Vana mees aga varsa aru …

2 kommentaari

Kui kaua võib üks inimene ühe ja sama reha otsa astuda? Kui aus olla, ootaks ma juba ammu, et Maksuamet on oma kindla seisukoha kujundanud ja Tehnilise Järelvalve amet oleks oma kindla sõna selle “vana mehe” tegevuse kohta välja öelnud. Lisaks veel see, et ta saab endiselt riigitoel tegutseda… Müstiline on aga see, et kuidas ta suudab ikka veel inimesi lollitada ja leida omale kliente?? Seega, kellel on Luunjas tuttavaid, andke  hoiatus edasi, sest eelmisest ja sellest loost kokku on saanud paras saaga… millel pole otsa ega äärt 😦

Viktor Unt, saaga jätkub

Viimati lahkusime politsei valvsa pilgu all teineteisest :) Ehh… Edasi läks toredaks.
30. juulil kandis herr Unt mulle 15 000 üle. Kuna mul nädalavahetusel ja uuel nädalalgi netikasutusvõimalust ei olnud, sain sellest teada alles 3. augusti õhtupoolikul. Meie kallil vallavanemal sai aga juba pisut varem karikas täis ja ta saatis 3. augusti lõunapaiku valla ehitusnõuniku olukorda vaatama.
Ehitusnõunik tuli meile ning läks ja kükitas augu juurde, võttis kivi ning viskas auku. Paus, paus, paus, paus – kolks! “Kurat, sügav on!” Võttis teise kivi ja viskas uuesti. Paus, paus, paus, paus -kolks! “Kurat, ikka täitsa sügav on!”
Vallavanem saatis peale nõuniku valda naasmist Viktor Undile päris krõbeda kirja ning pani paika tärmini: 15. augustiks olgu auk likvideeritud ja rahad tagasi.
10. augustil tuli ootamatu kanne mu kontole: 13 000.- Šurf OÜ-lt. Ma olin hämmingus. Reedel, 13. augustil helistas mulle vallavanem ja rääkis huvitavast kõnest. Nimelt oli pisut varem temaga ühendust võtnud härra Unt, kes oli pehmem kui vaha ja magusam kui mesi ning lubas kõik ilusti ära teha. Olevat vaja ainult mõnda kopa numbrit, kes siis augu ka ära täidaks. Vallavanem andiski lahkelt numbrid.
Viktor ise meile ei helistanud, vaid ilmus nii nelja paiku õhtupoolikul kohale. Meie kallis väike põka oli aga risti heinamaale pääsu ees (heinamaal asusid kaks august ülejäänud raket ) ja kuna ta on juba üsna eakas tuleb enne käivitamist teda pisut laadida. See ajas Viktori nii marru, et sõitis enamvähem üle sooserva ketsi vilistades heinamaale. Meie juurde ta ei tulnud, hoidis kohe väga kaugele. Mehed panid vintsi üles ja asusid rakkeid välja võtma. 7 raket tuli nagu lepase reega. Siis hakkas Viktoril kiire koju ja tuli meestel kolm raket järelkärule lükata ja tööpäev lõpetada.
Autojuht jäi meiega pisut juttu puhuma, sest eks tedagi huvitas, mis seisus asjad on. Saime teada, et Viktor oli alustanud Luunjas sama programmi raames, mis meilgi, kaevu kaevamist (vallavanema info kohaselt ei olnud tal augusti algul ikka veel MTR-s registreeringut). Sinna ta need meilt kätte saadud rakked plaaniski viia. Lisaks saime teada, et kaevumehed ise on ikka süüdi, et meie juures vett sinna auku ei tulnud; kahe brigaadi peale (kokku 6 meest) on vaid üks, VAID 1 mees ametlikult tööl! See on ka tema enda poeg. Tütre mees isegi olevat mustalt. Autojuht ütles, et oli kuulnud, kuidas Viktor vallavanemaga rääkis, kuid kahtles, kas kopp meie kanti üldse jõuab.
Nädalavahetus möödus pühas rahus ja täna hommikul olid mehed juba pool kaheksa platsis. Võtsid välja 1 rakke ning ütlesid, et edasi on liiga riskantne. Sellepeale said nad sõimata nii, et küla kajas, aga õnneks on neil niipalju oidu peas, et rumalaid riske võtma ei hakka. Pakiti 2 raket peale ning viis jäid ootele. Vints pandi kokku ja kuulsime töömeestelt, et nüüd tulevad nad ainult rakete järgi ja mingit augu kinniajamist ei tule. Põhimõtteliselt Viktor tekitas nüüd siis juba väga, väga ohtliku augu meile aeda.
Helistasin vallavanemale. Tema oli ka pisut kahelnud Viktori reedese kõne siiruses ja uuris kopameestelt, et kellega siis jutupeale saadi. Absoluutselt ei üllatanud, et mitte ühegagi neist ei võtnud Viktor ühendust. Leppisime vallavanemaga kokku, et ehitusnõunik tuleb täna läbi, teeme pilte ning vald kui ehitusjärelvalve teostaja suhtleb Viktor Undiga. Me ei jää enam ootama kuna tema tegutseb, vaid katsume leida kopa, kes ruttu selle jubeduse kinni ajaks. Ma ausalt öeldes tõesti kardan, et see hakkab hullusti varisema. Kuna meil seal samas ka õunapuud, siis olen mures ka neile tekkida võiva kahju pärast.
Tehnilise Järelvalve Ametist öeldi, et kahjuks ei saa sellisel puhul sundida ehitajat naasma objektile vigu parandama. On vaid võimalus esitada hilisem kahjunõue. Selleks on kõigepealt vaja leida ju finantse, et üldse kopp saada tööd tegema, aga mul on vaid raha, mille riigile pean tagastama.
Ma oleks äärmiselt huvitatud, et Viktor veesoone mõõtmise tasu tagastaks. Sellest ju kõik algas. Aga tasuks ka viivist venitamiste eest – meie linnakorteri väljaüürimine seisab ju joogivee saamise taga ning praegu oleme pidanud seda korterit hoidma selleks, et oleks kuskil pesemas käia ja vett võtta.
Tunne on, et võta asja, mispidi tahad ikka oled saanud kõvasti mööda pead ja mitte ükski seadusevägi ei suuda aidata… :(

Poliitprostidele oma leht!

3 kommentaari

Lugesin järjekordselt seda Rakvere linnas kemplemist ja jõudsin selleni, et igasuguste poliitprostide jaoks peaks olema andmebaas, kuhu kantakse sisse kõik need, kes on siis ühest või teisest erakonnast üle jooksnud. Mõneti mõistan ma neid Rahvaliitlasi, kes tunnevad selle erakonna surma ja kelle arvates mujal saab oma tööd edukamalt teha, kuid ikkagi – need kes on siigikogusse või kohalikku omavalitsusse pääsenud läbi poliitilise “prostitutsiooni”, siis need peaks seadusega oma koha ära andma neile, kes ei harrasta prostitutsiooni.

Seega teen ettepanku näiteks mõne lehe poliitikatoimetajale( järsku Postimees?), kes võiks luua eraldi andmebaasi, kust kõik soovijad võiks poliitprostitutsiooni harrastanud isikute nime leida ja ka selle fakti, mitu korda on siis seda harrastatud. Mõned kodanikud on ju seda tegevust rohkem, kui üks kord harrastanud…

Aga mis puudutab Sotse, siis nendest on saanud tõelised Keskerakonna puudlid ja nende tegevus on vähemalt Tallinnas juurde saanud väga hapuka maitse ja haiseb üsna kaugele… ning iga päevaga üha rohkem 😦

Tahate GEID olla – makske riigile makse!

59 kommentaari

No ma ei tea. Jälle lüüakse lärmi nende omasooliste ümber. No ei tule seadust ja parem on, sest see tee viib nagu ikka lõppjaama. Isegi, kui kaks meest ( naistest rääkida on natuke teine teema) arvavad, et nad tahavad lapsi, siis bioloogiliselt on see võimatu. Naine ikka kuskilt selle spermajupikese saab ja sedasi omale järglase muretseb. Kasvõi teeb oma kooselupartnerile korraks mõne mehega sarved pähe või siis lööb natuke litsi ja see kõik on võimalik. Kahe mehe puhul ei ole see võimalik. EI HAKKA VIST KUNAGI KA OLEMA.  Kui aga uskuda statistikat, mis on tehtud nendes riikides, kus omasooliste abielu on lubatud, siis just mehed on need, kes seda suuremal osal kasutavad.

Ometigi tekkis mul seda kõike lugedes üks mõte, et see on ikka viimaste aastate TRENDI väljendus – omasooline suhe. Ei olnud ka teised vana euroopa riigid just altid varemalt seda lubama. Järelikult puudus nõudlus, kuid sellised mehi, kellele suhe naisega enam midagi ei pakkunud ( millegi pärast olen ma veendunud siiani, et sellel on lisaks veel üks füsioloogiline põhjus – liiga palju Kämbla Katit nooruses) või siis kuulsad ja imelikud, kellel oli ja ka on alati võimalus erinevaid omasoolisi lademetes saada – kaotasid huvi – tekkis huvi millegi põneva järgi ja nii see on läinud. See tundub sellise allakäigu spiraalina, kus ühes otsas on normaalne mees-naine suhe ja teises otsas ennast nakootikumidega ära uputanud kodanik, kellel on suhe samast soost isikuga.

Aastad 20 tagasi ei olnud noortel igav. Igasuguseid tegevusi oli ja alati leidus võimalusi millegi huvitava tekitamiseks. Kasvõi siis oma riigi, rahva ja keele võimaluse otsimine. Nüüd on meil oma riik olemas, meil on antud kõik võimalused noortel oma maailma avardada. Mitte millegi eest enam ei pea võitlema ja kodud ning vanemad ei sunni enam millekski. Kunagi oli vanaema kartulipõllu rohimine kasvõi mingi tegevus, mis tootis tulemit. Nüüd aga see puudub ja paljude ( eriti just linnas elavate noorte) ainsaks mureks on – mida homme teha.  Kellel on rohkem raha, sellel ka meie ühiskonnas rohkem võimalusi vastassugupoolt haarata. Kellel vähem, sellele jäävad riismed ja ääred … Aga GEI olla on TRENDIKAS. Siis vaatavad sind ka need rikkad, kes ei julge ise sellele teele astuda või siis kellel on peas just nii palju ajusid, et sellel teel mitte käia … sind alt ülesse. Seda just meeste hulgas.

Jätaks need lesbid siinkohal rahule, sest tõesti kui aus olla, siis vähe puudus, et ma oleks ühel purjus naiskodanikul nina lömmi löönud, sest ma olin viisakas ja ei öelnud talle jõhkrat – homod mind ei näpi! Vaid üritasin viisakalt seletada… Mis teha, ometi on kiikse igasuguseid ja lesbide puhul vaatan seda, kui kiiksu. Kas see oli eneseületus TRENDITEADLIKUKS saamisel või lihtsalt tahtis too inimene teada, mis mina asjast arvan … igatahes ei olnud ennem selle fakti ilmsikstulekut minu jaoks selles inimeses midagi mis oleks arendanud või huvi pakkunud ja tuleb tõde tunnistada – egas ka nüüd seda enam ei taha ma sealt midagi leida…

Ometigi viib see omasooliste suhe meie riiki hullemasse kaosesse. Täiesti õigustatult ei saa riik seda reguleerida, sest siis kaoks õiguslik alus näiteks 40-50 aasta pärast pensione maksta, sest meie riigis ei ole järelkasvu. Korra isegi mõtlesin, et kui iga gei iga kuu maksab riigile 3000 eeku lasteraha, siis neile kellel on üle 3 lapse makstaks lisaks sellest juurde… oleks see isegi ehk õigustatud.  Seni, kui pole sellised asjad reguleeritud, ei tohiks ka seadustada geide suhet – oma seksuaalse veidruse eest tuleks riigi rahakotti ikka kõva kopikas iga kuu maksta. Just rahva ja riigi ning keele püsimise eesmärgil.

Seega, tahad olla TRENDIKAS GEI – maksa riigile ja saad oma seaduse. Aga arvestada tuleb suurte summadega, mis riik omale sisi küsib… just nii peaks see olema ja ka jääma.

Öösel tulevad ikka head ideed … ma olen seda alati rääkinud 😀

Need geid võivad oma lapsendamisõiguse saada, kui sellel kes emaks tahab saada .. see oma noku laseb maha lõigata. Siis saab õiguse oma suhe ametlikuks teha .. võtame või Angela (Andres ) Aaki.  Täitsa naise moodi, laspi ei saa.. kuid jah.. siin on koht, kus ikkagi ema moodi tegelane.  Täitsa võib mõtlema hakata lapse lapsendamisest…. Rinnad kah olemas, kuid vaevalt neist piima saab .. ometigi tissituska saab umbes 5-6 aastani poisslapsel ja 8-9 aastani tütarlapsel ravida 😀

Äri Hr. Viktor Unt moodi

11 kommentaari

Ma usun, et iga kolmas ( kaasaarvatud mina ) tahaks kogu selle jutu peale hakata rääkima, et nii asju ei aeta ja muud jutud lisaks.. Aga uskuge, ma olen seda juba kuu aega teinud ja ma arvan, et kasu pole sellest kah enam midagi… aga sellegi poolest, kopeerin logu selle loo siia ringi, et järgmised või ka ülejärgmised kodanikud ei saaks samamoodi petta. Kokkuvõtvalt on Hr. Unt poolt tehtud teod algusest saati üks suur pettus. Võiks ju targutada, kuid kas see annab midagi juurde? Kahtlen selles sügavalt, kuid kellel on juriidilisi teadmisi, siis igasugune abi on teretulnud, kas siis läbi minu või otse orginaalpostituse kommentaaridesse.

***

“Mina olen Eesti parim kaevumeister” Viktor Unt

Meie majapidamises puudub kaev, korraliku joogiveega kaev. On olemas soo serval asuv puit rakisega kaev, kuid see on vaid 2.5 meetrit sügav ja toitub soost tulevast veest. Juua seda ei tahaks.
Kaks aastat tagasi lootsime saada kaevu. Leidsime kontakti ja tuli mees tegema. Tegi ühe augu, aga kui juba kuus raket sees hakkas kartma ja tegi teise augu. Seal tuli neljanda rakke ajal jutt, et kes siis nüüd garantii enda peale võtab, et vesi tuleb. Tere hommikust, eks ole. Tuli välja, et varasemalt oli see mees – Ants Juur – teinudki selliseid madalaid kaeve ja kui asi hakkas minema sügavamaks mees ei julenud teha, sest puudus kogemus. Praeguseks on ta kaevutegemise lõpetanud ja üritab oma firmaga ehitusalal “läbi lüüa” ehk siis Lõuna-Eestis ta oma kehva maine pärast tegutseda ei saa ja kolis nüüd Pärnumaad vallutama.
Juhuslikult leidsin Tartust Aivar Aleksejevi. Tundus tore mees esmaemotsiooni põhjal ja kuna ma olin viimase peal rase ning härra abikaasa on ämmaemand jätkus juttu kauemaks :) . Sel ajal kui mina sünnitusmajas aega parajaks tegin hakkas Aivar kaevu tegema. Ma ei tea, mis põhjustel, aga tema paarimees ei saanud mingi hetk tulla ja töö jäi katki. Niipalju Aivar tegi, et leidis oma onupoja Kalevi.
Kalev tuli ja tegi neljanda augu. Ühel hetkel oli rakkeid juurde vaja ja sealt tekkisid lahkhelid. Kalev pakkus võimaluse, et tema leiab transpordi ja laseb Ikodorist rakked tuua, aga see hind tuli kordi kallim kui ise järelkäruga neid vedada. Suutsid nad mu mehega siiski kokku leppida, et esmaspäeva hommikuks on rakked olemas (parasjagu oli neljapäev). Rakked olidki olemas, kuid Kalevist polnud kippu ega kõppu. Terve hommikupooliku oli telefon väljas ja siis millalgi peale kahte Kalev helistas ja teatas, et oli just ärganud ning täna enam ei tule. Teisipäeval käis ja viis oma asjad üldse ära. Kui mu mees helistas sai ta sõimata, et rakete tagant on kinni vajunud ja seal ei saa enam edasi teha. Helistasin ise ja proovisin ikka rääkida. Kõigepealt sain teada, et Kalev tundis justkui oleks teda süüdistatud joomises??? Pärisin hiljem mehelt selle kohta aru ja ta oli pehmelt öeldes sõnatu – sellist asja polevat neil kõne allagi tulnud. Seejärel Kalev teatas, et nemad on üle keskea mehed ja kuna on juba oktoobri algus, aga neil radikuliidid ja muud hädad, siis nemad edasi ei tee. Kinni ka ei aja.
Järgmine aasta otsustasime olla targemad. Ütleme nii, et omad vitsad andsid ikka korralikult naha peale. Taotlesime riigilt Hajaasustuse Veeprogrammi raames toetust, sest endal meil sellist raha enam poleks olnud. Kõik Lõuna-Eesti kaevumehed teavad Viktor Unti. Teda kirutakse ja vannutakse ning samas vaadatakse pisut ka alt üles, sest ta olevat ju parim. Ainult tema oskab. 48 aastat kogemust. Nii ta vähemalt räägib. Ja meie otsustasime, et kuna härral oli ka nõutav registreering Majandustegevuse registris, võtta temalt hinnapakkumise ning selle põhjal taotleda riigilt ja vallalt toetust.
Viktor käis sügisel ja pani paika koha, kuhu kaev teha. Leppisime kokku, et ootame kuni ilmad on soojemad ja me ise ka maal, siis asume tööde kallale. Või õigemini tema asub ja meie naudime rõõmsalt puhta vee joomist mõne aja pärast.
31.mail sõlmisime Viktor Undi ja Šurf OÜ-ga lepingu, mille põhjal oleks meil pidanud 11. Juunil olema õuel vett täis kaev. 18. Juunil pikendasime lepingu tähtaega 1. Juulini ning lisasime klausli, et esialgse hinnapakkumise (selle alusel taotlesime Hajaasustuse veeprogrammi raames raha) summat (49 500.-) ei ületata ning see summa sisaldab ka trassi kaevamist majani ja veetorustiku paigaldust. Viktor Unt väitis, et tal siis parem kombineerida asju kui kaev läheb oodatust sügavamaks. Meie poolt sai 31. mail makstud 15 000.-, kiviraidurile ning sõelutud liivakoorma eest 3000.-, 6 rakke eest 3600.- ja lisaks lepingu pikendamisel 6400.- nö lisaettemaksu. Algne väidetav veesoon asus praegusest kaevamiskohast umbes meetri jagu eemal ning praeguses kohas on maas juba ligi 22 raket ja vett ei kuskil. Esimese prognoosiga väideti kaevu tulevane sügavus 8 raket, mitte rohkem. Brigaadis oli kolm meest: autojuht ja kaks kaevurit. Autojuht jaanijärgsel nädalal enam ei ilmunud. Esmaspäeval, 28.06 tõi V.Unt ise mehed kohale, kuid järgi neile ei tulnud. Viisime ise nad lõpuks koju (kokku 40,5 km). Järgmine hommik väitis herr Unt meestele, et mu elukaaslane viib nad koju, kuid mu elukaaslane ütles selge sõnaga, et ta ei saa seda lubada, sest peab tööl olema. Peale lõunat selgus, et mu mees jõuab peale kuut. Palusin töömeestel siis V.Undiga ühendust võtta, et nad ikka koju saaks. Unt vastas, et tema ka ei tule ja kõik jääb meie õlule. Ma ütlesin meestele, et vaevalt mees peale tööd jaksab veel sõitma minna ning palusin neil ikka oma ülemusega asja klaarida. Sain väga „ilusaid“ sõnu kuulda ja mina kui kaevutahtja peaks põhimõtteliselt kõigega vaikselt ning vaguralt leppima.
1.juuli oli tähtaeg, mille kohaselt oleks pidanud kõik valmis olema. Sel päeval helistas vallavanem Undile ja päris aru. Samuti suhtles pisut hiljem minu mees hr Undiga. Viimane arvas vist, et me vallavanemaga üldse ei räägi ning üritas mõlemale poolele ajada endale kasulikku juttu. Kui mu mees juhtis tähelepanu sellele, et rääkis just ka vallavanemaga ähvardas Unt asjad kokku pakkida, sõimas pisut ja viskas toru ära. Sellepeale mu mees helistas tagasi ja lubaski sellise käitumise korral advokaadi poole pöörduda ning edasi kohtus asju lahendada. Viktor Unt muutus plaksti kohe viisakaks ja lubas tulla lepingut pikendama. Seda aga ei juhtunud. Mehed aegajalt käisid, nii umbes kolm päeva nädalas.
Vallavanemaga olime tihedalt kontaktis ning tema uuris ka Maavalitsusest, mida nüüd edasi teha. 13. juulil sain Valga Maavalitsuse spetsialistilt Kersti Lepikult sellise info : “Vaatasin ka Šurf OÜ registreeringut majandustegevuse registris ja sellest
nähtub, et registreering on peatatud alates 01.05.2010 – seega puudub
antud ettevõtjal käesoleval ajal üldse õigus ehitusteenust osutada.”

Asi hakkas ilmet võtma. Selgus see, miks härra Unt viisakaks muutus kui kohut mainisime. Tegemist on ju sulaselge seaduserikkumisega. Kuna tal samal ajal oli käsil ka paar teist kaevukaevamist teise brigaadiga, siis on mõistetav soov mitte sattuda seadusesilma tähelepanu alla.
16. juulil saatsin Viktor Undile kirja, kus soovisin konkreetset vastust, mis saab edasi, kuna tööd lõpetatakse ja mil viisil seda tehakse. Kuna olin kuulnud töömeestelt, et tõenäoliselt tuleks edasi teha puurkaevuna seda asja, siis pärisin aru ka vajaliku loa olemasolu kohta.
Samal päeval suhtles Viktor Unt ka mu mehega ja väitis, et laupäeval, st. 17. juulil ta tuleb koos tuttava puurkaevutegijaga meile, et vaadata koht üle ning “meie saame siis tolle mehega ise hinnas kokku leppida”. Misasja? Temaga on ju töö pooleli. Mu elukaaslane rõhutas mitu korda Viktorile, et vastaku palun meilile ka, mis talle saadetud sai.
19. juuli hommikul saabus selline vastus:

Valga Maavalitsuse Palupera valla Rippina talu salvkaevu
ehitamise lõplik AKT.

Salvkaevu koht on määratud pendliga õigesti, kuid geoloogiline maa struktuur ei võimaldanud seda kaevu normaalselt kaevata. Pinnas sisaldas ainult suuri kive ja jämedat kruusa. Tuli kasutada kiviraidurit, sest kivi oli üle meetri lai. See kõik võttis aega. Pakutud oli 10 rakkeline kaev, sest nägin , et vesi on kõrgel ja orus asuvas kaevus veepuudust ei esinenud. Suure majapidamise jaoks oleks seda vähe olnud. Kaevasime 24 raket. Vahepeal tuli kaevust kõik rakked välja võtta, sest alumised rakked läksid katki ja terved tagasi panna. Rakked purunesid mitu korda. See tekitas ohtlikke olukordi töö tegemisel ja võttis palju aega. Peale viimase rakke purunemise ja väljavõtmise rakked enam edasi ei läinud. Kaevu põhi muutus saviseks ja rakete taga asuv kivine-kruusane pinnas surus rakked kinni. Tekkis suur oht sügaval kaevus töötamisel. Lõpetasin salvkaevu ehitamise. Uurisin pinnase struktuuri Eesti geoloogiast. Nende arvates võib see talu koht asuda „ maetud oru“ piirkonnas ja vee kättesaamine on raskendatud. Kuna pendel näitab veesoone olemasolu, siis võiks proovida edasi minna peenema metalltoruga „peitelpuuriga“. See on ohutu ja võib tulemusi anda. Mina ise selle tööga ei tegele ja selleks tööks vahendeid ei oma. Tean inimest, kes sellega tegeleb ja võib aidata.

Šurf OÜ esimees Viktor Unt
19. juuli 2010.a.

Minu kui ehitusalal absoluutselt võhiku jaoks oli sellin asi hämmastav. Tööde lõpetamise akt peaks minu arust vähe konkreetsem ja detailsem olema, mitte nagu vendade Grimmide muinasjutt välja nägema.
20. juuli hommikul sõitis Viktor meile kohale ja lasi meestel vintsid ja muud töövahendid käru peale laadida. Muuseas sõimas mu meest kui too julges küsida, et kuna me oma raha tagasi saame ja pani ajama.
22. juulil sai mul hing täis. Saatsin hr. Undile kirja, kus panin kirja kõik minule hetkel tekitatud kahjud. Kuna meil seisab korteri välja üürimine hetkel siin puuduva joogivee taga, siis panin kirja ka kõik linnas pesemaskäimiseks tehtud bensukulu ja saamata üüritulu.
Täna, 27. juuli hommikul olin kodus koos lapse ja raseda sõbranna ning tema lastega kui Viktor Unt meile sõitis. Kamandas mehed masinast välja ja rakkeid peale laadima. Kaks raket jäid temast maha heinamaale kui ta nädal varem minema läks.
Mina loomulikult ei olnud sellise asjade käiguga nõus ja keelasin seda teha, sest seni kuni mina pole ju saanud raha tagasi on need rakked ka minu omad ja see oleks vargus. Siis Unt ärritus ja kukkus sõimama. Mul tekkis tõsine hirm oma ja teiste kaaskondsete elu ja tervise pärast, sest härra minevik ei ole just rahuliku inimese oma ja kutsusin politsei. Seni kuni politsei tuli sai veel tsirkust: ähvardused, sõimamine jne. Politsei kohale jõudmine ei mõjunud härrale eriti. Loomulikult ei lasknud ta korravalvuritel rääkida ja rääkis ise oma joru. Nagu tavaliselt. Politsei ütles talle õigesti: “sina oled kaevutegija, see on sinu töö ja sellega kaasnev risk kui vett ei tule, sinu vastutus ja kuna siin vett ei tulnud, siis järelikult sinu kahju. Midagi pole teha.” Viktor jonnis ikka vastu, et tehnilised põhjused ja “geoloogiakeskus ütles kindlalt, et siin on maetud org ja sellepärast polegi vett”. Sellepeale küsis politsei, et miks ta siis enne tööde alustamist ei teinud vastavaid uuringuid – kas siin reaalselt ikka on võimalik kaevu teha, milline on geoloogiline olukord jne. Kuna sellele ei osanud Viktor midagi tarka vastata jätkas ta oma rakete nõudmist :tema omad ja tema omad. Politsei tegi talle selgeks, et kui mina olen raha maksnud on need minu omad ning Viktori tegevust võib käsitleda vargusena.
Siis tuli juttu selles 23 rakkega august. Politsei tundis huvi, miks see on kinni ajamata – majapidamises ju väike laps ja see on ohtlik auk. Viktor hakkas siis peale, et vallast peab tulema ekspertiiskomisjon ja enne seda auku ei saa kinni ajada. Lõpuks ta ütles mulle, et maksab raha augustis. Kui palusin tal see mulle ka kirjalikult meili panna härra ärritus ja ütles, et “aga kui ma ei maksa, siis sa jooksed selle paberiga kohe politseisse”. Otse loomulikult ju.
Igatahes lõpuks suutis politsei natuke Viktorile aru pähe panna ja ta lahkus. Mina aga olen ikka teadmatuses – mis saab edasi? Kui me ei suuda detsembriks saada endale joogivett tuleb raha ju riigile ikka tagasi maksta ja kui Viktor mulle seda ei tagasta peame oma vahenditest selle leidma, mis hetkel on üsna raske.
Olen suhelnud juristidega ja kahjuks valitseb suhtumine “ah lase minna, selliseid asju on nii palju”. Ma ei saa seda nii jätta, sest võibolla leiab Viktor järgmise noore pere, kellega samamoodi teha. Mingigi märge peab tema tegevusest ikka jääma. Lisaks ei mõista ma, kuidas selline “pisiasi” nagu see, et antud isik ei tohi ehitusteenust üldse osutada mitte kedagi ei loksuta?? Kas seadused ongi siis nendele vilistamiseks?

Aga noh, mul oli ikkagi “au” kohtuda “Eesti parima kaevutegijaga” .

Eestlane on “mogrimärt”

6 kommentaari

Juba mitu korda ajab see “Olukorrast riigis” mind ikka sigatigedaks. Nagu ka tänane jutt, sest üldistatakse seda ju kõigele. See mis toimub meie sides, veemajanduses ja elektris, siis enamus on kunstlikult kõrgeks aetud hinnad ja see on kasulik ka siis riigile või ka omavalitsusele.

Nüüd aga võttes ette laiema kaubavaliku, siis ei ole see sugugi nii, et meie riigis puuduks kõik vajalik. Kui palju on neid erilisi poode ja  ka tootmisi, mis on lihtsalt pankrotti läinud, sest neil pole turgu. Eestis lihtsalt pole tarbijaid ja seepärast käivad need VÄHESED – kordaks, et rõhuv vähemus – kõike otsimas naaberriikides, kus teatud kaupade tarbimise kultuurkiht on tunduvalt kõrgem ja inimesed oskavad hinnata seda, mida pakutakse.
Muidugi suurem probleem meie riigi jaoks on muidugi ka see, et eestis pole piisavalt selliseid inimesi, kes saaks omale lubada teissugust kaupa. Isegi need, kes ehk tead mis on elitaarkaup või mis on kaup, mille puhul võiks maksta teatud hinda, siis kaupmeestel pole mõtet seda eesti tuua, sest selle nõudlusosa on nii sigaväike, et nad on esimese kuuga pankrotis. See on umbes nagu see, et pikki aastaid ei suutnud vene sõjaväelaste naised aru saada, et jalgupidi ei käida vetsupotil ja kombinee pole peoriitus…

Eesti noorem põlvkond hakkab peale muidugi kasvama selles suhtes, kes siis teavad, mis on  väärtuslik ja mis pole, kuid ka see osa on selline kitsas ja enamus sõidaks ikka „sierraga seina maha“ ja tahaks omada raha niipalju, et poest kast õlut korraga osta…

Minul on kah kohati tunne, et ma tahaks midagi erilist .. kasvõi martsipanisaiu varahommikuse kohvi kõrvale, siis ainus koht, kus ma saan tuntud ja teada viinisaia ning võiroosi on „Pihlaka“ kohvik. Kuid seal on kah see, et SOOJA saia ma ikka ei saa L See on küll värske, kuid jätab sellise masstoodangu tunde. Samuti ei ole võimalik mul kuskil iga kell sooja saia saada, sest sellist kohta lihtsalt Lääne-Virumaal pole. Tallinnas saab hommikul, kuid päeva peale peaks jahtima.

Otse loomulikult pole sellist kohta, sest keegi ei riski hakata sellist asja tegema, kui tahtjaid pole. Mina ju teen kah ise hommikul martsipani saia ja teen ka pikka prantsuse saia .. ja üldse sooja saiakest … sest seda pole võimalik kuskilt osta …

Turu valiku dikteerib ostja ja kui ostja tahab „põrsa moldi“ ja sellest lüristada, siis kes talle seda keelata saab… Nagu ei saa keegi keelata omavalitsustel vee hinnaga mängida, sest valitsemiskulud on omavalitsuste eelarvest ligi pool või rohkem…

Vabadus eeldab VASTUTUST

39 kommentaari

Minu arust on meie riigis midagi mäda. Eile muudeti üks mees, kes on olnud tubli kodanik meie riigisüsteemi poolt pärtiks. Pätiks seepärast, et mõned vanemad, ei ole osanud oma lapsi kasvatada aga lapsed teavad väga hästi oma ÕIGUSI, kuid kohustused on nende jaoks täiesti tundmatud. Sellised pisikesed asjad nagu kodanikuvastutus ja ühiskondlik vastutus on neile igatahes tundmatud…  Nii muutus armastatud vanameister Voldemar Kuslap riigi ees pätiks, kuid inimeste südames mitte. Need, kelles on säilinud veel vatutustunne riigi, perekonna ja ühiskonna ees siis neile tundub, et see kõik on karjuv ülekohus ja nende õiglustunne on riivatud. Minu õiglustunne on kah riivatud.

Muidugi ei olnud just õige tegu, hakata selliste kasvatamatute nolkidega ise jagelema. Siinkohal oleks olnud õigem koheselt politsei kutsuda ja silmagi pilgutamata teha politseisse avaldus ning kaasata sellesse ka ehk teised majaelanikud, kes nüüdseks on arvatavasti ähvardusetaga selle “party” seltskonna poolt vaikima sunnitud.  Siis oleks pidanud vanemad ka oma tegemata tööle otsa vaatama ja seletama politseile, miks nende poeg tekitas sellist lärmi. Arvestamata teiste majaelnikega ja ühiskonnaga.

Asetasin mõttes oma poja sellesse situatsiooni, kus ta oleks midagi sellist teinud.. Uskuge mind, kodus oleks ta saanud hullema keretäie ja tal oleks tulnud minna hoopis vabandust paluma minna. Selle eest, et ta tegi midagi sellist, kus kõrvalseisjal tuleb teda keelama minna. Isegi, kui tal oleks sõrm valutanud… või mida iganes.

Kunagi kirjutasin loo sellest, et meie riigi pooled hädad on sealt pärit, et meie riigis valitseb kõige lubatavus ja vastutst ei võta millegi eest. Inimesed oskavad nõuda, kuid seda, et ka neil tuleb riigile midagi anda, see on täiesti tundmatu mõiste…

Korrata jääb mul vaid seda, et vabadus eeldab vastutust….

Lukku pandud südametunnistus

4 kommentaari

No eestlasena pean ka mina rääkima “Ühtse Eesti” suurkogust. Kuidas mina siis erinen hallist ja pullist massist?? Ikka kah, kuigi ma kohal ei käinud. Vaatasin läbi suurema osa meediakajastustest ja vaatasin videojuppe. Kuigi ennem toimumist tundus mulle see hea ideena, siis nüüd mitte enam nii väga…. Kohal olid suuremalt jaolt ju parteide noortekogud, kes sellest üritusest omale KINNSITASID, kuidas poliitikat teha… Isegi vana “TÜHI” ise kiitis ettevõtmist .. väikese raha eest koolitus missugune..

Foto NAGI's: l u k u s

Igatahes nüüd jätab see kõik seda takkajärgi analüüsides sita maigu hoopis suhu. Palju kiitvaid ja õigeid – just nii peab asi käima – vihjeid siit ja sealt.. kinnistatud maailmapilt ja edumeelsuse õppetund.

Jälle paneb mind mõtlema, et kas tõesti kogu see kamp, kes ennast eestlasteks nimetab on just nii tühine? See, kes üritab ennast sisse murda Elu24 kuulsuse uksest ja püsida rahvuslikul püünel, et on nõus kasvõi oma aluspüksid müüma, et olla keegi selles pisikeses konnatiigis… mis on küll meie kodumaa ja rahvuse kants, kuid suuremas plaanis siiski tühine piisk rahvaste ja riikide paabelis.

Ma usun, et vaadates kõrvalt ETENDUSENA võis see olla päris talitav ja kohati isegi omamoodi uusalgatuslik kunsti tegemine, kuid millegi suuremana andis ta tuult tiibadesse just sellistele Lihtsa elu Silledele ja Farmi-Gabrielitele, kes on meedia poolt kunstlikult loodud inimmonstrumid, millel tegelikkusega on sama palju ühis, kui seal ja pühapäevasel päeval…

Seega SÜDAMETUNNISTUSED LUKKU! Elagu tühine populisim, millest eesti elab ja hingab. Ajusid hoiame kodus klaasi taga, siis ei teki südamepiinu, et midagi kuskil valesti peaks olema..

Seal kus lõppeb mõistus ….

5 kommentaari

Ma tean, et suuremale nooremale põlvkonnale on see jutt kurtidele kõrvadele, sest nad lihtsalt pole sellega kokku puutunud ja ajalugu on enamiku jaoks lihtsalt tüütu koolitund, mille tagamaadele järgi mõtlemine on vaid aja raiskamine. Eriti veel siis, kui ollakse noor ja usutakse, et kogu maailm koosneb vaid üksikisikutest. Ometigi on meie võimuladvikus hulk inimesi, kes peaks mäletama ja kes peaks ka teadma – venelastega ei saa muud moodi asja ajada, kui sa neile kohta kätte ei näita ja kaikaga vastu pead ei viruta. Demokraatia või ka avatud ühiskond on nende jaoks täiesti tundmatud.

Ometigi on suutnud venelased oma trikkidega euroopa ja ka “neegri” üle mängida, jättes endast mulje, kui avatud ühiskonnas, mis on vaid rahvusvaheline mask. Mis lõppes NATO tippkohtumisel välja öeldud lausega – USA ja Venemaa loovad euroopasse ühise kaitsekilbi. Mina lollike küsiks kohe KELLE VASTU TE SELLE LOOTE? Kujutleva Iraagi tuumarelva vastu, kellel ei ole peale laastavat “naftasissetungi” muuks asjaks enam aega, kui vaid üksteisega võimu pärast võidelda. Hiina vastu? Kellel on oma rahva suutmatusega ennast ise ära toita piisavalt palju tegemist, et veel mõelda kellegi teise ründamisele… Või Koreade vastu, kes juba üksteisega aastaid kisklevad, nagu kaks ühe pere koera, kes ei suuda konti ära jagada…. Või Afganistaani vastu, kes ei suuda kuidagi Talbani ja muu elanikkonna vahel just selle teadmistele avatuse pärast kisklemist lõpetada ja tapavad nii omasid kui ka võõraid.. sest koraani saab alati mitmeti tõlgendada…

Ometigi meie pisike riik on visatud letti… Gaasitrass on on ju venemaa oma ja euroopa ootab seda odavat gaasi nagu hingeõnnistust.. asi siis nüüd mõned pisikesed läänemere riigid selle nimel ohverdada venemaale.. peaasi, et nende heaolu ei kaoks… ning nii hakkab euroopa ja USA survel tekkima peagi meie riiki venemaa baase.. mis kaitsevad euroopa ja venemaa huve gaasitrassil… kordub 1939 aasta .. kus eesti mehel pole selgroogu, et öelda konkreetne ei .. ja säilitada iseseisvus, sest kuidas me läheme euroopaga riidu? Kuidas me läheme USA-ga riidu? Nad on suurriigid, kes meid peenraha eest maha müüvad, nii et silm kah ei pilgu, kui tegemist on nende riikide heaoluga.

Seega nooremad, kes ei tea veel, kuidas venemaal asjad käivad – soovitan soojalt hakata vene keelt õppima … место, где разум начинает краях рельса…

Sotsid on Savisaare puudlid…

5 kommentaari

.. seda pisikest fakti ei muuda miski minu silmis. Olgu pealegi, et nad panid ajutiselt leivad ühte kappi, kuid Sotsidelt oleks oodanud buldogi moodi hambaid ja seda, et ka tallinnas miski muutub. Seni on nad aga liputanud Savisaare ees saba nagu tõelised vanamuti sülekoerad. Samuti võib öelda, et nad on ennast müünud kolme hõbeseekli eest. Ok, loodetavasti tegin ma selle nüüd selgeks? Ah veel, midagi pole imestada, kui erakonda juhib NÄITLEJA … siis kipuvad asjad selliseks minema..

Foto NAGI's: k e v a d e k u u l u t a j a d

siis kui ollakse 16 aastat vana

Kuid sellest ma ei tahtnud rääkida. See oli eellugu. Gerd Tarnad võttis kätte ja hakkas uurima, kas 16 aastased võiks valima saata. Minu arvates võiks, sest selles vanuses ollakse juba piisavalt mässumeelne ja vastandlik, et mitte enam kuulata seda, mida vanemad räägivad. Samuti ka see, et selline noorte kaasamine annab ühiskonna tundlikuse ja loob vastutuse oma otsuste eest. Mis lõpuks võiks muutuda selleks, et see vanade plaanikomitee esimeeste ajastu saab läbi ja asemele tulevad noored ja vihased tegelased, kelle maailmapilt ei ole vaid üks riik, üks käsk ja üks isiklik tahe.

Seega, mõte noorte valima lubamisest on arukas. Kuid EU valmisistel ma neile veel õigusi ei annaks. Nagu ei ole seda ka hallipassi meestel.

Igatahes edu! Muidugi Sotsidele sooviks natuke rohkem selgroogu, mitte sellist mopsi staatust Savisaare õukonnas…

Surm veab tööle ..

15 kommentaari

Kui ma 1983 aastal tööle läksin, siis sain ma teada, et kuna see eriala mida ma õppisin on tervistkahjustav ja ma saan varem pensionile. Siis oli see suur asi, ma oleks saanud pensionile seda arvestust pidades 53 aastaselt, kui mul on kasvõi üks laps, siis oleks saanud veel natuke varem. Kahe lapse olemasolu korral veel veidikene varem.  Igatahes siis arvutades, oleks minu pensioniiga alanud umbes täpselt 50 aastaselt.

Nüüd olen ma aga selles seisus, et see 15 aastat tervist kahjustavat tööd ei loe midagi, sest nüüd enam pole tinaladu ja pole ka enam neid kemikaale, mis olid siis ja see, et ma kõige sellega kokku puutusin 15 aastat, ei huvita enam kedagi. Samuti ei huvita enam kedagi, et tänu sellele 15 aastale on minu tervis kahjustunud.

Aga see selleks, lihtsalt nüüd pole enam midagi teha. Iseasi on see, et millist tööd ma teen 15 aasta pärast. Erialast kindlasti mitte, sest osa sellest tööst on ikka tervist kahjustav ja seda ei suuda mitte miski muuta. Õnneks õppisin ma hiljem juurde teise eriala. Aga ka see on tervisele hakkav üritus. Seda teha 60 aastasena pole loogiline. Samuti pole loogiline seda teha 65 aastasena.

Nii ongi, et teatud erialad on sundseisus. Näiteks tuletõrjujad, politseinikud, sõjaväelased … ei lähe ikka 65 aastane sõjaväelane poistega metsa telkima. Mõni üksik ehk..

Kujutate ette 65 aastast tuletõrjujat KIIRESTI kuhugi ronimas? Mina ei kujuta. Isegi kui inimene on hea tervisega, siis 65 aastane vanus on ikka liiast. Eriti need tuletõrjujad, kes on hetkel 40-45 aastased, kes on vanade tehnikatega enda tervise tuksi keeranud, sest uut tehnikat on neil alles mõned aastad…

Muidugi on seda rahavast liiga palju, kes tahaks pensioni teatud vanusest saama hakata. Seega olen enam kui kindel, et need kes pole kontorirotid olnud, need ei ela oma pensionini küll mitte kuidagi. Seega mina isiklikult ei põe, tean, et ma ei saa niikuinii pensionile, sest ma ei ela nii kaua. Seega ei põe ma seda sendi eest kah mitte ….

Surm mind sundida ei suuda…

Older Entries Newer Entries