Tahtsin kokkuvõtet teha joomise teemalistest postitustest ja ka kommentaaridest, kuid neid ikka veel tilgub juurde, seega mõtlesin vahepeal, et vastaks pikemalt ühele kommentaarile. Teides olid suht asjakohased ja siis kas väitlemised või ka muud, kuid see oli selline puhas ja ehe oma vahetuses. ” zeeta sept 11, 2010 @ 13:38:11 [Edit] mida ma peaxin sööma v jooma, et oskaxin kirjutada midagi sihukest, mis panex minu blogi ka natukesex niimoodu kihama?” Tõesti mida 🙂 Järsku kodus tehtud leiba? Jooma lehmapiima, poepiima asemel ja elama?? Ok, see oli nali.

Tegema? Tegema ei peagi muud, kui olema valmis ora sipelgapessa torkama ja seda ka tegema. Valmis seisma selg sirgu oma seisukohas ja mitte murduma. Valmis alati jonnima ja lolli mängima. Valmis selleks, et sinu tuttavad sulle selja pööravad, sest nende jaoks ei mahu sa nende kujutletud maailma raamidesse. Valmis selleks, et sind tundagi ei taheta. Valmis olema inimene, kes on üksi. Üksi, kellel pole sõpru ja kes ei igatse kah neid sugugi. Okey, mul on mõned erandid, sõbrad, keda ei muuda ka see, kui ma nende aadressil lasen mingi “rõveduse” lendu, sest nad teavad tegelikku olukorda 😀 Õnneks loob see olukorra, kus need, kes ei viitsi ja ei tahagi süveneda – hoiavad eemale ( tõmbuvad eemale sisi vajadusel) ja need, kellel ajusid ei jagu, need parem hauguvad nagu vanamuti rakapenid 😛 Millele on tihtipeale mõnus vastu haukuda, kui selleks tuju tuleb.  Peamine, kui oled loonud endast lolli ja kitsarinnalise inimese mudeli, siis tuleb seda säilitada iga hinna eest. Võib-olla leidub veel keegi sinu tuttavatest, kes sellele hagu juurde annab, maalidest lisaks sinust koletist igal sammul. Siis on eriti lahe .. näed, kuidas vaikselt kõik eemale tõmbuvad ja naudid seda üksindust, mille oled mõnuga välja teeninud. Isegi tobe haletsus ei tungi sellest enam läbi. Teadupärast on haletsus ju enesetähtsuse teine pool.

Muidugi jagb mul ka häid sõpru, kes teavad nö. elu hinda. Nad ei tule sulle oma pähe määrima, kui sa seda ei taha. Sa küsid abi, siis nad annavad sulle seda abi, mida sa vajad, mitte sellist abi, et tunned kuidas sulle öeldakse: ” Ole nüüd imearmas ja võta see abi vastu, muidu saad vastu lõugu!”  Kuigi küsisid abi, antakse sulle seda, mida sa ei vaja. Enamuse ajast on inimestel lihtsalt ära kuulamist vaja. Sõber, kes suudab sind ära kuulata ja sinna juurde ei hakka oma tõekspidamisi laduma on tõeline sõber. Kaja ema on üks sellistest. ( küll ta ise aru saab, milleks talle tuld näidata ) Samuti on selline ärimees Nossovi abikaasake 🙂  Mõnusad kaaslased, kes ei topi oma nina sinna, kuhu neid ei kutsuta ja kelle puhul ei topi mina nina sinna, kuhu mind ei kutsuta.  Aga sõbrad sõpradeks. Nemad on ja jäävad olema. Just sellisel neile omasel moel.

Aga jah Zeeta, nii kirjutades saad sa lahti enamusest tuttavatest. Kui sa selleks valmis oled, anna tuld.  Muuseas, ära ei tasu unustada tirriteerimist. Siis on täpselt näha, kuidas jõujooned liiguvad ja maailm pöörleb.