Jälle on käes see õudustekuu, kus igal hetkedel topitakse sulle ninna, kõrva ja silma suurtes kogustes usku ja sellega seonduvat. Mida muud siis need jõulud olema peaksid? Muidugi saan ma aru laste ootustest ja lootustest, et siis saab hommikuti sussi sisse kiigata ja sealt head ning paremat otsida. Kuid arutult ringi tormavad vanainimesed, kes otsivad palehigis midagi kingituseks – see on muidugi parajalt tüütu ja närvidele käiv. Rõõm on see ka fotograafidele, sest tuledes säravad linnad on hea saak 🙂

Foto NAGI's: l i n n a ....

Eks ka pilti saab igat moodi teha. Mina sain nii pildi tehtud, kuid mõni inimene teeb sellise ILUSA, KAUNI ja TEHNILISELT laitmatu pildi. Seega igale maitsele midagi 🙂

Tagasi tulles muidugi nende jõulude juurde, siis kauplused müüvad tooteid mis on sujuvalt muutunud jaanpäeva lihast – jõululihaks 🙂 Viinerite sisse pannakse keedetud verd ja tehakse neist jõuluvorstikesed mis iganes nime all. See, et koostises on endiselt soojajahu ja loomasisikond ei muuda just eriti palju.

Liivataginasse lisatakse suhkrusiirupit ja maitseaineid ning nagu võluväel on kohal piparkoogid 🙂 Elu nagu lill – kas pole?

Igatahes minu poes käimised muutuvad iga päevaga raskemaks. Tahaks midagi tavalist, kuid seda on raske saada. Varsti loen ka kohvikoore pakilt, et tegemist on JÕULUkohvikoorega.

Huvitav kas inimestelt on küsitud, mida nad ootaks sellest detsembri kuust? Mis oleks see, mida tegelikult vaja oleks?  Kas inimeste soov ongi plinkivad tuled ja melu kaubanduskeskustes?