Räägime me siin jõuluaajast … sellest, et peame inimesi meeles ja poetame kodututele suppi ning teeme ohdigi-tohtigi…  Peale seda, kui oleme meile sobiva “heateo” teinud ja ennast ilusasti enda silmis suureks ning kenaks kujutnud … istume autosse ja sõidame koos oma sügava rahuloluga kodu poole…. Tundes ennast jumalana ja õilsana, sest meie kolme kroonine heategu on tehtud….

Foto NAGI's: k õ r v e t a t u d ...

Kuid teeääres seisab veoauto mille juht üritab peatada teepeal autosid. Põhjus lihtne, toimus avarii ja tema üks tulekustuti ei suuda kustutada tulekahju. Kuid autod sõidavad mööda… üks, teine, kolmas, neljas, viies, kuues …. kahekümnes …. alles kahekümneviies auto peatub, otsib oma autost välja tulekustuti, kuid siis on juba hilja.. auto on lausleekides… Need kaks, kes jäid leekidesse … nende jaoks on hilja…

Iga kord sellist asja kuuldes tahaks karjuda kõva häälega – KURADI KRETIINID! Nii raske on silmad lahti teha ja ajusid kaasas kanda? Räägitud hoolimisest ja empaativõimest saab TOLM … empaatiat kasutatakse siis, kui inimestel on sobilik .. hoolitakse vastavalt sellele, kuidas on poliitiliselt korrektne … Või tõesti on nii raske vajutada pidurile, kui nähakse teel paanikas inimest, kes üritab abi leida …

Ma loodan, et need 24 autot, mis mööda sõites kinni ei pidanud on need, kes kohtuvad veel sellel aastal õnnetusega, et tunda mida tähendab see, kui kaasinimesed lihtsalt mööda vaatavad ….

Seega, ilusaid pühasid Teile kõigile … tehke rohkem oma kolme krooniseid heategusid … ja ärge oodake, et Teid keegi aitaks rohkemaga, kui kolme krooniga…