Seni on haridus olnud eesti NOKIA. Just see teadmistepõhine ja kindel pind, mida aastaid ja aastaid on eesti koolides jagatud. Kõik, kes eestist on mujale maailma pidanud minema kooli, on mingil hetkel selleni jõudnud, et eestis sai põhjaliku hariduse. Hariduse, mis pole pelgalt kitsalt ja kuivalt omandatud teadmiste jada.  Täna hakkab aga riigikogu otsustama uut õppekava.

Foto NAGI's: v ä r v i t u

Kui aus olla, siis sellest uuest õppekavast tean ma sama palju, kui siga pühapäevasest päevast. Lapsevanemana aga tundub mulle, et hetkel on see haridus, mida meie keskkooli õppekava ette näeb suht lünklik.

Mäletan  mõne aasta tagust juhtumit, kus keskkoolilõpetajatel oli kohutav kisa käes – matemaatika eksam on põrgulikult raske.  Selleks hetkeks oli minul keskkooli lõpetamisest möödas ligi paarkümmend aastat. Enda proovile panemiseks tegin ma matemaatika kirjaliku eksami ühte versiooni. Täiesti lambist, lihtsalt mälu järgi, mis kunagi enda keskkooli lõpetamisest meeles oli.  Kuna tuttav, kes mulle eksami prooviks andis oli matemaatika õpetaja, siis pärast ta parandas kah need ( räägivad, et tige õpetaja pidi olema)  ja ma sain 78 punkti.

Miks mulle endiselt tundub, et praegused õppekavad on lihtsad ? Lapsi ei utsitata piisavalt teadmisi koguma? Kogu õpetust jagatakse pinnapealselt ja ilma süvenemata?

Ma tahan kangesti loota, et ma eksin. Samas vaadates seda, millised on hetkel inimeste üldised teadmised, siis tuleb tunne, et ma ei eksi….

Igatahes loota jääb, et see uus õppekava on põhjalik ja jätkab meie riigi lipulaevana…

Advertisements