Tegelikult peaks ma kirjutama ühest reisist aga see peab veel seedima veidike… ehk siis…

skäärid

skäärid

Aga peas keerlevad hoopis mõttekillud … Näiteks sellest, kuidas on eesti ja jaapani kultuuridel suured erinevused eestis vaadatuna. Jaapani poolt kirjeldades need kuidagi sellisena ei avaldu. Vähemalt siis kui ma Maarja raamatut lugesin, siis ei tekkinud sellist mõtet. Või siis, kui Maarja Jaapanis oli. Nüüd lugedes seda, kuidas Sho eestis hakkama püüab saada on see omamoodi lahe aga kultuurierinevused löövad nö. tugevamalt välja.

Täna tekkis mul esimene kord tunne, et talv tuleb ka eestimaale. Nuh veel ei tule, sest suur osa vilja on alles maas. Kuidagi ei taha aga kaduda ka maja kõrval olevalt rapsipõllult raps. Hommikuniiskusega on tunne, et keegi peeretab kogu aeg..

raps

raps

Või sellest, et mul on tunne – ma tahaks õunakooki teha. Aga need piiga poolt korjatud õunad rändasid tema tuppa ja mina nägin neid vaid siis, kui need koju jõudsid.

Õunaisu

Õunaisu

Või sellest, mida sõber Heiki oma FB seinale kleepis. Mis pani mind vana inimese moodi mõtlema ja targutada tahtma.

“Ära kunagi abiellu sõbraga! Siis on pigem tüli majas!” Ometigi tekitas tema hommikuse postituse lugemine sellise muheda naeratuse suunurka.

Nu jah, mõtted on hetkel nagu jänesed. Aga hoopis peaks tööd tegema. Aga ilm on sügisene. Raps on alles põllul ja viligi on võtmata paljudes kohtades. Ometigi olid kombainid ööni põldudel. Ennem pühapäeva kuivaks vast ei lähe kah.

Ah jaaa… See pagulaste teema. Ma näen neid kirglike pooldajaid ja tuliseid vastaseid. Õnneks need kõik on äärmused. Minul on oma seisukoht. See on seal kuskil keskel ja hakkab sõnadega : ” Kui siis ….. ” Loodame vaid, et meie riigiisad on nii targad, et ei lase äärmuslikel islamikogukondadel kuskil kanda kinnitada.

Edasi tuleb see, mille ma kunagi Maarjale otsekohesena välja ütlesin, et teda õrritada ( “Vaata, et sa siis sealt omale “pilusilma” koju ei too”. Muidugi oli ta hinge põhjani solvunud tookord. Kuid minu jaoks oli see õrritamine. Ma ju nägin juba siis, et see nii läheb. Aga seda talle öelda oleks olnud hoopis teistsugune lugu. Siis poleks nad hetkel Shoga eestis. Aga see oli kunagi. Sellel on muidugi selle “liblika tiivapuudutuse” lugu taga…

… ja nüüd sai kõik see mitte millestki kokku kirjutatud.