Teatae, mul oli isegi kogutud kokku juba pool mikrouuni rahast. Ma olen ju nii usin, kuigi enda ette võetud plaani ma ei mahtunud, siis see osa ikkagi, et ma peaks selle osagi kokku korjama.. ja siis samm haaval edasi minema.

Aga siis olin ma tööl Kundas pühapäeval. Teate küll see väike linnake seal Ida-Virumaa piiril. Nuh tegin ma seal tööd nagu ikka siin ja seal. Kuigi seal oli lugu kole olnud, öösel oli mingi maja maha põlenud. Eks need kodutud seal majandasid.

Mina siis tegin rõõmsasti tööd. Inimesi igasuguseid nagu ikka ja läksin ma siis ühe 89 aastase mammi juurde. Mammi vaevu vaevu tuli uksele, selline kes ise väljas ei käi. Hädine ja värisev. Lähen ma siis tuppa ja tahan oma tööd teha, siis tema ütleb, et ta ikka täna vist ei jõua. Tema kokkulepitud hooldaja ei pääsenud tema juurde ja kuna terve nädala oli ennem see hooldaja haige, siis tal külmkapp juba teisipäevast täiesti tühi. Naabrinaine olevat venemaale sõitnud, kes teda aidata saaks ja teised majas noored, kuid ei tunne neid.

Mis siis selgus, et see mammil hooldaja käes ka pangakaart ja temal sularaha pole. Ise ta poodi ehk kuidagi komberdaks ( vahe on umbes 800m ) ja midagi ehk ka koju tooks, kuid raha pole. Vaatasin, et oli omale teed teinud ja kastis hallitanud ja kuivanud leivaviile tee sisse.

Mul tõsiselt kihvatas. Mingi Ida-Virumaalt venelaste abistamise firmast tuleb see “hooldaja”. Mammi nii vana, et mõhkugi ei taipa. Õnneks tundub, et tema pensionist ikka korteri arveid makstakse. Nägin maksekviitungit ja tasumist.

Egas midagi, piilusin mammi külmkappi, kuivaine kappi ja üldse majapidamisse ( wc-s olid mingid kasti küljest paberid, sest wc paber kah puudus ) ja läksin poodi. Ütlesin mammile, et ma pean korra ennem mujal käima, kui tema juurde tööd tegema tulen, aga ma tulen!
Sinna siis minu pool mikrouuni kogutud raha läks. Käisin poes. Ostsin, nii et mammi nädala hakkama saab ja eile helistasin vajalikele inimestele sotsiaalist. Nemad kah imestasid, et kuidagi ise ja üksi aga kurtnud pole.

Mammi aga minuga töö tegemise asemel nuttis. Ta ütles, et on 3 aasta vanusest saati eestis juba, oskab keelt küll läbi raskuste aga rääkida ei julge. Viimasel ajal muudkui räägitakse, et eestlased vihkavad venelasi. Ühesõnaga, minu töö jäi tegemata ( õnneks pean seal kandis veel tuuritama ) ja mammi sai söögi.

Minu mikrouun aga astus sammukese minust kaugemale. No pole lugu, heategu maksab kah midagi 🙂 Kasvõi südamerahu 🙂

Sharp

Advertisements