Loodusest titega

5 kommentaari

Ma olen vist parasjagu selles eas, kus tited on täiesti out. Igasugused kakajutud ja muud jutud teemal tited on minu jaoks välistatud. Vahel vaatan tänaval tittesid kah ikka, kuid ise hoiaks neist eemale. See on esimene tundemärk, et inimene on selles vanuses, et enam titesoovi pole.  Siin võib muidugi tegemist olla ka minu enda küünilisuse kasvuga, sest maailm pole hetkel minu jaoks just eriti lahe paik…

Foto NAGI's: l a e v a t a t a v

Olgu pealegi .. teema juurde minnes…

Kaks päeva olen tööhetkede vahele üritanud lugeda “Mina olen ookean”(Sandra Steingraber). Kuna Epp arvas, et ma võiks seda lugeda ja öelda mida ma arvan.
Alustaks sellest, et see on raamat, mida tuleks rahus vaikuses lugeda ja kaasa võtta sügav mõtlemine. Sedasi poolenisti vahepausidel lugedes aga läheb sellest raamatust väga palju kaduma. Kindlasti neil, kellel on probleeme teatud lühendite tuvastamisega.
Tükk aega mõtlesin, et milline oleks see inimene, kellele oleks see hea lugemine. Tunnistan, et kuna mul oli kogu aeg teiste inimeste jutuvada kuuldeulatuses, siis mõnedest lehtedest ma libisesin üle sellise põiki lugemisega, mida kasutasin kaunagi mõnedest ilukirjanudslikest raamatutest kooli tarbeks lugedes. Jõudsin järeldusele, et väga hea ja huvitav lugemisematerjal oleks see last ootavale kõrgharidust omavale ( või ka alles õppivale ) naisele. Neile, kes on oma elus juba mõned lapsed sünnitanud, neil on sellest raamatus kohati deja Vu tunne. Mis vähemalt minu jaoks hakkas kohati tüütama. Sellised keskkonna uuringud olid hoopis huvitavamad.
Natukene ehk lohisev oli see kohati, kuid see võib tuleneda sellest, et ma pole enam esimeses nooruses ja minu jaoks on paljud teemad hoopis teiste nurkade alt  nähtavad olnud.

Igatahes, soovitan ma seda lugeda, kes viitsib selleks aega võtta ja süveneda sellesse. Niisama pinnapealsena pole mõtet seda lugeda …

Mina kavatsen jääda Nirti raamatut ootama ja oma järjekorda ( ma olen isegi juba 11 nes raamatukogu järjekorras ) Justini ” Minu Eesti” lugemisel. Raamatupoes polnud kah seda, kui mul oleks võimalus olnud lasta see omale osta.. ei vedanud 😦

Seega ma usun, et PetronePrindist võib nii mõnigi särav hetk veel sellel aastal tulla 🙂

Raamat, mis kannab ajalugu ja elu!

Lisa kommentaar

Sain täna siis peale suurt punnimist omale Mihkel Raua raamatu – Musta pori näkku.

Ma avasin selle, et seda sirvida, kuid nüüd olen sellesse süvenenud ja ma ei saa kuidagi oma toimetusi tegema mindud, sest ma tean – ma ennam seda raamatut käest ära ei pane, kui see on läbi.

Te võite mulle ükskõik millist jama Mihkel Raua kohta ajada, kuid selles olen ma kindel, ta on paganama hea sõnasepp ja väga terava mõistusega kodanik. Lisaks tuleb tõde tunnistada, ta on aus ja vahetu ning suudab endale otsa vaadata. Just see, et ta suudab endale otsa vaadata teeb temast selle, kes ta on hetkel. See kes ta kunagi oli, see ei loe. Minevikku muuta ei saa, samas unustada ei tohi, muidu elame tulevikuta.

Igatahes, ei hakka ma siin seda raamatut ükspulki lahkama, seda peab ise lugema. Samas, see on nendest Linna muti, Katrin Karisma ja Aunaste vufa raamatute kõrval üks tõsine tegija.

Ma kirjutaks siia ühe lõigu:

” Paul oli mees, kellele helistas Nõukogude Eesti popmuusik siis, kui oli end eelmisel ööl pargis sõpradega punaveini kaanides alasti kiskunud, pingile ronides täiest kõrist “aitsihh-aitsahh-aitsahh, ai velled me metsavennad oleme”huilanud ning kohale tormanud patrullile vahele jäänud. Tegelikult helistas Paul popmuusikule vahendaja palvel ise, sest kõik kriminullidest tuttavad konspiratsioonireeglid täitsid korrumpeerunud võmmid juba siis. Ning ainult korruptsioon oli see, mis popmuusiku avalikust häbist ja kopsakast trahvist nii delikaatses situatsioonis päästa suutis.”

Mida ma loen – Top100

Lisa kommentaar

Virgo Kruve tegi otsa lahti ja hakkasin minagi uurima neid, kes siis seal Top100 istuvad ja keda ma igapäevase ringiga loen.

Kui mul on aega, siis loen paljusid ja olen need ka kõik omale pannud blogirulli. Ma ei viitsiks neid siis otsida kuskilt topist või kammida esilehte.

Naljakad pildid tulevad niikuinii esilehel välja, kirjas seal ju midagi pole seega mis ma tast loen?

Estmetal on filmide ja muusika inimeste kogum. Ma pole kummagi fänn. Seega ka see leht jääb minust puutumata.

Nirti on tavapäraselt hommikul esimeste seas, kelle lehe lahti löön. Uudistades, mida huvitavat ta näinud, leidnud, kuulanud. Nagu omamoodi hommikune tõdemine, et maailm on enses kohas.

Aarne on esimene siis, kui hommik on tujutu ja mõru. Kasvõi leian midagi vana, mis teeb tuju heaks ja paneb uskuma, et maailmas on palju lahedat.

Poliitika vajaduse saan ma Vaheri ja Marko ning veel mitmete poliitikute blogidest uudishimutsetud. Sealhulgas Mart Laari blogist.

Muidugi veel hommikused rõõmud: Kukupai, Ramloff, Arni, Wild, Sgjelle, Tiiuspaikka, Naine, Väike nõid,

Egas ei saa unstada Larkot ja Kirjatsura ning Steni, kes on samuti loetavuse topis minu jaoks. Nemad muidugi siis, kui on hetk ja rohkem aega. Igal hommikul ma lihtsalt ei jõua nendeni, kuid egas siis midagi lugemata jää 🙂

Lisaks veel mõned salablogid, mida ma siin välja tuua ei saa, sest neid ei leia otsinguga ja nad on lihtsalt peidus.

Seega esimene sada saab ka minul üsna tihedalt üle loetud, seega ei imesta ma sugugi, et nad on just esisajas 🙂

Muidugi on seal mõni blogi, mida ma ka siis ei loeks, kui selle eest raha makstaks. Kuid õnneks neid pole palju.

Seega see Top100 õigustab ka minu seisukohalt vaadates oma kohta 🙂

Kõigile mõnusat kirjutamist ja mulle veel mõnusamat lugemist!

MIDA TOOB AASTA SINULE???

Lisa kommentaar


Postimees tõi välja selle aasta paugu: Igor Mang olevat juba ennustanud ette seda jama Gruusia-Ossetia-Venemaa vahel.
Teen siia koopia maalehe aasta horoskoobist, et siis eks igaüks saab otsustada, kas jutt pidas paika või mitte.

JAANUAR on ebameeldivuste kuu juba esimestest päevadest alates. Nimelt kujuneb aastavahetusel Marsi ja Pluuto vastasseis, mis toob alati kaasa agressiivsust ja õnnetusjuhtumeid.

Kuna aspekt toimub liikuvates märkides, on pigem
oodata liikluskatastroofi, kuid pole välistatud ka terroriakt. Rahvusvahelistes suhetes teravneb olukord kuni ultimaatumiteni. Halvenevad ka majanduslikud olud.
See kõik puudutab ka Eestit (mitmel valitsusliikmel on sel ajal sünnikaardis halvad Pluuto aspektid) – sagenevad parteidevahelised konfliktid.
USA president George Bush näitab üles erilist aktiivsust. President Vladimir Putinile Venemaal on see väga raske kuu. On näha ka haiguste levikut, viiruste laineid.
Eriti ebameeldivaks kujuneb ajavahemik 7.–20. jaanuar. Kuu viimane nädal toob rahunemist.
VEEBRUAR. Eelmise kuu lõpul alanud stabiliseerumine jätkub vähemalt 20. veebruarini. Päris rahulik see aeg siiski pole, kuid pinged on paljudes riikides seotud siseprobleemidega. On näha, et pingetes osalevad ka laiad rahvahulgad. Toimuvad ägedad parteidevahelised diskussioonid. USA valitsusringkondades lahvatavad skandaalid.
Venemaale on see eriti rahutu aeg, mis võib tänavatele tuua massilisi meeleavaldusi – meenub Veebruarirevolutsioon! Ka Eesti parlamendis on keeruline aeg – toimuvad suured sõnasõjad. Eriti rahutu on periood 21.–27. veebruarini.
MÄRTS. Rahulik pole seegi kuu, kuid paistab silma positiivsete lahenduste ja parteide hea koostöö poolest – ühiselt otsitakse õigeid lahendusi eelmistel kuudel kerkinud probleemidele. Valitsused teevad nii sise- kui välispoliitilisi õigeid otsuseid. Suurt aktiivsust konstruktiivsete lahenduste leidmisel näitab üles USA. Eesti valitsusele on see üllatuste kuu, midagi muutub valitsuse koosseisus.
APRILL. Maailmas on see uute valitsuste moodustamise kuu. Need hakkavad tegema väga aktiivset tööd, sest tuleb teha tähtsaid otsuseid, mis mõjutavad rahvaste saatust pikemas perspektiivis ja annavad kogu ülejäänud aastale iseloomu.
Europarlamendis toimuvad suured debatid. USA-le on see suurte segaduste kuu, mis seotud ka liikluskatastroofidega.
MAI on kainem ja asjalikum kuu. Inimesed pööravad rohkem tähelepanu argitoimetustele, põllumajandustöödele ja kevade nautimisele. Valitsused tegelevad enam majandusküsimustega. Seadustes tehakse palju muudatusi. Nähtav on püüd aidata vaesemaid elanikke. Valitsused püüavad seeläbi läheneda rahvale. Eesti valitsusel on peateemaks raha.
JUUNI võib osutuda aasta esimese poole kõige rahulikumaks ja meeldivamaks kuuks, vähemasti 18. juunini. Eestis on suuremad erimeelsused poliitiliste jõudude vahel ületatud. Paljudes riikides saavad valitsused rahulikumalt oma plaane ellu rakendada.
Ka majanduslikud ettevõtmised on edukad. Toimub palju kultuurilisi meelelahutusi ja inimesed hingavad rõõmsamalt. Kellel juhtub olema puhkus sellel ajal, saab turvaliselt reisida.
Kuid 19. juunist alates kujuneb Marsi kriitiline seis Uraaniga ja opositsioon Neptuuniga täiskuu ajal. Rahvarikastes kohtades pannakse toime terroriakte või esineb tööstus- ja liiklusavariisid.
Pole välistatud ka suurem looduskatastroof, põleng või mingi suurema sõjalise operatsiooni algus.
Pikemaid reise pole juuni teisel poolel soovitatav ette võtta. Bushile ja tema valitsusele langeb osaks suur kriitika nii välismaal kui omas riigis.
JUULI. Nüüd olud veidi paranevad ja rahunevad, kuid teatud pinge jääb õhku rippuma terveks kuuks. Kõik saavad aru, et tegemist on ajutise hingetõmbeajaga. USAs toimuvad suured majanduspoliitilised ümberkorraldused. Tundub, et Bushi tervis halveneb ülemäärasest tööst ja pingest.
AUGUST on järjekordselt rahutu kuu, kus juhtub midagi ehmatavat ja ootamatut. Sellele viitavad mitmed halvad aspektid kuu esimesel poolel: Merkuuri opositsioon Neptuuniga, Marsi opositsioon Uraaniga ja kuu keskel Marsi kvadraat Pluutoga, lisaks veel Päikese opositsioon Neptuuniga. See võib tähendada kas mingist looduskatastroofist tulenevat kaost, mis viib suurte sotsiaalsete rahutusteni, või terroriakte, tööstusavariisid, mis viivad koguni rahvusvaheliste konfliktideni.
Kusagil on suured põlengud. Looduskeskkond saab kannatada, on tunda palju agressiivsust.
Ka Eestis on rahutu, mis nähtub valitsusliikmete kaartidest. Soovitatav on mitte reisida. Keeruline aeg kestab 3.–25. augustini, siis hakkab raugema.
SEPTEMBER. Üldolukord on parem. Rahvusvahelise üldsuse abiga peatatakse sõjalised konfliktid. Tähelepanu pöördub siseriiklikele küsimustele. Kõige tähtsamad on nüüd majandusteemad, kaasa arvatud põllumajanduse olukord. Raha ja börsindusega seonduv on jätkuvalt segane. Kinnisvarahindades on näha suurt kõikumist. Eesti valitsusele on taas keeruline aeg, ehkki maailmale kui tervikule on see aeg parem.
OKTOOBER on väga töörohke kuu Eesti valitsusele ja parlamendile, sest kahe eelmise kuuga on kuhjunud rohkesti probleeme, mis vajavad kiiret lahendamist. On vaja kuidagi peatada rahva elatustaseme langus. Võimalik on valitsuse remont, kaasa arvatud muudatused presidendi meeskonnas. Avalikkuseni jõuavad suured ägedad debatid Europarlamendis. Nii Ameerikas kui Venemaal tuleb valitsusel tegelda rahva materiaalsete tingimuste parandamisega.
NOVEMBER. Rahvahulkade aktiivne osalemine oma eluolu parandamisel. Valitsused on vastutulelikud ja püüavad kaasa aidata inimeste olmemurede lahendamisele. Eesti valitsusel on keeruline suhe opositsiooni ja parlamendiga. Kuu viimane nädal alates 24. kuupäevast on Eestile kõige keerulisem aeg, mis taas on seotud hindade tõusuga. Üldiselt tuleb palju ümberkorraldusi asutuste ja firmade kaadrisüsteemis ning palgapoliitikas.
DETSEMBER. Tuleb kõige keerulisem ja pingelisem aeg – midagi sarnast augustile. Sellele viitavad Päikese ja Marsi kvadraat Uraanile ja Saturnile ning Pluuto liikumine lõplikult Kaljukitse märki.
Kui august paistis silma agressiivsusega, siis detsembris on rohkem tegu depressiooniga. Saab selgeks, et midagi on lõplikult murdunud, lootused heaoluühiskonna ülesehitamisele tuleb maha matta.
See toob kaasa tugevaid süüdistusi teatud poliitilistele ringkondadele. Küsimus on nüüd, kuidas üldse välja vedada.
Kogu maailmal tuleb püksirihma koomale tõmmata. Suureks ohuks on sektantlike religioossete fanaatikute esilekerkimine, ka muude ekstremistide väljatulek.
Eestis suureneb tunduvalt varguste arv. Päevakorrale kerkib joogivee kvaliteedi teema. Paljudes riikides kehtestatakse erakorraline seisukord.
* * *
2008. aastat kokku võttes peab mainima, et algamas on uus 12aastane loomaringi tsükkel. Uus päev algab teatavasti keskööst, seetõttu saabki rotiaastat vaadata kui öist olukorda: enese vabastamine kas magamise või pummeldamise teel – kuidas keegi.
Inimestes toimub vabanemine senikehtinud standarditest ja klišeedest. Osalt toimub see suurte mängude ja karnevalide kaudu, osalt suurest ehmatusest, šoki tulemusel.
Uus aasta soosib eelkõige maamärke: Sõnni, Neitsit, Kaljukitse ning ahvi-, draakoni- ja rotiaastal sündinud inimesi, samuti maagiliste võimetega nn karnevalirahvaid: mustlasi, rumeenlasi, ungarlasi, brasiillasi, argentiinlasi.
Talismanideks saavad suured kõrvarõngad, kirevad rõivad, kollased ja rohelised paelad ja lehvid. Populaarseks kujunevad ka mainitud rahvaste tantsud.
Aasta raskeimad sündmused leiavad aset seekord jaanuaris-veebruaris, juulis-augustis ja novembris-detsembris. Eesti valitsusele on kõige keerulisem aeg sügis, võib ka öelda, et kogu teine poolaasta.
Toimuvad muutused valitsuses, võib tulla kõne alla koguni parlamendi laialisaatmine, sest ta ei suuda korralikku valitsust kokku panna, majanduses aga valitseb madalseis.
Aasta esimesel poolel on raskeks ajaks märts–aprill. Ilmselt seoses ka hindade tõusuga.
Peaministrile isiklikult on raskeim aeg jaanuar ja sügise algus. Presidendile on selleks aasta viimane kuu.
Venemaale tuleb väga keeruline ja segane aasta, esineb sagedasi stiihilisi väljaastumisi ja demonstratsioone.
Putinile isiklikult on aasta hea: rohkem varjus, aga võimu ei kaota.

LAHEDAT LUGEMIST NÄDALAVAHETUSEKS

1 kommentaar

Minu viimane mõnus lugemiselamus – Koletislik rügement.
Järjekordselt üks hea lahe lugemine Terry Prachett sulest.

Seekord puudusid vanad head nõiad ja kogu vahimeeskond, vaid Vimes ja libahunt lipsasid läbi, kuid sellegi poolest oli see üsna vaimukas ja ning hariv lugu.
Muuseas, näitab ka meie praegust maailma kuidagi selgesti. Kuidas naised võtavad vaikselt võimu ja üritavad mehi mängida. Igas olukorras olla rohkem suutlikumad, kui mehed. Samas aga teisalt, teada ju on, et naised on alati julmemad, kui mehed seda iial olla suudavad. Samuti naised on alatumad ning õelamad.
Kui keegi minult küsiks, kas ma olen selle üle uhke, siis pean häbist langetama pea ja ütlema, et minu jaoks ei ole see uhkus. Pigem tunnen häbi, kui olen jälle kuskil mingil moel meeste maailmas “meest mänginud”.
Muidugi inimesi on erinevaid ja mina tunnen nii ning keegi kuskil teisiti, kuid sedasi jõuame me sootu ühiskonnani välja. See aga on juba inimkonna moraalile kõva põnts. Sugude segunemisest tulevad moraalitud seadused ja see viib kaoseni.
Ma arvan, et Terry Prachett üritas selle raamatuga näidata, et inimesed hakkaks mõtlema sugude tähtsuse ja elujätkuvuse üle.

Igatahes, kes vähegi viitsib lahedat lugemist omale nädalavahetuseks tekitada, siis seda raamatut tasub ikka lugeda. Vähemalt muheleda saab kõvasti.

SUUR RAAMATURALLI – VENE KEELSED

4 kommentaari

Kukupai ja Ramloff on teinud natuke asja ja sellest on tulnud hea asi välja 🙂

Seda hakkan mina kohe nüüd hea meelega sirvima, sest omal kah huvitav teada, mida lugenud olen ja mida mitte 🙂

1. Fonvizin “Äbarik”

2. Krõlov “Valmid”

3. Gribojedov “Häda mõistuse pärast”

4. Puškin “Jevgeni Onegin”

5. Puškin “Luuletused”

6. Puškin “Näidendid”

7. Lermontov “Meie aja kangelane”

8. Gogol “Surnud hinged” *

9. Gogol “Õhtud külas Dikanka lähedal”

10. Turgenev “Isad ja pojad”

11. Turgenev “Aadlipesa”

12. Turgenev “Küti kirjad”

13. Gontšarov “Oblomov”

14. Gontšarov “Järsak”

15. A.Ostrovski “Kaasavaratu”

16. A.Ostrovski “Äike”

17. Nekrassov “Luuletused”

18. Dostojevski “Idioot”

19. Dostojevski “Kuritöö ja karistus”

20. Dostojevski “Vennad Karamazovid”

21. Dostojevski “Sortsid” (uues tõlkes “Kurjad vaimud”)

22. Saltõkov-Šedrin “Härrased Golovljovid”

23. Leskov “Mstenski maakonna leedi Mcbeth”

24. L. Tolstoi “Sõda ja rahu”

25. L. Tolstoi “Anna Karenina”

26. Tšehhov “Kajakas”

27. Tšehhov “Kolm õde”

28. Tšehhov “Onu Vanja”

29. Tšehhov “Novellid ja jutustused” ***

30. Gorki “Ema”

31. Gorki “Põhjas” ( see tundus nii tüütu, et ei suutnud lugeda)

32. Gorki “Klim Samgini elu”

33. Bulgakov “Meister ja Margarita”

34. Bulgakov “Koera süda”

35. Bulgakov “Valge kaardivägi” *

36. Majakovski “Luuletused”

37. Jessenin “Luuletused” Minu lemmikluuletaja läbi aegade

38. Anna Ahmatova “Luuletused”

39. Boris Pasternak “Doktor Živago”

40. Nabokov “Lolita”

41. Bunin “Hämarad alleed”

42. Aleksandr Blok “Luuletused ja poeemid”

43. Grin “Punased purjed”

44. Grin “Lainetel tõttaja”

45. Grin “Sädelev maailm”

46. A. Tolstoi “Kannatuste rada”

47. A. Tolstoi “Peeter Esimene”

48. A Tolstoi “Insener Garini hüperboloid”

49. A. Tolstoi “Buratino seiklused”

50. Sologub “Saadanasigidik”

51. Šolohhov “Vaikne Don”

52. Šolohhov “Ülesküntud uudismaa”

53. Fadejev “Noor kaardivägi”

54. N. Ostrovski “Kuidas karastus teras”

55. Solženitsõn “Gulagi arhipelaag”

56. Leonid Andrejev “Saatana päevik”

57. Juri Trifonov “Kannatamatus”

58. Strugatskid “Purpurpunaste pilvede maa”

59. Strugatskid “Hukkunud alpinisti hotell”

60. Viktor Pelevin “Tšapajev ja Pustota”

61. Akunin “Azazel”

62. Akunin “Türgi gambiit”

No jah, ilma poolte nendest lugemata poleks ma keskkooli lõpetanud. Seega, mul tuli need läbi lugeda, isegi kui see üldse ei meeldinud. Ometigi on jäänud Jessenin minu lemmik luuletajaks ja siiani võin vähemalt sama hästi, kui Juhan Liivi luuletusi lugeda neid peast ….

RAAMATUKOLLLLLLLL

8 kommentaari

Reeglid samad: mis loetud, tee paksuks, mis osaliselt loetud, kursiivi, mis ootavad lugemist, pane tärn taha, mis väga meeldisid, tee roheliseks ning mis oleks võinud lugemata jääda või ei kavatsegi lugeda, tee punaseks.

1.M.Waltari Sinuhe
2.S.Lagerlöf Gösta Berlingi saaga
3.H.Ibsen Nora
4.M.Waltari Suur illusioon (Suuri illusioni)
5.V.Linna Siin Põhjatähe all
6.T.Jansson Muumitroll
7.S.Lagerlöf Nils Holgersson
8.A.Lindgren Pipi Pikksukk
9.M.Waltari Mikael Hakim
10.H.K.Laxness Salka Valka
11.M.A.Nexo Inimlaps Ditte
12.M.A.Nexo Vallutaja Pelle
13.M.Larni Ilus seakarjus
14.K.Hamsun Maa õnnistus
15.K.Hamsun Paan
16.H.Ibsen Peer Gynt
17.H.Ibsen Hedda Gabler
18.H.Ibsen Ehitusmeister Solness
19.S.Lagerlöf Jeruusalemm
20.V.Linna Tundmatu sõdur
21.A.Strindberg Isa
22.S.Runeberg luuletused, poeemid
23.Z.Topelius luule
24.E.Lönnröt Kalevala
25.J.Aho Raudtee
26.M.Lassila Tuletikke laenamas
27.H.Salama Joulukuun kuudes (6.detsember)
28.A.Strindberg Preili Julie
29.A.Strindberg Punane tuba
30.J.Lie Komandöri tütred
31.A.Lingdren Kalle Blomkvist
32.A.Lingdren Mio, mu Mio
33.H.C.Andersen muinasjutud
34.M.Sariola Veljensä vartijat (Venna valvurid)
35.V.Meri Yhden yön tarinat (Ühe öö jutud)
36.H.Salama Juhannustanssit (Jaanipäevatantsud)
37.M.Waltari Tähtede seis on selline, komissar Palmu
38.M.Sariola Vetämätön värisuora (Tõmbamata värviline joon)
39.A.Lindgren Vennad Lõvisüdamed
40.A.Lindgren Bullerby lapsed

Siin ei ole punaseid raamatuid. Siin on raamatud ja muidugi minu lemmik oli kah kirjas. Ma olen muidugi põhjamaadekirjanike lugenud teisigi ja ma ei usu, et Lingdreni mõni raamat oleks lugemata. Ibsen on kirjanik, kellel mõned raamatud on hea ja mõni on täielik saast, samas ei kannata see ikkagi võrdlust mingi ameerikaliku 1 daala raamatuga…
See on lahe, eesti kirjandusega tasuks veel proovida, saaks teada, mida ja kui palju inimene on elu jooksul lugenud. Vene kirjanike tuleks minul otsa veel üks kogus – lihtsalt ajad olid sellised….

LUGEMISHARJUMUSED

4 kommentaari

1.Vaata nimekirja – tee paksuks need, mille oled läbi lugenud.
2.Muuda kaldkirja need, mis on loetud osaliselt
3.Tee roheliseks raamatud, mida armastad
4.Tee punaseks need, mida Sa kunagi ei loe või soovid, et poleks kunagi lugenud
5.Tee nende taha tärn, mis kodus riiulil ootavad lugemist


1.Pride and Prejudice – Jane Austen (Uhkus ja eelarvamus)
2.The Lord of the Rings – JRR Tolkien (Sõrmuste isanda triloogia)
3.Jane Eyre – Charlotte Bronte
4.Harry Potter series – JK Rowling (Kokku 7 raamatut)
5.To Kill a Mockingbird – Harper Lee
6.The Bible ( minust jääb see igavesti lugemata )
7.Wuthering Heights – Emily Bronte (Vihurimäe)
8.Nineteen Eighty Four – George Orwell (1984)
9.His Dark Materials – Philip Pullman (Tema tumedad ained-Triloogia)
10.Great Expectations – Charles Dickens (Suured lootused)
11.Little Women – Louisa M Alcott (Väikesed naised)
12.Tess of the D’Urbervilles – Thomas Hardy (D’Ubervillide Tess)
13.Catch 22 – Joseph Heller
14.Complete Works of Shakespeare
15.Rebecca – Daphne Du Maurier
16.The Hobbit – JRR Tolkien
17.Birdsong – Sebastian Faulks (Linnulaul)
18.Catcher in the Rye – JD Salinger (Kuristik rukkis)
19.The Time Traveller’s Wife – Audrey Niffenegger (Ajaränduri naine)
20.Middlemarch – George Eliot
21.Gone With The Wind – Margaret Mitchell (Tuulest viidud)
22.The Great Gatsby – F Scott Fitzgerald (Suur Gatsby)
23.Bleak House – Charles Dickens
24.War and Peace – Leo Tolstoy (Sõda ja rahu) See on loetud isegi vene keeles üks osa
25.The Hitch Hiker’s Guide to the Galaxy – Douglas Adams (Pöidlaküüdi reisijuht Galaktikas) Raamat mida mind sunniti kunagi lugema, et ma mõistaks, kuidas mingi kodanik mõtleb)
26.Brideshead Revisited – Evelyn Waugh (Tagasi Bridesheadi)
27.Crime and Punishment – Fyodor Dostoyevsky (Kuritöö ka karistus)
28.Grapes of Wrath – John Steinbeck (Vihakobarad)
29.Alice in Wonderland – Lewis Carroll (Alice imedemaal)
30.The Wind in the Willows – Kenneth Grahame (Tuul pajuokstes)
31.Anna Karenina – Leo Tolstoy loetud vene keeles
32.David Copperfield – Charles Dickens
33.Chronicles of Narnia – CS Lewis (Narnia kroonikad)
34.Emma – Jane Austen täielik pettumus minu jaoks
35.Persuasion – Jane Austen (Veenmine)
36.The Lion, The Witch and The Wardrobe – C.S. Lewis (Lõvi, Nõid ja riidekapp)
37.The Kite Runner – Khaled Hosseini
38.Captain Corelli’s Mandolin – Louis De Bernieres (Kapten Corelli mandoliin)
39.Memoirs of a Geisha – Arthur Golden (Geiša memuaarid) sellel versioonil mida olen kohanud on minu meelest 3 raamatut. Esimest neist lugesin.
40.Winnie the Pooh – AA Milne (Karupoeg Puhh)
41.Animal Farm – George Orwell (Loomade farm)
42.The Da Vinci Code – Dan Brown (Da Vinci kood)
43.One Hundred Years of Solitude – Gabriel Garcia Marquez (Sada aastat üksildust)
44.A Prayer for Owen Meaney – John Irving
45.The Woman in White – Wilkie Collins (Naine valges)
46.Anne of Green Gables – LM Montgomery (Roheliste viilkatuste Anne)
47.Far From The Madding Crowd – Thomas Hardy
48.The Handmaid’s Tale – Margaret Atwood (Teenijanna lugu)
49.Lord of the Flies – William Golding (Kärbeste isand)
50.Atonement – Ian McEwan (Lepitus)
51.Life of Pi – Yann Martel (Pii elu)
52.Dune – Frank Herbert (Düün)
53.Cold Comfort Farm – Stella Gibbons
54.Sense and Sensibility – Jane Austen
55.A Suitable Boy – Vikram Seth
56.The Shadow of the Wind – Carlos Ruiz Zafon
57.A Tale Of Two Cities – Charles Dickens (Jutustus kahest linnast)
58.Brave New World – Aldous Huxley (Hea uus ilm)
59.The Curious Incident of the Dog in the Night-time – Mark Haddon (Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal)
60.Love In The Time Of Cholera – Gabriel Garcia Marquez (Armastus koolera ajal)
61.Of Mice and Men – John Steinbeck (Hiirtest ja inimestest)
62.Lolita – Vladimir Nabokov
63.The Secret History – Donna Tartt (Salajane ajalugu)
64.The Lovely Bones – Alice Sebold (Minu armsad luud)
65.Count of Monte Cristo – Alexandre Dumas (Krahv Monte Cristo)
66.On The Road – Jack Kerouac (Teel)
67.Jude the Obscure – Thomas Hardy
68.Bridget Jones’ Diary – Helen Fielding (Bridget Jonesi päevik)
69.Midnight’s Children – Salman Rushdie
70.Moby Dick – Herman Melville
71.Oliver Twist – Charles Dickens
72.Dracula – Bram Stoker ei istunud siis, kui lugesin
73.The Secret Garden – Frances Hodgson Burnett (Salaaed)
74.Notes From A Small Island – Bill Bryson
75.Ulysses – James Joyce
76.The Bell Jar – Sylvia Plath (Klaaskuppel)
77.Swallows and Amazons – Arthur Ransome
78.Germinal – Emile Zola (Söekaevurid)
79.Vanity Fair – William Makepeace Thackeray (Edevuse tuleriit)
80.Possession – AS Byatt
81.A Christmas Carol – Charles Dickens (Jõululaul)
82.Cloud Atlas – David Mitchell (Pilveatlas)
83.The Color Purple – Alice Walker
84.The Remains of the Day – Kazuo Ishiguro (Päeva riismed)
85.Madame Bovary – Gustave Flaubert
86.A Fine Balance – Rohinton Mistry
87.Charlotte’s Web – EB White (Charlotte koob võrku)
88.The Five People You Meet In Heaven – Mitch Albom (Viis inimest, keda kohtad taevas)
89.Adventures of Sherlock Holmes – Sir Arthur Conan Doyle (Sherlock Holmsi lood)
90.The Faraway Tree Collection – Enid Blyton
91.Heart of Darkness – Joseph Conrad (Pimeduse süda)
92.The Little Prince – Antoine De Saint-Exupery (Väike prints)
93.The Wasp Factory – Iain Banks (Herilasevabrik)
94.Watership Down – Richard Adams
95.A Confederacy of Dunces – John Kennedy Toole
96.A Town Like Alice – Nevil Shute
97.The Three Musketeers – Alexandre Dumas (Kolm musketäri)
98.Hamlet – William Shakespeare
99.Charlie and the Chocolate Factory – Roald Dahl (Charlie ja šokolaadivabrik)
100.Les Miserables – Victor Hugo (Hüljatud)

Tundub, et mõnesid ikka olen lugenud.
Palusid vist ei tahagi lugeda – osad on ehk eesti keeles ilmunud, kuid inglis keelses pealkirjas ei tunne ma neid ära…..

Minu lugemisega on nii, et millal ma mingi raamatu kätte võtan ja läbi loen ei tea ma isegi…
Samas mõnda raamatut loen vahel 5 korda….
Kurat mind teab….