Kuldtähtedega kuldraamatusse!!

1 kommentaar

Mida siin pikalt jahuda.. tõeliselt lahe kuju ja lahe isik Dagi kirjutas sellise märkme.  See tuleks noorte neidude elu alguse ABC-sse sisse kirjutada… ja siis hakkavad noored mehed kah ehk mõtlema natuke, mitte ei tegele päevad otsad oma “instrumendi” verbaalse mõõtmisega teiste suhtes ja kasvatavad ka omale mõnikord selgroo ehk… loota ju võib..

1. Enne kui hangid mehe, pead palju järgi mõtlema, kas jaksad tema eest hoolitseda mitmeid aastaid, sest mehed ei pea ilma omanikuta looduses vastu.

2. Räägi oma perega. Kuigi mehed on armsad, ei meeldi nad siiski kõigile ja mõned võivad nende vastu lausa allergilised olla

3. Enne mehe hankimist mõtle järele, millist tõugu meest tahad. Karva pikkusel, värvil ja iseloomul on vägagi suuri erinevusi erinevate tõugude vahel. Üldjuhul on eesti maatõugu meest lihtsaim hankida, kuid neid on veidi raskem koolitada, kui Euroopast pärit tõugusid.

4. Mõtle ka sellele, mis eesmärgil sa meest tahad. Kui tahad tavalist kodumeest, kes su diivanil lamaks, süüa nuruks ja külaliste peale hauguks, sobib selleks ka tavaline eesti maatõug. Kui tahad näitamis- (näituse)kõlbulikku, pead rõhku panema ka välimusele. Kõige edukamad on turskemad, pruunid ja suht lühikarvalised mehed. Seda tüüpi meeste peamiseks probleemiks on eelkõige suurem põgenemisvõimalus. Ka teisteks harrastusteks leidub sobivaid erinevaid mehi. Jahipidamiseks mõeldud mehed vajavad palju liikumist ja jalutamist, õnneks on nende hulgas ka veidi vähemnõudlikke mehi, keda võib treenida ka siseruumides

5. Kui oled otsuse langetanud, pead uurima, kust sulle sobivat meest leida. Võta ühendust peredega, kus teadolevat vabu mehi ning broneeri endale üks. Käi ja tutvu pere ja mehega enne lõpliku otsuse tegemist, kuna mehe senine eluolu mõjutab hilisemat koolitamist.

6. Kontrolli, et mees oleks oma emast võõrutatud.

7. Küsi mehe kasvatajalt söögijuhendit ja teisi seiku, mis sind huvitavad.

8. Võid hankida ka hüljatud mehe, kuid tal võib olla eelmiste omanike poolt õpetatud halbu kombeid ja võib esineda igatsust vana järgi.

9. Kui oled sobiva mehe leidnud, vii ta arstlikku kontrolli ja lase vaktsineerida.

10. Vii mees oma koju. Kontrolli, et tal on piisavalt sööki ja jooki, et ta oleks rahul. Enamus laseb mehel magada samas voodis iseendaga ja see on päris meeldiv. Kontrolli siiski, et mehel ei ole parasiite, kes sind kimbutama võivad hakata.

11. Koolitamist on kasulik alustada lihtsatest asjadest, nagu puhtuse hoidmine. Kahjuks ei suuda kõik mehed seda oskust siiski omandada. Ühed raskeimate hulgast on ukse avamine ja lillede toomine, see õnnestub selgeks õpetada vaid eliitmeestele

12. Kuigi tundub, et mehed sind kuulavad, ei saa nad sinust aru.

13. Kui mees põgeneb, proovi piirata aed taraga või kasuta jalutusrihma. Enamus neist selle viimasega kahjuks ei lepi. Kui mees jätkab põgenemist, on aeg otsida endale uus mees.

14. Kõiki mehi ei tasu aretuses kasutada, selleks sobivad vaid registreeritud mehed. Kui siiski tahad järelkasvu ja mees ei ole registreeritud, valmistu probleemideks.

( algupärast pole teadmisi, kuid see on ääretult lahe ikkagi)

Ostame ja müüme lapsi!

33 kommentaari

Näed siis, lapsed jälle on äri. Õigustatud ootusega, et sünnitan lapse ja siis on mul planeeritud laps, kelle eest riik käib mulle pappi välja. Just nii nõutakse hetkel õppelaenu kustutamist. Ok, minu pärast nõudke. Selge on see, et maailm on nii rahapõhine, et selleta ei saa… Ometigi jätab see vastiku maigu suhu.  Sellise tunde, et ma poleks seda last sünnitanud, kui riik poleks mulle lubanud õppelaenu kustutamist. Tühja sellest kõigest muust. Emapalk on niikuinii olemas ja lasterahad tekivad kah, kuni lapse pooleteise aastaseks saamiseni. Peaasi, et riik mulle minu õppimise kinni maksaks. Mis siis, et makstakse kinni veel lasteaiad mu lapsele ja kool mu lapsele tulevikus…

See kummastab. See tekitab tunde, et kui poleks nii, siis poleks ka last. Lihtne, kas pole? Kui mina oma suurema sünnitasin polnud veel mitte mingisuguseid laste rahasid. See oli just see auk, kus aasta jooksul ei saanud äsja sünnitanud mitte midagi. ABSOLUUTSELT MITTE MIDAGI. Kõik asjad tuli ise saada, seda enam, et siis oli just rubla lõpp ja poed olid nii tühjad, et lastega emadele jagus vaid poes piima. Üks liiter päevas. Tavainimene lihtsalt poest piima ei saanud. Ei saanud hapukoort ega ka kefiiri. Siis armastati lapsi. Lapsed ei olnud äri. Emad võitlesid oma laste eest ja püüdsid leida viise, kuidas saada kõigega hakkama – isegi tööl käidi oma laste kõrvalt peale eesti krooni tulekut, sest muidu oleks lapsed nälgas olnud. Mina läksin kah tööle, kui mu vanem sai 3 kuuseks, sest muudmoodi oleks me lihtsalt nö. ära surnud.

Väiksem sündis nii, et kui ta oli poole aastane tekkis vanemahüvitis, mida arvestati siis viimase kuu palgast. Minu viimane kuu oli kodune olla, sest siis toimis veel üks seaduseauk. Alla 12 nädalast rasedust, isegi kui see oli arsti juures fikseeritud ei aidanud koondamise vastu. Seega, mind koondati, kui ma olin 11 nädalat lapseootel. Ok, hiljem oleks saanud selle vaidlustada, sest siis, kui tekkis vanemahüvitis muudeti ka seda seadust, et kui on juba fikseeritud, siis ei saa midagi teha….

Kõige selle valguses vaadates neid teravaid helisid õppelaenu kustutamise teemadel ja seda seakisa aiavahel, siis tekib tunne, et mida te ometi röögite? Lapsed pole müügiks ja neid raha vastu ei vaheta!!! Nii või teisiti saavad enamus lisaks veel vanemahüvitist ja lasterahasid peale selle.  Hetkel ei saa koolialguse toetust samuti enam keegi. See iga aastane 450 krooni oli siiski suureks abiks. Mõistan miks linnavufad ei röögi, sest suurlinnades makstakse seda ikka. Maal ja väikekohtades ainult siis, kui minna valda palvetama ja nuruma….

Nii ongi meie riigis võrdsemad, kes röögivad, nõuavad ja kellel on nö. enda arust õigus pigistada riigilt seda viimast ja need, kes mõistavad, et riik pole võlukaev, kus vesi otsa ei saa… Nördima paneb ikka, kuid kas see muudab midagi?

Samas aga armastust oma laste vastu oleks rohkem vaja, mitte nii, et laps on nagu vahend, oma elu paremaks ja sisukamaks ära elamiseks.( Ühe ema ahastus, et ta ei saagi minna nüüd Türki puhkama koos mehe ja lapsega, sest õppelaenu tagasimakse tuleb teha ja vanemapalk on vaid 10.000..!!??!!) Lastega tuleb vaeva näha, nende elude eest võidelda ja neile näidata teed … teed, mis on armastusega kaetud, mitte ahnuse, nõudmiste ja riigi manamisega…

Möku, pugeja ja tegija ehk blogiaasta värki

2 kommentaari

Ma võtaks kah selle aasta kokku. Aasta jooksul olen lugenud nii palju blogisid, et paha hakkab. Niipalju erinevaid mõtteid ja ütlemisi. Läbi aasta on punase joonena aga ikka käinud kolm sõpra – möku, pugeja ja tegija. Võiks ju nüüd lahterdama hakata, et keegi saaks tunda mõnusat eneserahulduse kõditust kuklal või minna vihast rohleliseks… siis peate selle lõpuni lugema – seal on vastus …

Foto NAGI's: kes on pildil?

autor: w.

Kuid teemad mis ikka ja jälle meie rahulikku eestimaa taevast muserdama ja ähvardama tulevad on homondus, sõjandus ning lollus.

Tundub, et teatud kodanikel hakkas kapis igav ja neil on vaja kogu oma edevust maailmale jagada.  Ma olen enam, kui kindel, et te keegi ei ärka hommikul teadmisega, et tahate Agole või Lisettele midagi sitasti öelda. Mina kah ei taha – nad on seni, kui nad tavapärast/igapäevast juttu ajavad lihtsalt ühed kodanikud. Kuni nad ei võta teemat ülesse, et nad on milleski erilised…siis kargab taskust rusikas välja ja miski minu sees hakkab urisema … vahel ka tigedalt haukuma. Maailm pole ikka loodud nii, et jõed tagurpidi voolaks ja õunad juurdte vahel kasvaks…

Sõjandus käib meil alla.  Just nagu tavapärane muu ühiskond. Kes suudab kõvemini kisada ja rohkem särki rebida – see on tegija. Teod iseenesest pole enam olulised ja vastutus on see mida keegi enam võtta ei taha. Käsk on sotsiaalne küsimus .. aga käsu andmiseks peab aju kah olema ning seda ka vahel kaasas kandma. Kellel rohkem seepi, see suudab rohkem pugeda ja onupojapoliitika on see, mis lokkab täiel rinnal nagu niitmata heinamaa. Vikatid on läinud erru või loobunud sellest ning leidnud muu väljundi.

Lollus ruulib. Mida lollim on idee, seda rohkem on järgijaid. Muidugi on sellel kah põhjus. Selles üldises lollis ja pullis massis terake arukust paistab erilise tähena. Siis kõik keskpärasus ujub pinnale nagu vaht, mis muudab selle eriti tähtsaks ja samas tühiseks.

Kui nüüd aasta teod kokku võtta igasugune blogiturundus saaks minu käest aasta MÖKU tiitli. Mõned asjad mis on väärtusega kaotavad selles üldises vahus oma tähtsuse, kuigi peaks tugevamalt esindatud olema. ( vihje Photopointi blogile)

Meemid saaksid aga minu käest aasta pugeja tiitli. Need on sellised poeme sulle seebiga ja seebita värk. Saadame sõbrale edasi ja teeme moos moos ja veelkord koos moos… imal värk.

Aasta tegija tegija tiitlile aga oli mul kaks kandidaati. Fotojaht ja avastame blogipidajat teema. Peale pikka kaalumist jäi minu isiklike hinnangute alusel siis peale FOTOJAHT.  Põhjus on lihtne – seal on oluline mis sa ise oled mitte see, mida sinust arvatakse. Tegu maksab ja üks pilt räägib rohkem, kui tuhat sõna.

Kokkuvõtvalt tuleb mul siiski öelda, et ühe asja üle on mul eriti hea meel – Hundiulg on tagasi.

Kurdiks muusikat kuulates…??

10 kommentaari

Lubasin kirjutada nendest staarihakatistest. Ütlen kohe otse välja, et sellel aastal on mul veel eriti raske valida, sest mulle meeldivad kolm hakatist ja kui aus olla, siis isegi nelja neist kuulaks mõnuga. Muidugi tuleb endale aru anda, et Birgit Õigemeele taolised on kuumad tükid ja enamus kuulaks neid kuidas saaks. Üle kolme noodi läheks keeruliseks….

Foto NAGI's: l a e v a t a t a v

Õigluse huvides peaks ma ütlema, keda ma kuulama ei läheks. Neid on samuti täpselt kolm. Anis, Anne ja Getter. Eile pubekaga sellel teemal suheldes kuulsin, ma sellist ütlust: Anne ja Getter on ilusad vaadata, kuid kuulata pole seal midagi. Anis peaks aga vaatama üle piiri venemaa poole, seal on Leontjev. Oleks vääriline mantlipärija…

Jaanus on kah sellise kahtlase väärtusega. Ok ok, tema on see metallimees 🙂 Selliseid peab kah olema 🙂 Metallimehena on ta täitsa ok vend 🙂

Ok, nüüd muidugi tuleb veel natuke iriseda kohtunike kallal. Ilma Mihklita oli see supp nagu ilma soolata. Kohe valus oli kahte saadet vaadata.  Kuid õnneks on ta tagasi ja elu läheb edasi. Rannap on alati natuke hull olnud 🙂 Ja seal on alati teada, mis tuleb. Kuid Maarja on väike pettumus 😦 Ta on sõnades nii IGAV. Purga pani päris kõrge lati maha. Maarja pole seni sellest üle hüpata suuutnud.

Ok, lõppu kõige olulisem. Mõtlesin ja arutasin endas seda staari rolli ja seda, kes siis oleks see, kes peaks selle karuselli läbi tegema. Kelle plaati ma kuulaks ja ka ostaks. Vaheri plaadi ma ostsin. Väga hea on.  Pika netis klippide kuulamise tulemusena ja vaatlusena jõudsin ma selleni, et Ott on see mees, kelle plaati ma ostaks. Birgiti plaati ostaks kah. Marteni oma kah. Kene … oeh, teda kuulas kah iga ilmaga ….

Houston, we have a problem!!!

PÄRISinimesed

32 kommentaari

Maailm on lolliks läinud… eee… ei ei, pigem mina olen sellest hullumeelsest maailmast maha astunud. Mulle lihtsalt enam ei sobi see tühine tõmblemine. Poliitikud puhuvad ennast täis nagu härgkonnad, et see selle sissetõmmatud õhupealt krooksuda. Käib võistlus, kes suudab kõvemini krooksuda – see on võidumees…. Ometigi jääb mulje, et kõik see on üks suur sõnademulin ja tegudest on kõik need krooksumised ikka väga kaugel.

Foto NAGI's: m u i n a s j u t u p r i n t s

“…. suurte hüpetega näilise arstokratismi poole…” meenub mulle ühest eesti kirjaniku raamatust… . Just selline näiline millegi poole liikumine. Millegi suureks puhumine, millel pole mitte mingisugust sisulist väärtust. Lõputud näida tahtmised ja näiliselt tegelikud otsused, mille tulemuseks on tulevik, mis on auklik nagu emmentali juust.

Kuid tegelik elu on ikka selline nagu ta on kogu aeg olnud. Päike tõuseb idast ja loojub läände. Isegi siis, kui ta sealt taevavõlvi vahelt parasjagu ei piilu. Lapsed lähevad hommikul kooli ja need inimesed, kes tegid tööd – seda PÄRIStööd – need lähevad hommikul jälle tööle. Teevad oma tegusid ja mõtlevad omi mõtteid.

Neid inimesi ei huvita, mingid naised kuskil Viimsis, kes üritavad vallalt lastele(lapsele) toetusraha saada. Neid ei huvita see, mida lubatakse suure suuga Tädi Musta poolt ( kui siis on arvamus, et ta võiks titega koju jääda ja mitte muliseda niipalju). Neid ei huvita ka see, milline kuulus ja kummaline lollpea on jälle midagi suure suu ning pähkliaju toodanguna öelnud. Neid huvitab see, et päike tõuseb idast ja loojub läände. Huvitab see, et hommikud oleks ikka hommikud ja õhtud õhtud. Neid huvitab see, et suvel ikka vihma sajaks ja päikest oleks piisavalt. Neid huvitab see, et maa oleks must endiselt ja kannataks künda ning külvata.

Mul tuleb PÄRISinimestega nõustuda. Need suured hüpped näilise aristokraatluse poole ei vii mitte kuhugi.  …. ja päike tõuseb ikka idast ja loojub läände …

Seks võsasahistaja moodi

11 kommentaari

Oi appi – kas järgmisena hakkab odavat populaarsust nõudma “Kaua võib” saade ja kukub “seksinippe” vahendama? Juba teist päeva käin ringi nagu kuupealt kukkunu ja püüan mõistatada, mis kurat inimestel viga on? Tegelikult on see pikemaajalisem trend – otsida kõiges midagi nö. tavapäratut ja sellest teha siis tagurpidi seksikus. Muidugi eilne “linnapeakandidaadi” klipp oli puhas madalatel ja labastel kirgedel keksimine …

Foto NAGI's: s e i s k e ...

Oeh, kange tahtmine on vahel see sinist ja helendavat pilti näitav kast kinni keerata ja seda kohe mitte päris kaua avada. Muidugi ei saa ma seda teha, sest peale minu on majas veel inimesi, kes vaatavad seda kasti mõnuga vahelduseks oma tavapärastele igapäeva toimingutele.

Muidugi on võimalus, et mina ise olen oma sisimas mingi nö. “lati” nii kõrgele vedanud, et ootan sellest helesinisest aparaadist midagi sellist mis rikastab või arendab… Muidugi ei väida ma seda, et see täielikult puudub, kuid selleks on teised kanalid, mitte need, mida olen sunnitud olnud viimasel ajal vaatama.

Ikkagi – kas peaks näitama tõeliselt labast eestimaad – külavaidlusi ja labast poolpornot?

Meheks iial sa ei saa …

25 kommentaari

Sõitsin täna hommikupoolikul kodupoole ja raadiost tuli “Terminaatori” Ajateenija.. Kuulasin neid sõnu ja mõtlesin omaette …

Foto NAGI's: silgud pütis

Ja siin põhjatähe all me võime vabadusse uskuda
Kuid meheks iial sa ei saa kui pole olnud ajateenija

Sellega seonduvalt meenus mulle kaks pisikest fakti.
Esimene oli see, et kui ma veebruaris aitasin ühel sõbral, kes on firmajuht kokku panna ühe meeskonna. Tema ise pani teise. Kui ta aasta-kaks tagasi veel kasutaks selleks personalifirmat siis nüüd lihtsalt enam ei kannatanud seda raha neile maksta. Nii pani tema oma tõekspidamiste alusel kokku meeskonna ja mina teise.  See kelle mina kokku panin on seni töös nagu üks mees. Teevad oma tööd hästi ja ime küll, seni ei vaja väljavahetamist neist ükski. See mille tema kokku pani – vedas välja suveni ja kuumade ilmadeni….

Paar päeva tagasi ta helistas jälle mulle ja ütles, et tööd on juurde tulnud, üks meeskond( teine lagunes ju suvel laiali )  ikka veel vaja kokku panna. Lihtsalt teised enam ei jõua.  Avaldusi 4 koha täitmiseks oli 90.  Haridust ja kogemusi seinast seina. Lappasin neid CV-sid täna lugeda. Tema oli oma aruga tõstnud peale need kes ei sobi ja allapoole need, kes siis tema arvates oleks sobivad. Keerasin muidugi oma aruga selle peapeale ja nentisin, et ta ei tea ikka asjast tuhkagi( naljakoht 😛 ).  Igatahes valisime välja 16 sellist, kellega on vaja pikemalt suhelda. Kes on vaja proovile panna.  Tutvustasin talle oma ideed ja siis ta taipas.  Need 4 kelle ma eelmisel korral kokku panin olid kõik ajateenistuse läbinud. Kahel neist oli teenistus 11 kuud ja kahel 8 kuud.  Tema kokku pandud meeskonnal aga oli ajateenistuse läbinud vaid 2 meest ja mõlemad 8 kuu mehed.

Teine pisike asi meenus mulle veel. Meie presidendi poeg on ajateenistuses hetkel. Üks teiste seas. Täpselt samasugune ajateenija, kui kõik teised.  Teeb kätekõverdusi ja kui miski nihu läheb, saab ta täpselt sama mõõduga, kui teised. TAL EI OLE ERILISE STAATUST. Samuti ei ole teistest parem ega halvem. Ta on üks teiste seas.  Samas, ise oskab ta kanda vastutust mille nimi on ” seisus kohustab”.  Minu täielik lugupidamine selles suhtes.  Tubli poeg on meie presidendil.

Seda kõike kirjutades tuli mulle meelde veel kolmas lugu.  Brigaadikindral Urmas Roosimägi arvamus meie kaitseväest ja selle ümber toimuvast. Hr. Roosimägi on samuti mees, kelle ees tuleb müts maha võtta. Teised võivad oma auastmetest/ametinimetusest kinni hoida ja ennast suureks puhuda palju tahes, tema on lugupeetud ka ilma selleta. Kuid ma usun, et ükskõik, kes on vähegi selle mehega kokku puutunud ja kui öelda sõna “kolonel” siis teavad kõik kellest on jutt. Ja jutt on enamjagu lugupidav.

TäPe ehk kohvikukultuuri kadumine

2 kommentaari

Varahommikud on kentsakad asjad. Enamus inimesi magab siis. Mõni minusugune idioot vaid rändab kõiki võimalikke ja võimatuid kohti.

Foto NAGI's: m u u s i k a !!

Sedakorda oli mul eesmärk saada kuskilt mõni varahommikuudu, kuid lootuseks see jäigi. Kell 6 pole enam see aeg, kus võiks ööudu kohta.

Samas, sai selle rändamise peale otsa mul bensiin ja nii ma kella 8 ajal maandusin rakveres. Peale kütuse tankimist aga tuli kange isu korraliku kohvi järgi ja kui aus olla, siis millegi ampsamisest poleks kah keeldunud. Kuna ma juba rakveres olin, siis miks mitte mõnda kohvikusse sisse astuda.

Kuid võta näpust. Kui vanasti töötas Hallik kella 7.30 alates ja veel mõnigi teine koht oli varahommikul lahti, siis nüüd ma leidsin vaid ühe koha, kus saab kella 8 alates kohvi ja sinna kõrvale ka midagi. Nimelt “Pihlakas” on lahti kella 8 alates. Teised kohad aga avavad oma uksed kell 10 paremal juhul ja esinduslikumad kohad mitte ennem kella 12.

Seega, üks tore kultuur hakkab hääbuma. Sellise kohvikukultuuri tarbijaid ei ole vist eriti. Ning need, kes seda siiski ka millekski peavad, need pole alkoholi tarbijad ja seega ei kuulu kohvikute arvates maksejõuliste klientide nimistusse.

Seega, mida sa hing himustad ?  Täita TäPe kohe!

Trenditeadlik pealkiri : Ei kirjuta homoabieludest, seksist ja seagripist :D

4 kommentaari

Viimased kaks päeva on blogimaastik kubisenud teatud teemadest. Homoabielud, seks ja seagripp. Isegi kui siis nendel teemadel ei räägita, kõigis pealkirjades kumab see läbi. No jah, odav populaarsus, millel muidugi on oma hind. Kas siis pooldajate muhe kaasaümin või vastaste aktiivsed kirumised – vahet pole, cool ja action on ikka mängus. Feimi lendab nii, et tulejutid on taga 😀 Mina jätaks need teemad kõik sinnapaika. Homoabielude kohapealt on mul seisukoht olemas ja ammuilma välja öeldud. ( kes on unustanud, siis kordan – tehku mis tahavad, peaasi, et nad seda minu ninaees ei tee nagu mina ei amele oma mehega avalikus kohas kellegi teise ninaees. )

Foto NAGI's: m ä g e d e p o e g

pilt pole järgneva jutuga seotud

Hoopis kurvemaks teeb mind see, et laste vahel on viimasel ajal kuidagi väga pingelised suhted. Nimelt noormehed ei tee vahet sellel, kas on tegemist tütarlapsega või poisslapsega. Poisslapsed ei aja enam üldse oma asju sõnadega vaid ikka kätega. Mingi probleem pole ühel noormehel kallale minna tütarlapsele kätega. See on nagu muutunud trendiks.

Tütarlaps ütleb mingi lolluse peale noormehele, et ta rumal ja seepeale vastab noormees sõnade asemel kätega kallale minemisega!!??!! Minu arust suht ebanormaalne. Tundub, et noormees samastab ennast tütarlapsega… Taustade uurimisel aga selgub, et just need noormehed, kes on kasvatatud vaid emade poolt, need kipuvad ka “rääkima” kätega. Kas tegemist on koduses kasvatuses millegi puuduvaga? Noormehed emaga kasvades samastavad ennast ja ühtlasi mingi osa nendest muutub naiselikuks? Selle tulemusena ei oska nad selga sirgu ajada ja ainus mida nad oskavad on kätega rääkimine?

Igatahes see probleem on viimaste aastatega süvenenud. Ma ei kujutaks ette, et minu pubekas läheks tütarlapsele kätega kallale. Muidugi, kui mõni tütarlaps talle kätega kallale läheb, siis vast võtaks ja hoiaks teda kinni, kuni ta maha rahuneb ( üks selline olukord on olnud ) ja siis laseks lahti, kui agressioon on kadunud….

Kurvaks teeb selline tulevikuperspektiiv… Ramloff võib nüüd öelda, et ma olen jälle nende väärtushinnagute kausis väärtusi püüdmas 😀

.. kullast mis leidsid saanud on ….

Müüa ÕHKU !!!

11 kommentaari

Esmaspäeva hommik. Mõnus ja puhkusehingusega. Võtad aga järjehoidjast igasuguseid lehti ja loed neid. Siis aga satun www.neti.ee lehele jälle ja sealt plingib selline ilus reklaamike vastu.

asi copy

Mina, kes ma armastan igasugu metsaga seonduvat mõtlesin, et ma siis proovin, mida see endast kujutab. Sisustan oma puhkusehetki millegi huvitavaga. Tegemist on ka veel riigiameti lehega, seega mingi “pahalane” sealt külge saada on väga väikse tõenäosusega.

Kuid võta näpust – nagu ikka, kui midagi ilusat tahad, saad hoopis… Klikates sellele mängule jõuan ma hoopis selleni, et sellist asja polegi olemas. On vaid reklaam ja taga pole sellel mitte midagi. Mõtlesin siis veel, et vaatan RMK enda lehe kah üle, et järsku neti lehe tegijad on kuskil mingi kala sisse veeretanud, kuid ka www.rmk.ee lehelt ei suutnud ma seda tuvastada. No mine sa tea, järsku ma ise olen liiga unine ja ei suuda seda kuskilt nurgatagant leida…

Seega uus trend meie ühiskonnas – teeme reklaani, kuid taga pole midagi…

Older Entries