Nii tore, kui inimestel on aega. Minul juba teist päeva pole rohkem, kui hingetõmbepausid. Kusjuures ma ei kurda sugugi. Täitsa tervistav eluviis, värske õhk, suur hulk lendlevat lund ja MINU suur lumelabidas 😀
Samas, olen täna tähele pannud, et peale lumeteema kummitab inimesi seksi teema. Vanasti, kui oli talv, siis polnud muud teha, kui pimedas õhtul “treiti tittesid”. Päevad olid lühikesed ja pimedad. Elektrit polnud ja siis polnud inimestel ka midagi teha. Mida sa muud siis ikka teed, kui seksid.
Tundub, et tänapäeva ühiskonnas on aga see seksivajadus asetunud teise suunda. See on linnainimeste rõõm. Kõik asjad käe-jala juures ja eluspüsimiseks pole muud vaja teha, kui riidesse panna ja 100m liikuda, et eluks vajalik poest kätte saada.
Tänapäeval maal aga nii ei saa. Kui sul ikka oma traktorit ei ole, siis pole teha midagi. Siis on ainus tööriist sinu kaks kätt. Muidugi ka suur lumelabidas. peale päevast lumerookimist aga ei tule mulle pähegi, et võiks isegi MÕELDA seksi peale. Ma muidugi tänan õnne, et mul mees on parasjagu ära kah, sest mine tea, muidu istuks kah kuskil soojas ( väljaõpet ju parasjagu eriti pole, sest meie sõjavägi on ju nagu lasteaed, kes lumega metsa EI TOHI MINNA) ja õhtul oleks teisel veel mingid mõtted peas…
Minu ajudesse aga ei mahu ükski siivutu või siis ka natuke erootlisem mõte. Lihtsalt keha on kaks päeva tegelenud ellujäämisega lumetormis. Ning, kui ma parasjagu aknast õue vaatan siis paistab, et ikka sajab veel lund…
Ok, mina vajan nüüd üht pesu!
Seega, homme jätkub sama tempoga. Ehk saab veidi kergemalt? Mine sa tea…
Seega, kõik kellel on probleeme liigse vajadusega seksi järgi – TEHKE VEIDIKE TÖÖD KAH!
Mõtted kõigist taskutest 
nov. 25, 2008 @ 17:19:15
Küsimus kloostrist: misasi on LIIGNE vajadus seksi järele? 🙂
Millal parasjagu on?
nov. 25, 2008 @ 17:36:11
Huvitav, kui ma midagi kirjutan, siis ma ikka natuke mõtlen kah teemale, a noh, sul vist käivadki asjad teistmoodi.
nov. 25, 2008 @ 17:48:00
Wld, see, et ma sinu moodi asjadele ei mõtle, ei tähenda seda, et mina ei mõtle asjadele 🙂
Sinu jutust jääb mulje, et sul on üks mõte ja seda sa vahel ka mõtled .. usu mind, mul on neid rohkem 🙂
nov. 25, 2008 @ 17:59:11
Nüüd tekkis mul kahtlus, et sa hoiad ka lugedes mõttetegevuse pealt kokku.
nov. 25, 2008 @ 18:17:15
kui meest ei ole siis toimiva elektri ja netiliini korral on blogi?
Sellise väsitava päeva lõpus veel blogi kirjutada… no ma ei tea.
nov. 25, 2008 @ 18:22:27
krt keppi peab ikka tegema, olgu lumetorm või mitte. Olgu mees kodus või mitte. Kasvõi lumelabidaga aga tegema peab.
nov. 25, 2008 @ 18:55:58
Tegelikult sa ju nagu natukene ikka mõtled seksile.. muidu sa poleks sellest ju kirjutanud. Oleksid ainult lumerookimisest kirjutanud 🙂
Ehh.. Sellest kuidas väsinuna ja täiesti olematutes oludes tegelikult armununa seksida saab võiks terve raamatu kirjutada… Praegu tundub nii mõnigi asi juba väga ekstreemne ja samas pole seksi kunagi liiga palju.. vist…
nov. 25, 2008 @ 20:08:46
Wild, mulle tundub, et sa oled sellest tormist ja lumest lihtsalt kurnatud … muud lahendust ma ei oska pakkuda 🙂 🙂
nov. 25, 2008 @ 20:31:21
Mõh?!
Eesti keele moodi on see, mida sa räägid, küll, aga sellest jääb vist väheks, tundub, et me ei mõista teineteist.
Milline tragöödia.
nov. 25, 2008 @ 20:55:21
1. Peale korralikku tööd on ikka seksiisu suurem.
2. Mis ajast siis sõjavägi lumega väljas pole? Ei taha mõeldagi kõigi nende vaeste mehehakatiste kannatuste peale, kes praegu oma mune kuskil lumehanges ära külmetavad.
nov. 25, 2008 @ 21:21:47
1. Ok ok, kuidas kellegil .. minul vanal inimesel viib selle isu täiesti minema – kui siis vaim jääb erksaks ehk..??!!??
2. No jah, võib-olla Estcoy müttab Sirgalas ja kujutab ette, et lume asemel on kõrbeliiv 😛
Ajateenijad hoitakse vati sees niikuinii 😉
nov. 25, 2008 @ 21:45:25
Eks ajad muuda väljaõpet kergemaks jah. Olen isegi tähele pannud. Võib-olla tõesti poputatakse neid noori.
Aastal 2005, mis pole eriti ammu – mil ise aega sai teenitud -, oli noorvõitleja tervis küll üks viimaseid asju, millele keegi ülemustest tähelepanu soovis pöörata. Vahetud ülemad seersandid kõige vähem. Teine kord meditsiiniveeblid said midagi kuulda ja siis ajutiselt pandi ka tuisuga pataljonivahelt sööma minnes talvevormi müts pähe, kuid tavaliselt seisti ikka ka 20 kraadi poole kippuva külma ja tugeva tuulega paljaste kõrvadega paarkümmend minutit väljas rivis (usu või mitte, kuid sellise lihtsa asjaga, nagu ühest majast teise sööma minemine, võib kaasneda üksjagu rivis külma käes passimist.) Metsalaagrites sai ka päris tugeva pakasega ikka mitu korda paljapäi söödud (müts peas ei sööda, olgu väljas miinus 20 kraadi ja tuiskav lumi või mitte).
Seda mul endal ei juhtunud, mida mõndadega juhtus, et neil aluspesu jalas jäässe läks, kuid liikumata mitu tundi lumehanges lamades laskepositsioonil oma mune olen ma küll külmetanud.
nov. 25, 2008 @ 21:53:11
Sellised hädad pärast ajateenistust, et käte närvid umbes null kraadi juures töötamast lakkavad, on küllalt levinud. Mõned mehed kannavadki pärast ajateenistust tervislikel põhjustel ka toas kindaid.
—
see kõik oli siis number 2.
number 1:
No kui vana sa vanainimene siis oled, et seksi hakkad juba ära unustama?
nov. 25, 2008 @ 21:57:56
Õige-õige. Meelde tuli. Mitte ainult müts polnd suvevormi oma. Sööma minek oli üldse suvevormis.
nov. 25, 2008 @ 21:59:59
Ma ka siin päris mures kohe, et kui vanalt siis seksiisuga ühel pool saab olema, teaks ette valmistunud olla, muidu oota seda vanadust nagu kunagi puberteeti sai oodatud ja ikka saabub ootamatult….:)
nov. 25, 2008 @ 22:00:58
No jah, talvevormi määrab käskkirjaga ju kaitseväe ülem 🙂 Egas siis keegi teine ei tohi ennem selga panna talvevormi, kui luba on antud …
Pealegi – käsk on vanem, kui meie ja ei HALISE!
Aga naisterahvalt vanust ei küsita! See siis number 2 🙂
nov. 25, 2008 @ 22:17:56
Pole enam põhjust haliseda. Ajateenistus seljataga. Nüüd külmetavad teised oma mune lumehanges.
Kui külmetavad.
Su jutt tõstis küsimuse õhku küll. Ehk enam ei külmeta tõesti mune lumehanges. Seda oli juba omal ajal näha, et kui oma üksusel ei tohtinud noorte ajal mobiiltelefonigi olla, siis järgmine sats käis enne sõdurieksamit rüperaalidega ringi. Ma küsin – kuhu see maailm nõnda jõuab? Munade lumehanges külmetamine on siiski traditsioon. Järgmiseks selgub, et nad ei tee gaasimaskidega jooksu ja madalroomangut ka.
No olgu-olgu, jäägu su vanus siis saladuseks ja jääme kõik uskuma, et sa oled tõesti vana ja vanusega seksiisu kaob, mitte pole asi selles, et su seks on tuim ja igav.
nov. 25, 2008 @ 22:24:56
Kusjuures, gaasimaskidega jooksu teevad pioneeri omad veel vaid minu teada ja sedagi vist salaja …
Jah, ma olen juba väga vana … vast … mai lõpuni kindlasti võin seda vanadust omale kohe südamest lubada 😀
nov. 25, 2008 @ 22:43:47
1. Salaja tegime meie ka päris mitut asja. Need on küll peamiselt sellised asjad, mida me meelsasti ei oleks teinud – isegi kui need asjad lubatud oleksid olnud.
“Eha” oli selline asi. Öörahu harjutamine päeva ajal põhimõtteliselt. Sai seda harjutatud näiteks selle pärast, et tuimas õppetunnis ei suutnud enamus korralikult silmi lahti hoida ning pead käisid muudkui nõks ja nõks ning vägisi hoiti laugusid üleval.
Põhimõtteliselt on päevasel ajal korraldus “valmistuda öörahuks!”, seejärel kiiresti voodisse, öörahu, mingi aeg võimalik seal lesida, ehk magamagi jääda ja seejärel “ÄRATUS!” ning kõik kas dressides või vormis väljas rivvi mingi väikse aja pärast (tavaliselt soorituseks antav aeg muutus harjutuskordadega lühemaks ja harjutuskordi oli mitu). Seejärel mingid kiired jooksuringid, ehk isegi “distsipliini otsimine”, tagasi kasarmusse ja uuele ringile.
Mäletan küll kui rühmaülem tuli ühe sellise ürituse ajal sisse ja küsis, mis tegevus on. Seersandid vastasid, et “eha”. Seepeale rühmaülem teatas, et ärgu me seda enam “ehaks” nimetagu, nüüd on selle nimi “öörahu harjutamine”, sest uute korraldustega on eha keelatud.
Neid asu, mis uue nime said, oli mõni veel.
2. Sa ei ole ju üks neist “oh õudust, ma olen 25. Elu on läbi” – inimestest?
nov. 25, 2008 @ 22:44:22
Kuigi olgem ausad – 25 on päris vana.
nov. 25, 2008 @ 23:14:39
Kui 25 on “päris vana”, olen mina juba vist mullaks muutuma hakanud. Aga seksiisu ei kao küll kuhugi… Ja minu 13 aastat vanemal kaaslasel ka mitte… Tuleb välja, et olen vist nekrofiil!
nov. 26, 2008 @ 00:31:59
Ei, jah, olen isegi vana. Õnneks küll mitte seksiisu kahanemise osas.
See mu eelviimane kommentaar oli küll üks vanainimese heietus, mitte korralik teemasse kommentaar.
nov. 26, 2008 @ 13:36:13
Mul suur sõber kulutas sõjaväkke minnes ikka suurel hulgal raha sooja ja kvaliteetse riietuse peale, et talvel metsas ikka ellu jääks. Ja se eoli vist eelmine talv kui nad kuskil Pärnumaa metsades ringi kalpsasid.
Igatahes mingi osa oma sooje ja korralikke asju oli lubatud selga panna.
Ohjahh.. 25 ja vana.. mäletan kunagi, et sai nutetud sellepärast, et varsti olen 21. See tundus ikka tõsise penskari vanusena siis.
Ja siis mõne aasta eest ohkas üks 18 aastane neiu minu vanust kuuldes südamest, et issand kui VANA sa oled…
Ma pidin minestama. Omast arust ikka noor alles…
nov. 27, 2008 @ 12:30:20
Tore suhtumine tõesti – kui inimene saab eluaegse tervisekahjustuse, siis öelda, et “käsk on vanem kui meie ja ei halise.”
Ei ole päris nii, et ülem muudkui käsib ja alluv muudkui täidab. Esiteks ei tohi muidugi täita ebaseaduslikku käsku ja teiseks on ülemal sisemäärustiku järgi keelatud anda käsku, mis toob kaasa moraalset või materiaalset kahju.
Põhiprobleem aga Eesti kaitseväes on siiski see, et sealsed jupijumalad ei saa aru, et vastavalt seadusele VASTUTAVAD nad iga antud käsu eest. Ja vot selles nad aru ei saa. Just sellepärast et ülemad oma VASTUTUSEST aru ei saa, ongi seatud erinevad tobedaid piiranguid, nagu see lume ajal metsa mitte minemine jne. Need piirangud pole sugugi mitte ajateenijate kaitseks, vaid nende ülemate jaoks, et need ei saaks oma vastutamatuse tõttu mingit pöördumatut kahju tekitada.
Oma ajateenistusest tean meenutada mitmeid juhtumeid kus näiteks haiguste puhul aitas vaid suunamine tsiviilarsti juurde – kaitseväe “loomaarstid” ravisid kõiki probleeme, mis polnud välispidisel vaatlusel tuvastatavad (haavad, lahtised luumurrud jne) fastumgel-i ja paratsetamooliga.
Fastumgeliga raviti ning kupatati rivvi tagas üks poiss, kellel tsiviilarst avastas luuvähi (poiss võttis selleks isegi linnaloa, et saaks “päris” arsti vastuvõtule minna – kaitseväe arstid olid ta terveks tunnistanud ja rohkem teda näha ei tahtnud).
Teine poiss sai peale “eduakt ravi” fastumgeliga infarkti ning saadeti kibekiirelt reservi. Kolmas tüüp, kes tsiviilis töötas saekaatris, pereinimene, ühe lapse isa ning ajateenistusse võetud viimasel hetkel enne piirvanuse saabumist, sai läbi sääreluu põletiku püsiva kahjustuse nii et ei saanud peale reservi minekut enam vana töö peale tagasi minna – töökoht eeldas palju seismist, aga jalad tegid hirmsat valu.
Ühesõnaga praegustele ning tulevastele ajateenijatele soovituseks – kui tundub, et asjad pole päris nii, nagu peaks, siis on alati olemas võimalus sellest Kaitseväe Peainspektorile teada anda ning õiglust nõuda. Kasutage seda võimalust – see aitab.
nov. 27, 2008 @ 13:23:33
Oi jaa, Fastumgeel – universaalravim. Mida nad kõike meil sellega ei ravitud. Kõrvapõetiku puhul nad ainult vist sellega ei tohterdanud, kuid tõenäoliselt seepärast, et tol hetkel ei olnud.
Igasugused tervist kahjustavad käsud mulle loomulikult ei meeldinud, kuid seda “moraalset ja materjaalset kahju toova käsu” reeglit, mida nad nüüd sisse juurutavad, pean ma küll üheks parajaks lolluseks. See on nii kahetimõistetav punkt, et kui see korralikult töötaks, siis ei võiks enam sõdureil midagi teha käskida, sest pea igast käsust leiab, et see toob moraalset kahju, kuna käsu andmine, kui selline juba iseenesest alandab. Rääkimata sellest, kui käsk sisaldab mõnda koristamist või näiteks oma relva asemel suure puurondiga mööda metsa ringi jooksmist.
Praegu pole sõjaaeg (afgaani ja iraagi olukorda ei saa siiski päris Eesti sõjas olekuks nimetada) ja sõjaväeteenistuse leevenemine on mingil määral otuspärane, kuid pagan võtku küll, kui sõda peaks kunagi jääma Eesti poolt pidamata, sest sõdurid pole valmis ega harjunud pakasega metsa minema.