Kui ma 1983 aastal tööle läksin, siis sain ma teada, et kuna see eriala mida ma õppisin on tervistkahjustav ja ma saan varem pensionile. Siis oli see suur asi, ma oleks saanud pensionile seda arvestust pidades 53 aastaselt, kui mul on kasvõi üks laps, siis oleks saanud veel natuke varem. Kahe lapse olemasolu korral veel veidikene varem.  Igatahes siis arvutades, oleks minu pensioniiga alanud umbes täpselt 50 aastaselt.

Nüüd olen ma aga selles seisus, et see 15 aastat tervist kahjustavat tööd ei loe midagi, sest nüüd enam pole tinaladu ja pole ka enam neid kemikaale, mis olid siis ja see, et ma kõige sellega kokku puutusin 15 aastat, ei huvita enam kedagi. Samuti ei huvita enam kedagi, et tänu sellele 15 aastale on minu tervis kahjustunud.

Aga see selleks, lihtsalt nüüd pole enam midagi teha. Iseasi on see, et millist tööd ma teen 15 aasta pärast. Erialast kindlasti mitte, sest osa sellest tööst on ikka tervist kahjustav ja seda ei suuda mitte miski muuta. Õnneks õppisin ma hiljem juurde teise eriala. Aga ka see on tervisele hakkav üritus. Seda teha 60 aastasena pole loogiline. Samuti pole loogiline seda teha 65 aastasena.

Nii ongi, et teatud erialad on sundseisus. Näiteks tuletõrjujad, politseinikud, sõjaväelased … ei lähe ikka 65 aastane sõjaväelane poistega metsa telkima. Mõni üksik ehk..

Kujutate ette 65 aastast tuletõrjujat KIIRESTI kuhugi ronimas? Mina ei kujuta. Isegi kui inimene on hea tervisega, siis 65 aastane vanus on ikka liiast. Eriti need tuletõrjujad, kes on hetkel 40-45 aastased, kes on vanade tehnikatega enda tervise tuksi keeranud, sest uut tehnikat on neil alles mõned aastad…

Muidugi on seda rahavast liiga palju, kes tahaks pensioni teatud vanusest saama hakata. Seega olen enam kui kindel, et need kes pole kontorirotid olnud, need ei ela oma pensionini küll mitte kuidagi. Seega mina isiklikult ei põe, tean, et ma ei saa niikuinii pensionile, sest ma ei ela nii kaua. Seega ei põe ma seda sendi eest kah mitte ….

Surm mind sundida ei suuda…