Juba mitu korda ajab see “Olukorrast riigis” mind ikka sigatigedaks. Nagu ka tänane jutt, sest üldistatakse seda ju kõigele. See mis toimub meie sides, veemajanduses ja elektris, siis enamus on kunstlikult kõrgeks aetud hinnad ja see on kasulik ka siis riigile või ka omavalitsusele.

Nüüd aga võttes ette laiema kaubavaliku, siis ei ole see sugugi nii, et meie riigis puuduks kõik vajalik. Kui palju on neid erilisi poode ja  ka tootmisi, mis on lihtsalt pankrotti läinud, sest neil pole turgu. Eestis lihtsalt pole tarbijaid ja seepärast käivad need VÄHESED – kordaks, et rõhuv vähemus – kõike otsimas naaberriikides, kus teatud kaupade tarbimise kultuurkiht on tunduvalt kõrgem ja inimesed oskavad hinnata seda, mida pakutakse.
Muidugi suurem probleem meie riigi jaoks on muidugi ka see, et eestis pole piisavalt selliseid inimesi, kes saaks omale lubada teissugust kaupa. Isegi need, kes ehk tead mis on elitaarkaup või mis on kaup, mille puhul võiks maksta teatud hinda, siis kaupmeestel pole mõtet seda eesti tuua, sest selle nõudlusosa on nii sigaväike, et nad on esimese kuuga pankrotis. See on umbes nagu see, et pikki aastaid ei suutnud vene sõjaväelaste naised aru saada, et jalgupidi ei käida vetsupotil ja kombinee pole peoriitus…

Eesti noorem põlvkond hakkab peale muidugi kasvama selles suhtes, kes siis teavad, mis on  väärtuslik ja mis pole, kuid ka see osa on selline kitsas ja enamus sõidaks ikka „sierraga seina maha“ ja tahaks omada raha niipalju, et poest kast õlut korraga osta…

Minul on kah kohati tunne, et ma tahaks midagi erilist .. kasvõi martsipanisaiu varahommikuse kohvi kõrvale, siis ainus koht, kus ma saan tuntud ja teada viinisaia ning võiroosi on „Pihlaka“ kohvik. Kuid seal on kah see, et SOOJA saia ma ikka ei saa L See on küll värske, kuid jätab sellise masstoodangu tunde. Samuti ei ole võimalik mul kuskil iga kell sooja saia saada, sest sellist kohta lihtsalt Lääne-Virumaal pole. Tallinnas saab hommikul, kuid päeva peale peaks jahtima.

Otse loomulikult pole sellist kohta, sest keegi ei riski hakata sellist asja tegema, kui tahtjaid pole. Mina ju teen kah ise hommikul martsipani saia ja teen ka pikka prantsuse saia .. ja üldse sooja saiakest … sest seda pole võimalik kuskilt osta …

Turu valiku dikteerib ostja ja kui ostja tahab „põrsa moldi“ ja sellest lüristada, siis kes talle seda keelata saab… Nagu ei saa keegi keelata omavalitsustel vee hinnaga mängida, sest valitsemiskulud on omavalitsuste eelarvest ligi pool või rohkem…