas on noored on siiani esinenud. Millised lood on jätnud sügava jälje ja millised pole mind absoluutselt puudutanud.  Ühe loo, mis on sellest üritusest siiani minu ületamatu lemmik saab olema tänane taustalugu. Sellega on peaaegu eelmisest  aastast Jana Kase loost tekkinud tunne olemas.

Kuid see inimene pole enam mängus kahjuks 😦

Alustaks siis Otist. Miks siis mitte. Viimased kaks saadet pole ta sugugi lavaliselt arenenud. Mis puudutab tema häält ja lauluoskust, siis see on ju perfektne. Aga peale kuulamist tahaks ka vahel vaadata. Raadiost tulev muusika on väga oluline, kuid kontserdil tahaks kah vahel käia. Ma tooks siinkohal ühe võrdluse. Jaan Tätte on näitleja. Samuti suurepärane isiksus. Inimene, kes on poole oma elust laval. Tema ei võimle laval. Tema laulab laval. Ta on laval ja elab seal mingil moel. Lava on Tättet alati täis.   Ott – sina oled minu jaoks tänane nõrgim lüli.

Birgit on käinud pika tee samuti maha. Tal on häälel nii palju varjundeid, et paha hakkab – ( see on ühe tuttava inimene moodi kiitus muuseas 🙂  ) ja ta suudab laulda peaaegu kõike. Laval olemine vajaks temal muidugi veel lihvimist, kuid see pole olematu. Stiil milles teda kuulata tahaks on muidugi selge. Ütleks, et ta on väga tugev kõiges. Kas tuleb täna tema esinemisest välja see lugu, mis tõmbab külmavärinad selga mööda jooksma? Ma loodan väga, sest tegelikult on keegi temast kukesammu võrra ennast ette rebinud …

Marten muidugi! Artist selle sõna otseses mõttes. Mis puudutab häält ja lauluoskust, siis ta jääb sellega Otist veidikene maha. Ott lihtsalt on perfektsem ja parem. Kuid … kuid kuid .. kuid … Marten teeb selle KUHJAGA tasa, kui ta lavale tuleb. Ta tuleb lavale ja natukese aja pärast on lava teda täis. Teda ei pea otsima mööda lava taga, sest teda on kõikjal. See seletamatu eripära, mis eelmisel aastal Arnot saatis on temaga kaasas….

Kõik kolm on tugevad lauljad, head ning omapärased artistid. Nad on astunud pika tee tõeliste tegijate maailma. Nad KÕIK ON JUBA VÕITNUD. Nüüd on vaid küsimus, kes neist saab tiitli. Kes neist on see, kes võtab selle raha ja kes teeb plaadi. Ma usun, et paljud on minuga nõus, et see võit tuleks teha kolmeks. Raha jagada kolmeks ja siis oleks meil kolm suurepärast ja tituleeritud muusikut.  Ma usun, et sellest kõigest võidaks vaid eesti muusikamaailm. Mis peamine – võidaksime meie – KUULAJAD.

Kordaks Jana Kase sõnu siinkohal : ” Lavale peab minema nii, et see on justkui sinu viimane minemine elus” …. järsku sellest siis see, et ta suutis külmavärinaid tekitada?

TASUTA elu eestilikult

1 kommentaar

Vaatasin kuidas keskinoored käisid Linnavalitsuse ees protestimas. Noo tore, kui oma erakonna siseselt see toimiks aga näed võta näpust … kogu aktsioon oli hoopis valitsuses olevate võimu erakondade vastu. Mis ajast Tallinn ja Riik üheks on saanud, seda minu aju ei mõista. Nagu ka ei mõista seda, et kuidas saab olla riik süüdi selles, et üks linn on ennast pankrotti peaaegu ajanud. Ok, õnneks mina seal linnas ei ela ja kui ma ka seal käin … siis edaspidi üritan seda autoga teha. Tuleb tunduvalt odavam. Sotsid on nüüd ju kah juba Savisaare mopsid …

Samas lugesin ka lehest, et Keskerakonnale tehti pankrotitaotlus kohtusse. Selle kõige peale käitus Savaisaar nagu süüdimatu Liis Haavel ja itsitas tobedalt. No mis sa lolliga ikka teed, kuid samas mõtlema hakates …. see on kohutav, kui inimesed on tööd teinud ja tahaks palka saada aga ei saa, sest kogu nende vabade vahendite hulk on läinud … Keskerakonnale reklaami tootmisele. Selle asemel treib aga linn lojaalsetele kodanikele, kes ei ole siis reklaamitöösturid vaid niisama vedelejad töökohti juurde. Reklaamiga kaasnevad ka tavaliselt trükikulud. See aga tähendab seda, et palju paberit osteti ja trükikoda maksis selle kinni. Osteti värvi ja muid vahendeid … ja nüüd kannavad kulusid teised ja kolmandad …

Jube tore, tahaks kah elada nii võlgu..sedasi keskerakonna moodi, et saaks toidupoodi minna ja mitte maksta ja siis kunagi, kui peaks raha tekkima maksaks kah selle eest… aga mõelge, mis kõik olen ma selle rahaga vahepeal teha saanud…

Tundub, et see on keskerakondlaste elufilosoofia – elada üle oma võimete.

Etteloositud võit …

6 kommentaari

Sain eile kokku ühe vana tuttavaga, kellel oli minult teenet vaja. Asi iseenesest lihtne, vaja ühest asjast mõni pilt teha. Pole probleemi. Teeme pildi. Niikuinii on see hea väljakutse mulle, kes ma niikuinii vaid koba peale pilteteha oskan. Ometigi … ise alusastas ta juttu, et mulle tasumine on selle eest võimatu. Muidugi!! see pole kah absoluutselt probleem, kuid siis pakkus ta mulle midagi hoopis imelikku.  Nimelt, tema tuttava firma teeb nö. jõululoosi.

see pilt pole seotud - kuid sarnaneb Tallinna J.O.K.K. värgiga

Sellel on kolm auhinda. Esimene, teine ja ka kolmas. Parim auhind on nende firma toodet 100 ühikut, teine koht 50 ja kolmas 25 ühikut.  Tal võimalus mulle pakkuda selle eest teise koha auhind, kuid mitte 50 ühikut vaid vaid 5. Masu aeg ma ju saan aru… kõik rahul – minul tasuta 5 ühikut, mis isegi on juba suur asi ja tema saab oma pildid …

Tundsin, kuidas korjasin kokku kõik oma emotsioonide riismed, et mitte ….

Mul ei ole fortuunaga iial häid suhteid olnud. Mingeid loose pole ka kunagi võitnud. Rääkimata siis kas Eesti Loto mängude võitudest…

Nüüd tekib mul küsimus – kui palju igasugustsest loosidest on juba nii ette ära jaotatud? Sellisel salamisi moel? Lollitatud inimesi ja heauskseid?

Õnneks pole mina just mingi õnnemängija ja mingitel loosimistel olen eriti viimasel ajal puht juhuslikult osalenud. Selle nimel pole ma mingeid erilisi pingutusi kunagi teinud, et kuskilt midagi võita .. ometigi see ajas mind vihaseks ja päris ausalt – selle inimesega ei taha ma tegemist teha enam samuti…

Nuttes rõõmustades!

11 kommentaari

Tupsununnukene La-Laa Getterikene! Ma usun, et nii 3-4 aasta pärast, kui sa oled lõpetanud koolid ja astud juba mööda muusikateed … siis tuled sa lavale ja mina vana inimene ütlen OHH ja AHH! Hetkel oli sul aeg lahkuda. Ma tean, et iga lahkumine on raske. Selline juba kord on see saade, kuid sa jäid meelde ja sinu kohtamine laval mõne aasta pärast on meeldiv hetk! Ma jään sind ootama!

Ottile oleks ka mina tahtnud täna Rannapi moodi kõrvakiilu anda. Nagu tulnukas. Juba teist nädalat järjest tekib tunne, et hammustaks teda. Laulud on üheülbalised ja ei toida :S Vokaalselt puhas ja hea jne… kuramus aga magama tuli lavale või?

Birgiti esimene lugu oli minu meelest väga super. Iff pole seda lugu kunagi minu jaoks suutnud niimoodi helisema panna. Igatahes täiesti tegija lugu. Teise loo puhul, kui tuli refrään siis jäin ootama.. et Birgit võtab tooli lükkab jalaga lavalt alla.. vähemalt paneb jala toolile ja näitab hambaid.. Tutkit.. istus edasi, nagu keegi oleks ta tagumendi sinna kinni liiminud. Hmm, pool loost läks nagu veega alla 😦

Vahele …. Maarja-Liis … kas sul on mingi isiklik vimm Birgiti vastu? Juba mitu saadet järjest vaatan, et seal kus saab hammustad. See, et Birgit sinust kohati vokaalselt üle on, see on looduse paratamatus. Rohkem objektiivsust ootaks …

Marten KUNINGAS! Täna tõestasid sa jälle, et see perekonna nimi ei ole sul niisama. Mõlemast loost sai sinu lugu. Mulle võiks keegi maksta mingi miljoni, siis kah ei suudaks ma üle ÜHE korra prl. Õigemeele mõnda lugu kuulata.  Marteni versiooni tahaks veel ja veel kuulata. See oli tõeliselt nauditav.  Tekkis selline huvitav küsimus, et kas Hr. Marten Kuningas ei tahaks minna teatrikooli.. ma usun, et meie muusikaline teater vääriks oma parimaid poegi… aga selline mõte tekkis..

Igatahes, täna tuli ka mulle silmanurka pisar.. Getteri lahkumise peale. Samas hoidis mind teadmine, et kui ta nüüd lahkub… siis 3-4 aasta pärast on ta küps ja tema tulek meie lavalaudadele on vaid positiivne progress eesti muusika arengus.  Igatahes, kui raske see ka poleks – see oli hetkel parim.

Hullus hullutab jälle …

8 kommentaari

Jälle on käes see õudustekuu, kus igal hetkedel topitakse sulle ninna, kõrva ja silma suurtes kogustes usku ja sellega seonduvat. Mida muud siis need jõulud olema peaksid? Muidugi saan ma aru laste ootustest ja lootustest, et siis saab hommikuti sussi sisse kiigata ja sealt head ning paremat otsida. Kuid arutult ringi tormavad vanainimesed, kes otsivad palehigis midagi kingituseks – see on muidugi parajalt tüütu ja närvidele käiv. Rõõm on see ka fotograafidele, sest tuledes säravad linnad on hea saak 🙂

Foto NAGI's: l i n n a ....

Eks ka pilti saab igat moodi teha. Mina sain nii pildi tehtud, kuid mõni inimene teeb sellise ILUSA, KAUNI ja TEHNILISELT laitmatu pildi. Seega igale maitsele midagi 🙂

Tagasi tulles muidugi nende jõulude juurde, siis kauplused müüvad tooteid mis on sujuvalt muutunud jaanpäeva lihast – jõululihaks 🙂 Viinerite sisse pannakse keedetud verd ja tehakse neist jõuluvorstikesed mis iganes nime all. See, et koostises on endiselt soojajahu ja loomasisikond ei muuda just eriti palju.

Liivataginasse lisatakse suhkrusiirupit ja maitseaineid ning nagu võluväel on kohal piparkoogid 🙂 Elu nagu lill – kas pole?

Igatahes minu poes käimised muutuvad iga päevaga raskemaks. Tahaks midagi tavalist, kuid seda on raske saada. Varsti loen ka kohvikoore pakilt, et tegemist on JÕULUkohvikoorega.

Huvitav kas inimestelt on küsitud, mida nad ootaks sellest detsembri kuust? Mis oleks see, mida tegelikult vaja oleks?  Kas inimeste soov ongi plinkivad tuled ja melu kaubanduskeskustes?